Obsah (12)

§ 2§ 37§ 121§ 21§ 43§ 251§ 62§ 112§ 252§ 249§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-21 Määruse kuupäev 18. jaanuar 2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu seoses eriarsti määratud ravimite väljastamata ja pöör

) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4 teine lause).

Kaebuses nähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja tahe on vaidlustada vangla tegevust talle eriarsti poolt 05.07.2022 määratud ravimi mitteväljastamisel ja ka seda, et ta ei ole vangla arstile esitatud erinevatele küsimustele vastuseid saanud ning eelnevaja seoses soovib ta esitada kohustamisnõudega (

§ 37lg 2 p 2).

4. Kohus kontrollib esmalt, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks (I) ning võtab seejärel seisukoha menetlusabi andmise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I 5.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17).

§-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks 2 3-23-21 ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Kuigi kaebusele lisatud kaebaja poolt 28.12.2022 vanglale esitatud vaie on võõrkeelne ning selle sisu ei ole kohtule teada, eeldab kohus, et vaides sisalduvad samad nõuded nagu praeguses kaebuses. Viru Vangla 17.01.
2. a vastuse kohaselt on vangla antud vaidest teadlik, kuid ei ole vaiet veel lahendanud ning ka vaide lahendamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vangla on tema vaide tagastanud. Kuivõrd vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, siis ei saa vanglale 28.12.2022 esitatud vaide lahendamise tähtaeg olla veel saabunud. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kaebaja vaie oli võõrkeelne. Justiitsministri 30.11.
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 6 sätestab, et tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale ning menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Eelnevat arvestades on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult ja tal on täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 21lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 9. Kaebuses palub kaebaja veel anda talle esialgset õiguskaitset. Kohus mõistab kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust vangla kohustamiseks talle nõutud ravimid väljastada ning vastata arstile esitatud küsimustele (

§ 251lg 1 p 3).

10. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastust. Kohus võtab kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks

§ 62

lg 2 alusel asja juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2022–31.12.2022 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016.

a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lg 1 p-i 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. 11.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt

§ 249

lg-le 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3 3-23-21

1. Kohus märgib, et üldjuhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada kaebuse esitamise aegne olukord ning vältida selle halvenemist kohtumenetluse ajal. Olukorras, kus kaebuse esemeks on haldusorgani kohustamise nõue, on samasisulise kohustuse panemine esialgse õiguskaitse korras (ehk sisuliselt kaebuse etteulatuv rahuldamine) võimalik vaid väga erandlikel juhtudel ning selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul sellised erandlikud asjaolud esineksid.
2. Kaebusest võib aru saada selliselt, et kaebaja taotleb kohtult esialgset õiguskaitset enda tervise kaitseks, kuna kaebaja tunneb pidevalt tugevat valu ja vajab valu vaigistamiseks talle varasemalt eriarsti poolt määratud valu vaigistava toimega ravimit Neurontin (toimeaine gabapentiin). Nii kaebusest kui ka Viru Vangla 17.01.2023 a vastusest nähtub, et vangla arsti hinnangul võib valu vaigistamiseks mõeldud ravimi Neurontin asendada paratsetamooli ja ibuprofeeniga. Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebajale on käsimüügi valuvaigistitega valuravi tagatud. Seega ei jää kaebaja kohtumenetluse kestel ilma võimalikust vajaminevast valuravist ning talle on tagatud tavapäraste valuvaigistavate ravimite kättesaadavus. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et vangla üldse ei anna talle valuvaigistit, vaid leiab, et talle antavad valuvaigistid ei ole piisavad. Kuivõrd kaebajale on tagatud tavapäraste valuvaigistavate ravimite kättesaadavus, siis ei esine kohtu hinnangul kaebajal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist kaebaja nõutud ravimite väljastamiseks. Ühtlasi saavutaks kaebaja taotluse rahuldamisel oma eesmärgi ning kohtuvaidlus langeks ära.
3. Vangla arstile esitatud küsimustele vastamisega seonduvalt ei ole kaebaja esitanud konkreetseid põhjendusi tal esineva esialgse õiguskaitse vajaduse kohta. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks esitatud küsimustele vastuste saamine esialgse õiguskaitse korras hädavajalik. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole ka selles osas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4