KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-465 Haldusasi Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus MTÜ

) 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus avaldas
2. veebruaril 2023 riigihangete registris hanketeate kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) kohta ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. 3-23-465
3. Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ esitas
4. veebruaril 2023 halduskohtule kaebuse nimetatud riigihanke hankedokumentide tühistamiseks osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) kaebaja saatis
5. veebruaril 2023 hankijale järelepärimise ja palus selgitada, kas riigihankes valitaval jäätmevedajal on kohustus anda kogutud pakendijäätmed üle pakendi taaskasutusorganisatsioonidele, kes soovivad osaleda pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel. Hankija selgitas
6. veebruari
7. a vastuses, et hanke tingimused panevad hanke võitjale kohustuse anda üle pakendijäätmed taaskasutusorganisatsioonidele, „kui sellisel kohustusel on õiguslik alus“. Kaebaja edastas koos OÜ-ga Tootjavastutusorganisatsioon kohalikele omavalitsustele
8. veebruaril 2023 avalduse, milles kutsus neid üles pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamisel tagama, et korraldatud jäätmeveo õiguse saanud vedajal oleks hanketingimuste järgi selge kohustus tagada pakendi taaskasutusorganisatsioonide osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel samas proportsioonis nende turuosadega. Avaldusele vastas hankija
9. veebruari
10. a kirjaga, mis ei sisaldanud konstruktiivset ettepanekut. Hankija vastustest on selge, et ta ei kavatse hankedokumente muuta ega kaebaja soovitud selgitusi anda, mistõttu on kaebaja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse; 2) kaebaja on tegevusluba omav pakendi taaskasutusorganisatsioon pakendiseaduse (PakS) § 101 lg 1 tähenduses, kelle ülesandeks on korraldada talle PakS § 121 lg 2 alusel üle antud kohustuste täitmine, s.t korraldada pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi. Kaebajale on oma kohustused üle andnud sajad pakendiettevõtjad, kelle kollektiivne turuosa kõigi pakendiettevõtjate hulgas on vähemalt 25%. PakS § 36 lg 2 p 1 järgi tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60%, alates
11. a-st 65% ja
12. a-st 70%. Alla selle määra jäävad pakendid maksustatakse pakendiaktsiisiga. Pakendiaktsiisi määr on oluliselt kõrgem pakendi taaskasutamise kuludest. Seega toob taaskasutamise määrade saavutamata jätmine kaasa olulised lisakulud; 3) kui kohalik omavalitsus otsustab hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga (ja sellega monopoliseerib pakendijäätmete kogumise jäätmevaldajate juures), muudab ta jäätmevaldajate juures pakendite kogumise seeläbi oluliseks vahendiks konkurentsiseaduse (KonkS) § 15 tähenduses ja on kohustatud tagama sellise vahendi omaja kohustuste täitmise (KonkS § 2 lg 2, § 18 lg 1). JäätS § 31 lg-st 5 tuleneb taaskasutusorganisatsioonidele õigus osaleda tekkekohalt kogutud pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga. PakS § 121 lg 6 järgi on taaskasutusorganisatsioonidel õigus keelduda kandmast kulusid, mida on pakendijäätmete käitlemiseks teinud kolmas isik ilma nende eelneva kooskõlastuseta. Viidatud õiguste austamine on vajalik selleks, et pakendi taaskasutusorganisatsioonid suudaksid täita neile seadusega pandud kohustusi; 4) hankedokumendid on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi, sest ei taga juurdepääsu korraldatud jäätmeveoga kogutavatele pakendijäätmetele ega taga õigust osaleda nende jäätmete taaskasutamises proportsioonis turuosaga. Hankedokumentidest ei selgu, mis saab korraldatud jäätmeveo raames kogutavatest pakendijäätmetest, kuigi selle reguleerimine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Peale selle ei ole hankedokumentides määratletud pakendijäätmete äraveo sihtkohta. Tehnilisest kirjeldusest võib järeldada, et jäätmeveo õigusega kaasneb ka õigus pakendijäätmeid töödelda, sh otsustada nende töötlemise üksikasju. Pakendijäätmete töötlemise üksikasjade üle otsustamise õigus on kohalikul omavalitsusel (keda esindab vastustaja), mitte jäätmevedajal. Seega on hankedokumendid vastuolus JäätS § 31 lgga 5, § 66 lg-ga 1, § 67 lg 3 p-ga 4, § 70 lg-ga 1 ja KonkS § 18 lg-ga
13. Hankijaga peetud kirjavahetusest selgus, et hankija ei muuda hankedokumente, seetõttu tuli kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja ei saa jääda ära ootama, millisena näeb valituks osutunud 2

§ 268

lg 1 mõttes, on tal kaebeõigus põhiseaduse (PS) § 15 järgi.

§ 268

lg-s 1 toodud kaebeõigust omavate isikute ring peegeldab riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg-s 1 toodud vaidlustusõigust omavate isikute ringi, mis ei saa piirata kaebeõigust vaidlustes, mis ei põhine RHS-i rikkumisel ja ei kuulu läbivaatamisele riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). Sellele vaatamata ei ole otstarbekas käsitada viimati nimetatud vaidlusi tavaliste haldusasjadena, sest kiirem menetlus on vajalik sellest sõltumata, kas vaidluse all on RHS-i nõuete rikkumine või muud asjaolud. Kuna vaidlus on tekkinud riigihanke korraldamisest, on

§ 266lg 1 järgi tegu hankeasjaga.

Kui

§ 268

lg 1 piirab kaebaja kohtusse pöördumist, tuleb see jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga

2. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras riigihanke alusdokumentide kehtivuse ja hankemenetluse peatamist kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised: 1) esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Hankelepingu sõlmimise tulemusena võib kaebaja jääda kuni 5 aastaks ilma võimalusest osaleda Valga, Tõrva ja Otepää valdade territooriumidel kogutavate pakendijäätmete taaskasutamises. Kaebajale võib tekkida kahju pakendiaktsiisi tasumise kohustusest. Kahjuhüvitis ei pruugi korvata kogu tekkivat kahju ja kahju tõendamine on keeruline. Kaebaja oleks kohustatud vähendama tekkivat kahju ja ostma selleks taaskasutuskvooti. Hiljem oleks keeruline tõendada põhjuslikku seost makstud tasude ja vaidlusaluse hanke vahel. Tegemist ei ole ainsa hankega, mida vastustaja korraldab. Seega tekib kahju kumulatiivselt. Kaebaja soovib vältida edaspidi tekkivaid vaidlusi; 2) pakendijäätmete nappus ja jäätmevedajatele pakendijäätmete osas otsustusõiguse andmine mõjutab taaskasutusorganisatsioonide vahelist konkurentsiolukorda ja annab eelised jäätmevedajatega seotud organisatsioonidele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole olulisi ettenähtavaid negatiivseid tagajärgi. Konkurentsiolukorra moonutamine kahjustab avalikke huve; 3) kaebus ei ole perspektiivitu.
3. Vastustaja palus
4. märtsi
5. a vastuses jätta kaebus läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tegemist on hankeasjaga. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s; 2) kaebaja ei ole käsitatav pakkuja või muu hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna. Seetõttu ei ole kaebuse esitamine lubatav; 3) kaebus on perspektiivitu, kuna kaebuses viidatud normid ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitsmisele. Kaebaja ei saa nõuda, et hange viidaks läbi temale sobival viisil. Arvestades kohalikule omavalitsusele ette nähtud laia kaalutlusõigust, ei ole kaebajal kohtus kaitstavat subjektiivset õigust. Hankedokumentides käitluskoha kindlaks määramine ei aita kaasa kaebaja soovitud eesmärgile osaleda tekkekohal liigiti kogutud pakendijäätmete taaskasutamises. Kaebaja ei ole jäätmekäitluskoht ja tal ei ole ühtegi jäätmekäitluskohta. Seega ei seondu kaebus 3

§ 268

lg-st 1 ei tulene, et kaebeõigus on vaid pakkujal, taotlejal ja riigihankes osalemisest huvitatud isikul, vaid et need isikud peavad enne kaebusega kohtu poole pöördumist läbima kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu, seetõttu tema suhtes kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ei kehti. See ei välista aga tema kaebeõigust oma õiguste väidetava rikkumise kaitseks. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus hankemenetluse välisel isikul ei ole võimalik hankedokumente vaidlustada, ta peab laskma oma õigusi rikkuda ning tema ainus võimalus on taotleda kahju hüvitamist või tagajärgede kõrvaldamist; 2) kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Jäätmekorralduse regulatsioon ei ole vähemalt pakendijäätmeid puudutavas osas piisavalt arusaadav ja lünkadeta, mis võimaldaks juba praeguses menetlusetapis asuda seisukohale, et kaebaja õigusi ei rikuta. Seejuures tuleneb pakendijäätmete käitluse regulatsioon mitmest siseriiklikust ja Euroopa Liidu õigusaktist. Ka hankedokumendid ei ole sisult üheselt arusaavad ega võimalda praeguses menetlusetapis väita, et kaebaja õigusi ei rikuta; 3) kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on selgitanud, et hankedokumentide muutmata jätmine võib tuua talle kaasa rahalise kahju. Seda ei saa ilmselgelt välistada. Hankedokumente ei saa muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist, sest vastasel korral ei ole pakkujatel võimalik hankedokumentidele vastavat pakkumust esitada. Riigihangete registri järgi saabub pakkumuste esitamise tähtaeg

1. märtsil
2. Hankelepingu muutmine pärast selle sõlmimist on lubatav vaid väga piiratud juhtudel; 4) korraldatud jäätmevedu toimub avalikes huvides, kuid avalikke huve teenib ka kaebaja tegevus, sest see on suunatud pakendijäätmete taaskasutamisele. Lisaks on avalikes huvides see, et hankelepingu sõlmimise kaudu ei kahjustata taaskasutusorganisatsioonide konkurentsiolukorda. Ka konkurentsiõiguse normid kaitsevad avalikke huve; 5) asjaolu, millal senine jäätmeveo leping lõpeb, oli vastustajale teada juba varem. Seega oli tal võimalik korraldada hankemenetlus arvestusega, et uus leping oleks võimalik sõlmida kohe pärast vana lepingu lõppemist. Samuti tuli hanke korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankemenetluse läbiviimisega viivitamine ja tähtaegade seadmisel vaidlustamise võimalusega arvestamata jätmine ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Pealegi on praeguseks leping juba lõppenud ja toimib vabaturu olukord. Hankemenetluse peatamine ei muuda seda olukorda kuidagi halvemaks, vaid jätab senise olukorra kehtima. Seevastu kaebaja õigused võivad jääda ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata pöördumatult kaitseta. Isegi kui kaebajal oleks võimalik taotleda kahju hüvitamist, on kahju ja selle suuruse tõendamine keeruline ning kahjuhüvitis ei pruugi korvata kõiki tagajärgi. Hankeasjades kehtivad

-i järgi lühikesed tähtajad, mistõttu ei 4

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2).

1. Ringkonnakohus on samas küsimuses
2. märtsi
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud.
4. Ringkonnakohus jääb ka praeguse määruse tegemisel seisukoha juurde, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt ka selle juurde, et kaebuse perspektiivi küsimus ei ole praeguse esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel määrava tähendusega. Riigikohus menetleb määruskaebust ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-
7. Milline on Riigikohtu seisukoht vaidlusalustes õiguslikes küsimustes, see selgub hiljem Riigikohtu lahendist.
8. Asjaolust, et Riigikohus kohaldas
9. märtsi
10. a määrusega asjas nr 3-23-428 esialgset õiguskaitset, ei järeldu, et ka praeguses asjas tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigikohus kohaldas esialgset õiguskaitset põhjendusi esitamata

§ 252lg 4 alusel.

Seetõttu ei nähtu Riigikohtu määrusest erinevate huvide kaalumine. Kui menetlusosalised oleksid Riigikohtule esitanud taotluse põhjendatud määruse saamiseks, oleks see võinud mõjutada Riigikohtu seisukohta. 6

§ 250lg 2).

Halduskohtu etteheidetud asjaolu hankijale on n-ö hilinenud teadmine, mis ei seondu ühegi eespool nimetatud hinnanguga, mida tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse lahendamisel.

1. Asjaolu, et igasuguse õiguspärase menetluse vastu esineb avalik huvi, on abstraktne ning sellele ei saa määravat tähendust omistada. Esiteks ei saa kohus eeldada, et läbiviidav menetlus on õigusvastane. Teiseks tuleb kaaluda konkreetses vaidluses esinevat avalikku huvi, s.o praegusel juhul, kas jäätmete kogumisel ja vedamisel keskkond ja rahvatervis kui sellised kahjustuksid, kui kohus ei lubaks esialgse õiguskaitse korras riigihankega jätkata.
2. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle juurde, et kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikku huvi, s.o, et pakendid saaks võimalikult suures ulatuses kokku kogutud ja taaskasutatud. Seda sama eesmärki kannab ka vaidlusalune riigihange. Vastustaja toob välja, et varem kehtinud kontsessiooniga olid hõlmatud segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning paber- ja kartongjäätmed. Seevastu praeguse hanke objektiks on seitse liiki jäätmeid: segaolmejäätmed, paberi- ja kartongjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed, segapakendid ja klaaspakendid. Tulevane sega- ja klaaspakendite liigiti kogumine aitab paremini saavutada taotletud eesmärke pakendite taaskasutamisel kui praegune olukord. Kaebaja huvi on kaitsta eeskätt oma liikmete majanduslikku huvi, et nende pakendeid võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse ning seeläbi vähendada liikmete makstavat aktsiisimäära.
3. Praeguse esialgse õiguskaitse kohaldamisel omab tähendust eeskätt see, kas kaebaja majanduslikud huvid kaaluvad üles avalikud huvid.
4. Ringkonnakohus langetas
5. märtsi
6. a määruses esialgse õiguskaitse küsimuses hinnangu piiratud teabe alusel. Ringkonnakohus palus Tõrva, Otepää ja Valga vallal selgitada:
7. Kas nn jäätmeveo vabaturu olukord on omanud mingisugust (nt positiivset või negatiivset) mõju olmejäätmete kogumisele ja vedamisele määratud piirkondades?
8. Kui nn jäätmeveo vabaturu olukord peaks kauem kestma, nt sügis-talveni, kas sellise mõju tekkimine on tõenäoline.
9. Otepää, Tõrva ja Valga vallad märkisid vastuseks esitatud küsimustele kokkuvõtlikult järgmist: 1) kehtiva jäätmeveo hankelepingu p-i 5.11 kohaselt on Ragn-Sells AS jätkanud jäätmete vedamist ning vabaturu olukorda pole tekkinud. Valla klientidele on jäätmevedaja väljastanud jäätmeveograafikud kuni
10. augustini
11. Seni ei ole vallal korraldatud jäätmeveoga probleeme olnud ega jäätmevedajale etteheiteid tekkinud; 2) vabaturu olukorra tekkimist tuleb vältida. Kui võimalikud kohtuvaidlused peaksid jätkuma sügis-talveni, siis see suurendaks tõenäosust vabaturu regulatsiooni kasutamiseks. Vabaturg tekitaks nii jäätmevaldajatele kui vallavalitsusele teadmatust ja ebakindlust. Tekkida võib 7

§ 253lg 1).

24. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8