jj alusel käsundina, kus kostja II on käsundisaaja ja hageja käsundiandja.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.
lg 1-2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema 5 käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tulenevalt
S) § 44 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Kohus märgib, et AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja
lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega kursis. Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (
Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. 8. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt anda hinnang, kas kostja II on antud juhul rikkunud õigusteenuse osutamisel
9. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabiteenuse osutamise lepingu (dtl 65-69, 238-239) sõlmimise asjaolude osas. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja II osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt
lg 1-2 sätestatud nõuetele, mille eest vastutab õigusteenuse osutaja kostja II kõrval solidaarselt ka kostja I. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-15 punktis 43 asunud seisukohale, et tegu võib olla advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu rikkumisega, kui advokaat ei hoia ära kahju tekkimist kliendile või kui advokaat ei ole selgitanud kliendile tehingute õiguslikke tagajärgi. Lepingulise kohustuse rikkumise korral (
) võib võlausaldaja
Käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist (vt Riigikohtu 14. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457/143, p 13): • kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (
ja § 115 lg 1); • kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole
järgi vabandatav; • kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); • kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); • kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); • kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
10. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kliendilepingu järgi kohustus kostja II osutama õigusabiteenust, mis seisnes L. H. esindamises kohtus vaidluses Xxxx ja J. S.ga eesmärgiga vabastada L. H. korter ühisest hüpoteegist (dtl 238). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas 28.09.2020 maakohtusse L. H. hagiavalduse J. S. ja AS Xxxx vastu korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks (ts.asi nr xxxx; dtl 74-76)). Samuti puuduv vaidlus selles, et ts.asjas nr xxxx jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu ja tegi ettepaneku hagi nõude muutmiseks, sest esitatud nõuet ei ole võimalik võimaliku hagi rahuldamise korral täita. Kohtu hinnangul jääks hagu sellise nõude „tuvastada, et kostjal 1 ja kostjal 2 on kohustus anda nõusolek…“ suure tõenäosusega rahuldamata (dtl 54-56). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja(
lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tuginedes eeltoodule tekkis hagejale 7 kahju kohtu hinnangul raske hooletuse tõttu, sest eespool tuvastatud asjaoludel jätsid kostjad täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole
Sealhulgas oli kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja kostjate otsese kontrolli all. 12. Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2 000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanuks, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski pöördunud kohtusse ja temal ei olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kohus leiab, et põhimõtteliselt saab
lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja kandis seetõttu, et teda teadmatuses hoidis. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (diferentsihüpotees). Tulenevalt
H. hagil oleks kostja kohase hoolsusega tegutsemise korral olnud edulootust. Kahju hüvitamine sõltub lõppastmes sellest, milline on konkreetselt kostjale etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga
Eelnevalt on kohus tuvastanud, et juhul, kui kostjad oleksid esitanud nõuetekohase hagi nõude või vähemalt kõrvaldanud hagi puudused ehk järginud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, oleks võinud kaasa tuua hagi rahuldamise ehk hagiavalduse rahuldamisel olnuks perspektiivi. Ka AS Xxxx on ts.asjas xxxx vastuse hagile esile toonud, et laenu tagavad kinnistud tuleks ära hinnata ja juhul, kui hageja ja J. S. saavutaksid mõistliku kokkuleppe, tuleks pank sellega kindlasti kaasa (dtl 42-43). Ka kostja I on hagejale selgitanud, et riski koht on kinnisvara väärtuse vähenemine menetluse ajal. Kohtu hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik. Kohus asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta kliendilepingu kostjaga II sõlmis, on hageja kandnud kahju käesolevas hagis taotletud ulatuses, s.o 1 600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu arvamust, tuleb proovida analoogiat (dtl 243), oli järelikult kostjal II lepingus sõlmimisel võimalik kahju ettenähtav. 13. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 1 600 eurot. 14. Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestamise avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on mingi nõue (dtl 265).
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras
juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657/29, p 12 ja selles viidatud lahendid) Kohus nõustub hagejaga sellest, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hagejale arvele nr 300678 spetsifikatsioonis (dtl 95-96, 128-131) märgitud teenuseid osutanud (dtl 269). Veelgi enam Advokatuuri Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude esitatud spetsifikatsioon on koostatud tagantjärele (dtl 123-124, arve koos sama spetsifikatsiooniga on 8 esitatud pärast aukohtumenetluses tehtud otsust), mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub teostatud töödest täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile osutanud. Tuginedes eeltoodule ei ole käesoleval juhul tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle
MS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 1 600 eurot. Menetluskulude jaotus 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.