) §-de 121 lg 2 p 3, 274 lg 2 p-de 3, 4 ja 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsus Apellant Süüdistatava Raul Johannes Jokiniemi kaitsja Siim Mõistlik Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Raul Johannes Jokiniemi, isikukood 39812050812, ülejäänud andmed maakohtu otsuses (kd V tlk 148) Kaitsja Siim Mõistlik (riigi õigusabi korras määratud kaitsja) RESOLUTSIOON
lg 2 p 8 järgi ette heidetud teo kvalifikatsiooni, käesolevas lahendis esitatud põhistustega. 3. Tühistada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsus osaliselt, Raul Johannes Jokiniemile mõistetud liitkaristuse osas ja teha uus otsus, millega: 3.1 suurendada Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 21.06.2022 otsuse alusel
§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 2 aasta, 8 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Raul Johannes Jokiniemile lõplik liitkaristus 10 aasta, 2 kuu ja 14 päeva pikkune vangistus
lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 08.02.2021 kella 02.35 paiku XXX Tallinnas asuvas korteris Y mitu korda rusikatega, tühja klaaspudeli ning pudelikaela terava otsaga näkku, pea-, kaela- ja parema peopesa piirkonda. Kannatanu tundis löökidest füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi. Raul Johannes Jokiniemit on varem kriminaalkorras karistatud
§-de 121 lg 1 ja 200 lg 1 järgi; 2)
lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi selles, et ta röövis koos Q-ga 16.06.2021 kella 03.13 paiku XXX Tallinnas asuvat XXX tanklat. Raul Johannes Jokiniemi ja Q valisid tankla, mida röövida, kella 03.00 paiku välja ning Q sõidutas süüdistatava tankla lähedale. Raul Johannes Jokiniemi pani enne tanklasse sisenemist pähe paruka ja mütsi, näo ette meditsiinilise maski ja päikeseprillid, kätte kilekindad ning oma jope peale teise jope. Süüdistatav võttis kaasa tulirelva (püstoli) sarnase eseme. Q jäi Raul Johannes Jokiniemit kokkulepitud kohta autoga ootama. Pärast tanklasse sisenemist nõudis Raul Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt raha: süüdistatav suunas relvataolise eseme Y poole, lubas kannatanu tappa ja tõukas teda kassa poole. Pärast 210 euro kassaraha võtmist nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist. Süüdistatav haaras Y-l kaelast ja tõukas kannatanu kontoriruumi, kuhu kliendid minna ei tohi. Seejärel painutas Raul Johannes Jokiniemi Y maha, surus kannatanule relvatoru vastu vasakut oimukohta, ähvardas tapmisega ning nõudis seifi avamist. Y tundis füüsilist valu, hirmu oma elu ja tervise pärast ning sai tervisekahjustusi. Kannatanu hakkas kontoriruumis süüdistatavale füüsiliselt vastu ja Raul Johannes Jokiniemi põgenes varem võetud kassarahaga ning jooksis Q autosse. Osa röövitud rahast andis süüdistatav Q-le. Raul Johannes Jokiniemit on varem kriminaalkorras karistatud
lg 1 järgi; 3)
lg 2 p-de 3 ja 4 järgi selles, et ta vahistatuna: - ründas 08.08.2021 kella 09.09 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX žiletiteraga füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvurit C; - ründas 08.08.2021 kella 13.45 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud 2 - - - vanemvalvureid C ja W. Kannatanud tundsid ründe tagajärjel valu ja said tervisekahjustusi; ei allunud 11.08.2021 kella 20.20 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX võimuesindaja korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu, kasutades füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud valvuri B suhtes. Kannatanu sai ründe tagajärjel tervisekahjustuse; ei allunud 11.08.2021 kella 22.04 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris XXX võimuesindajate õiguspärastele korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu, kasutades füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud valvur F suhtes. Kannatanu tundis ründe tagajärjel valu ja sai tervisekahjustusi; ründas 18.08.2021 kella 08.10 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru 5 Tallinna Vangla V-hoone kambris nr XXX füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvurit O. Tegu jäi kannatanu kiire vastureaktsiooni tõttu katsestaadiumisse. 2. Maakohtu 25.04.2022 otsus: Harju Maakohus mõistis Raul Johannes Jokiniemi 21.06.2022 otsuse alusel
§-de 121 lg 2 p 3, 274 lg 2 p-de 3, 4 ja 200 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi süüdi. Kohtu argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised: 2.1
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemine on tõendatud kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kannatanu tervisekahjustused on fikseeritud meditsiinidokumentides. Tegu on toime pandud korduvalt, sest süüdistatavat on varem karistatud
Teo pani Raul Johannes Jokiniemi toime kavatsetult; 2.2
lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toime panemine on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning videosalvestiste vaatlusprotokollidega. Kannatanute ametijuhendid kinnitavad, et nad töötasid kinnipidamisasutuses valvuritena ja kogumis teiste tõenditega saab järeldada, et nad täitsid süüdistuses näidatud ajal oma ametiülesandeid. Ähvardusi tõendavad isikuliste tõendiallikate ütlused ning tervisekahjustusi kannatanute ütlused ja meditsiinidokumendid. Teod on toime pandud korduvalt ning ühel korral (08.08.2021 kell 09.00) kasutas Raul Johannes Jokiniemi relvana kasutatavat eset ehk žiletitera. Etteheidetud teod 08.08.2021 (kella 09.00 paiku), 08.08.2021 (kella 13.00 paiku) ning 18.08.2021 pani Raul Johannes Jokiniemi toime kavatsetult ehk tal oli eesmärk valvureid rünnata ja kahjustada; episoodis 11.08.2021 (kella 20.00 paiku) tegutses Raul Johannes Jokiniemi kaudse tahtlusega; episoodis 11.08.2021 (kella 22.00 paiku) tegutses Raul Johannes Jokiniemi kannatanut sõrmedega suhu ja silma torgates küll kavatsetult, kuid elektrišokirelva laenguga põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustusi kaudse tahtlusega; 2.3 süüdistuses
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud teo toime panemine on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, videosalvestiste vaatlusprotokollidega ning kirjalike tõenditega, kuid Raul Johannes Jokiniemi tegevus tuleb ümber kvalifitseerida
lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi: 2.3.1 kriminaalasjas on tõendatud, et Raul Johannes Jokiniemi käis 16.06.2021 kella 03.14-03.16 vahel Tallinnas Tammsaare tee XXX tanklas ja rakendas seal olles klienditeenindaja Y suhtes
§-de 120 ja 121 mõttes vägivalda ehk ähvardas 3 kannatanut tapmisega, põhjustas talle valu ning tervisekahjustusi. Süüdistatav kasutas vägivalda allutamaks kannatanu oma tahtele, s.o et klienditeenindaja annaks talle esmalt kassas olnud sularaha ning seejärel seifis oleva raha. Vägivald oli ajaliselt väga tihedalt seotud kassast sularaha võtmisega ja seifist raha nõudmisega. Röövimise objektiivne koosseis
lg 1 järgi on seega täidetud; 2.3.2 korduvus ehk kvalifitseeriv tunnus
lg 2 p 4 järgi on samuti täidetud: Raul Johannes Jokiniemit on varem karistatud
lg 1 järgi; 2.3.3
lg 2 p 8 osas on kannatanu ütlustega tõendatud, et Raul Johannes Jokiniemi surus tema oimu vastu musta värvi, raske, metallist püstoli, mille ehtsuses kannatanul sel hetkel kahtlust ei tekkinud. Püstolisarnast eset oimukohale surudes tekitas süüdistatav kannatanule vigastuse, 28mm kriimustuse. Eset, mida Raul Johannes Jokiniemi kasutas, ei leitud, kuid süüdistatava tegevus tuleb siiski kvalifitseerida
Kvalifitseeriv tunnus sisaldab kaht alternatiivi: relv või relvana kasutatav ese. Kannatanu hinnangul kasutas süüdistatav relva, kuid eseme vastavust RelvS sätetele saab tuvastada üksnes ekspertiisiga. Raul Johannes Jokiniemi kasutatud ese on relvana kasutatav ese
Esiteks käsitas kannatanu eset selle omaduste tõttu ehtsa tulirelvana ja tundis sel põhjusel reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Teiseks ei ole põhjust arvata, et esemega polnuks olnud võimalik kannatanule tervisekahjustusi tekitada. Kolmandaks oli ese kannatanu sõnul metallist ja raske, s.o sellega on võimalik inimesele korduvalt vastu pead lüües tekitada tervisekahjustusi või põhjustada isegi surma. Järelikult pole põhjust öelda, et süüdistatav kasutas ähvardamisel kõlbmatut vahendit. Tegemist oli esemega, millega oli võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada ning seda süüdistatav vähesel määral ka tegi; 2.3.4
lg 2 p 9 osas on kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et seif asus tanklas ametiruumide blokis, kuhu kliendid on küll vahel ekslikult sattunud, kuid need ruumid on mõeldud töötajatele ning kliendid sinna minna ei või. Seifi ukselävelt näha ei ole, see on juhataja ruumis. Isegi kui ametiruumide uks oli röövi ajal avatud asendis, on lävelt näha, et ruumid pole klientidele mõeldud. Samuti on üldteada, et seif ei asu avalikuks kasutamiseks mõeldud alal. Järelikult pole oluline, et teenindussaalist ametiruumidesse suunduva musta ukse peal ei ole sisenemist keelavat silti või märget, et tegemist on personalile mõeldud ruumiga. Kannatanult kui valdajalt ei saa nõuda, et ta väljendaks sõnaliselt keeldu sisenemiseks ajal, mil teda kaelast kinni hoitakse, relvaga ähvardatakse ja jõuga nende ruumide poole ning sisse veetakse; 2.3.5 Raul Johannes Jokiniemi ja Q ei olnud tegu toime pannes kaastäideviijad
lg 2 mõttes, sest Raul Johannes Jokiniemi (endise) kaassüüdistatava teopanus jäi kaasuse asjaolusid ja kohtupraktikat silmas pidades kesiseks; 2.3.6
lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Raul Johannes Jokiniemi toime kavatsetult. 2.4 Raul Johannes Jokiniemi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdistatavale tehti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Eksperdid asusid 08.09.2021 ekspertiisiaktis seisukohale, et süüdistatav oli süüvõimeline. Kogu elu jooksul on süüdistataval valikuliselt avaldunud manipuleeriv ja enesekeskne käitumislaad, mis jääb isiksusejoonte normaalse varieeruvuse piiridesse. Mittemingisuguseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite süüdistataval pole 4 esinenud ega esine ekspertiisi läbiviimise ajal. Kaitsja taotles täiendekspertiisi läbi viimist kontrollimaks, kas süüdistatava seisund on pärast ekspertiisi tegemist muutunud. Raul Johannes Jokiniemi käitumine kohtumenetluse ajal kinnitas ekspertide arvamust selles, et tegemist on enesekeskse ja manipuleeriva isikuga. Kaitsja taotlus
Maakohtu otsuse alusel karistati Raul Johannes Jokiniemit: - - -
Rahaline karistus kõne alla ei tule. Süüdistatavat on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud vangistusega, süüdistataval ei ole töökohta, ta isegi ei mäleta, millal viimati töötas. Raul Johannes Jokiniemi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tal oli juba korterisse minnes kavatsus kasutada kannatanu suhtes vägivalda, mis oli intensiivne. Süüdistatav tagus kannatanu pead vastu seina, lisaks rusikatele kasutas ta ründeks pudelit ning kui see purunes, siis kavatses süüdistatav sellega kannatanu ründamist jätkata. Karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja/või 58 järgi ei ole;
Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tegu oli viie eraldiseisva vägivallaepisoodiga, millest ainult üks jäi isiku tahtest olenemata katsestaadiumisse. Kõik teod pani süüdistatav toime vähem, kui kahe nädala sees, kolmel eri päeval. Süüdistatava tegevus vastas kahele kvalifitseerivale tunnusele, teod olid planeeritud, ta pani need valdavalt toime kavatsetusega. Raul Johannes Jokiniemi seadis eesmärgiks ja põhjustaski valvuritele tervisekahjustusi, kõige leebem vägivallavorm selle kuriteokoosseisu puhul on ähvardamine. Ründed olid intensiivsed. Karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja/või 58 järgi ei ole;
Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et kannatanut ähvardati tapmisega ning eesmärk oli suunatud enamale (seifi sisu), kui kaasa võetud 200 eurot kassaraha. Süüdistatav planeeris oma tegu (kasutas maskeeringut, võttis kaasa relvataolise eseme jms) ja pani teo toime kavatsetusega. Karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja/või 58 järgi ei ole. Tegu on pandud toime ajal, mil süüdistatav oli allutatud samaliigilises kuriteos süüdi mõistmise tõttu katseajale. Teod on ajas muutunud ohtlikumaks, sest nüüd kasutas süüdistatav röövi toimepanemisel relvataolist eset ning pani röövi toime sissetungimisega. Otsuse alusel suurendati Raul Johannes Jokiniemile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning talle mõisteti
§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Mõistetud liitkaristust suurendati
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Raul Johannes Jokiniemile 11 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.
Otsus ei ole õige selles, et Raul Johannes Jokiniemi mõisteti süüdi (
Viidatud osas pole maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust; 2)
lg 2 p 9 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasja äravõtmist vägivalla ja sissetungimisega. Süüdistuse järgi heideti süüdistatavale ette tankla teenindussaali kassast sularaha äravõtmist. Karistusnormi sõnastuse järgi peaks sissetungimine looma eelduse vallasasja valduse äravõtmiseks ning see peaks eelnema vallasasja äravõtmisele. Isegi kui jaatada, et süüdistatav tungis sisse klientidele mittemõeldud alale (kuigi ka sellisel juhul pole täidetud subjektiivne koosseis), toimus see pärast raha kassast võtmist. Vallasasja äravõtmise ja väidetava sissetungimise vahel puudub igasugune hõlbustav seos; 3)
lg 2 p 8 puhul tuleks hinnata, millise sisuga ähvardamisele oli süüdistatava tahe suunatud ning millist rolli relv või relvataoline ese ähvarduse juures mängis. Tuvastatud asjaolude pinnalt on ilmne, et süüdistatav ähvardas kannatanut tulistamisega, mitte korduva pähe löömisega vms. Sama loogikat jagab süüdistus, mille teksti järgi kasutas süüdistatav relvana kasutatud eset, mitte relvana kasutatud muud eset. Kuigi eseme suunamisel kannatanu oimukohta tekitas süüdistatav kannatanule sellega kriimustuse, ei saa eeltoodust automaatselt järeldada nagu soovinuks süüdistatav relvataolist eset kasutada muuks, kui ähvardamiseks. Süüdistatava teoplaan nägi ette tulirelvataolise eseme sihtotstarbelise kasutamisega ähvardamist, tema tahe ei olnud suunatud selle kasutamiseks muul viisil ning seega oli tegemist kõlbmatu vahendiga kuriteovahendi laskevõimet menetluses tuvastatud ei ole; 4) Maakohus jättis oma 19.05.2022 määrusega alusetult rahuldamata kaitsja taotluse süüdistatava suhtes täiendava kohtupsühhiaatrilise määramiseks ning sel moel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Süüdistatava seisund kohtumenetluse ajal on oluliselt halvenenud. Eelnevalt süüdistatava suhtes ekspertiisi läbi viinud eksperdid sedastasid oma arvamuses, et Raul Johannes Jokiniemi ei simuleeri ning see suurendab süüdistataval avaldunud sümptomaatika tõsiseltvõetavust. Maakohus hindas valesti tõendamisvajadust, jättes ekspertiisi määramisest keeldudes kõrvale kaitsja argumendid, mis puudutasid süüdistatava viiteid kuulmishallutsinatsioonide esinemisele, süüdistatava kaootilist menetluskäitumist ehk paanilist otsustamist ja ümberotsustamist, erinevate ja üksteist välistavate käitumisvariantide samaaegset soovimist. Täiendava ekspertiisi määramise vajadus esineb ka apellatsioonkaebuse koostamise ajal: kaitsja tegi päringu kinnipidamisasutusse ning sai vastuse, et klient on hospitaliseeritud Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Ekspertiisi käigus tuleks välja selgitada, 6 kas süüdistataval esineb käesoleval ajal raske psüühikahäire, mis takistab tal aru saamast oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtida; 5) Maakohtu seisukoht on õige selles, et süü suuruse hindamisel on oluliseks teguriks, mitu kvalifitseerivat tunnust inimene oma teoga täidab. Samas tõi materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ehk kliendi süüdi tunnistamine
MS § 338 p 4 tähenduses; 6)
lg 2 p 3 järgi kliendile karistust määrates võttis maakohus arvesse asjaolusid, mida süüdistus ette ei heitnud. Kohus lähtus süü suuruse määratlemisel kannatanu sõnadest, mitte süüdistuse tekstist ning väljus seega karistuse mõistmisel süüdistuse piiridest; 7)
lg 2 p-de 3 ja 4 järgi karistust määrates võttis maakohus mh arvesse, et kliendi tegevuse tagajärjel sai kannatanu enda kasutatud elektrišokirelvast pihta. Kohus sedastas õigesti, et Raul Johannes Jokiniemi pidanuks tema suhtes erivahendite kasutamise vältimiseks loobuma vastuhakust, kuid samas on kaheldav, kas keset pingelist rüselust (mis hõlmas ka kasutusvalmis elektrišokirelva enda kõhu piirkonnast eemale suunamist) oli süüdistataval aega ja võimalust kaaluda, et äkki saab erivahendist pihta seda kasutav isik. Kohus ei tuvastanud, et süüdistatav vajutas päästikule. Täiesti võimalik, et Raul Johannes Jokiniemi ei teadvustanud endale oma tegevust, vaid tegu oli instinktiivse tegevusega. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult: - - - kriminaalasja lahendamist kirjalikus menetluses; korraldada süüdistatava suhtes täiendav kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis ning süüdistataval
lg 2 sätestatud seisundi esinemise korral tühistada Harju Maakohtu 21.06.2022 kohtuotsus vaidlustatud osas ning saata Harju Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus; täiendekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise korral tühistada Harju Maakohtu 21.06.2022 otsus vaidlustatud osas ning teha uus otsus, millega tunnistada süüdistatav süüdi
lg 2 p-des 3-4, § 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 4 sätestatud kuritegude toimepanemises ning kergendada süüdistatavale nende kuritegude eest mõistetud karistust; rahuldada kaitsja tasutaotlus ning jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Menetlus ringkonnakohtus: Suulist menetlust apellatsioonimenetluse pooled vajalikuks ei pidanud ning Tallinna Ringkonnakohus määras 29.08.2022 määrusega, et kriminaalasi lahendatakse kirjalikus menetluses. Prokuröri kirjalik seisukoht: Ringkonnakohtu 29.08.2022 määrusega määratud tähtaja jooksul, s.o 15.09.2022 laekus prokurörilt kirjalik seisukoht. Prokurör leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsus on põhjendatud, kohtu mõttekäik jälgitav ja veenev. Prokurör peab vajalikuks rõhutada üksnes 7 seda, et 16.06.2021 episoodis [rööv XXX tanklast] tungis Raul Johannes Jokiniemi pärast kassast raha võtmist teadlikult kontoriruumidesse sisse ja kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kuid ta kavatses võtta seifist suurema rahasumma. Osategu jäi süüdistataval tema tahtest mitteoleneval põhjusel lõpule viimata ning raha ta seifist ei saanud. Tervikuna on kohus teole andnud õige õigusliku hinnangu. Prokurör vaidleb vastu kaitsja seisukohale, et süüdistatava tervislik seisund on muutunud. Maakohus keeldus kaitsja taotluse rahuldamisest 19.05.2022 määrusega ehk kohtumenetluse lõppfaasis, pärast seda, kui kohtukoosseis oli süüdistatavat mitme kuu vältel jälginud. Prokuröri arvates jätab kaitsja tähelepanuta, et kuigi eksperdid ei tuvastanud süüdistatava puhul raske psüühikahäire simuleerimist, on vale kaitsja järeldus, et veider käitumine on raske psüühikahäire ilming. Kaitsja pole vaidlustanud nn varasemas ekspertiisiaktis sisalduvaid järeldusi, mille järgi on süüdistatava normist kõrvalekalduvad käitumisaktid hinnatavad sihipärase manipuleeriva käitumise ilmingutena. Täpselt sama käitumismuster jätkus maakohtu menetluses. Ebajärjekindel menetluskäitumine pole samuti ilming võimalikust psüühikahäirest. Kaitsja toetub taotlust esitades Tartu Vangla vastusele, kuid jätab tähelepanuta, et selles ei sisaldu teavet nagu oleks süüdistataval maakohtu otsuse kuulutamise järgselt tekkinud raske psüühikahäire. Psühhiaatriaosakonda saatmise vajadus oli tingitud soovist täpsustada Raul Johannes Jokiniemi seisundit. Kirjas sisalduva teabe järgi võimaldab süüdistatava terviseseisund tal temaga seotud asjaolusid adekvaatselt mõista. Lisaks informeeritakse kirjas kaitsjat, et klient viiakse plaanilises korras Tallinna Vanglasse. Järelikult uuringute tulemusel ei tuvastatud midagi, mis andnuks põhjust paigutada süüdistatav Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda. Juhuks, kui ringkonnakohus otsustab kaitsja taotluse rahuldada, märkis prokurör oma vastuses ära ekspertidele esitatavad küsimused ning informeeris kohut, et pärast otsuse kuulutamist hüvitati AS-le XXX 95 eurot Q-le kuuluva ja asitõendina hoiul oleva sularaha arvel. Prokuröri vastusele on lisatud 07.07.2022 üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaitsja kirjalik seisukoht: Ringkonnakohtu 29.08.2022 määrusega määratud tähtaja jooksul, s.o 22.09.2022 laekus kaitsjalt kirjalik seisukoht. Kaitsja märkis oma kirjalikus seisukohas, et ta ei saa süüdistatava käitumises ilmnenud muutusi piisavalt põhistada, sest klient on keelanud kinnipidamisasutusel oma terviseandmeid jagada. Kõrvaldamaks süüdistatava tervislikku seisundit puudutavad kahtlused, tuleb määrata statsionaarne ekspertiis. Viidatud ambitendents (eelkõige ebajärjekindlus) võib olla vaba eneseteostuse väljendus, kuid see on teisalt selge viide raske psüühikahäire sümptomaatika võimalikkusele. Olemasolevas ekspertiisiaktis on süüdistatava käitumist ekspertiisi tegemise ajal kirjeldatud adekvaatsena. Täiendavalt märkis kaitsja, et Harju Maakohus liitis oma otsuses süüdistatavale mõistetud liitkaristusele kooskõlas
lg 2 eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse. Samas nähtub süüdistusaktist, et kliendile kohaldati Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse alusel psühhiaatrilist sundravi, mis lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega.
lg 2 järgi suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kooskõlas
lg 4 arvatakse statsionaarse 8 psühhiaatrilise sundravi aeg karistusaja hulka, kui pärast seda jätkatakse isiku suhtes karistuse kohaldamist. Ärakandmata karistuse osa tuleks määratleda lõpliku liitkaristuse moodustamisel, so käsilolevas kriminaalasjas lõpliku liitkaristuse mõistmise käigus. Raul Johannes Jokiniemi oli allutatud psühhiaatrilisele sundravile ajavahemikul 16.11.2019-17.10.2020, s.o 11 kuud ja 1 päev, mis tulnuks enne lõpliku liitkaristuse moodustamist maha arvata. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on raskendanud süüdistatava olukorda. Kaitsja kirjalikule seisukohale on lisatud viidatud kohtumäärused ning Tallinna Vangla vastus kaitsja päringule. Ringkonnakohtu seisukoht: Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et iseenesest on ringkonnakohtul kooskõlas KrMS § 331 lg 12 võimalik arutada asja suulises menetluses olenemata, kas pool seda taotleb või mitte. Tõsi, esmapilgul võiks tõdeda, et käsilolevas asjas on suuline menetlus vajalik kaitsja apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse tõttu, s.o teha kliendile tervisliku seisundi olulise halvenemise tõttu täiendav kohtupsühholoogilise-psühhiaatriline täiendekspertiis. Ringkonnakohus möönab, et kuigi teatud juhtumitel tuleks kaitsja apellatsioonis sisalduva indikatsiooni saamisel ekspertiisivajaduse selgitamiseks tõenäoliselt süüdistatavat küsitleda, siis antud asjas pole kaitsja taotluse lahendamiseks tingimata tarvilik Raul Johannes Jokiniemit oma silmaga näha. Selles, et süüdistatava käitumine pole ajas muutunud, tuleb nõustuda prokuröriga. Ilmselgelt on süüdistatavale läbivalt iseloomulik nii kehtivaid menetlus- kui üldiseid käitumisnorme eirav käitumine. Ekspertiisiaktis sisalduvate andmete järgi ilmnesid süüdistataval käitumishäired (mis tegelikult paljuski ei erine tema menetluslikust käitumisest) juba lapseealisena. Maakohtu istungiprotokollides on ilmekalt kajastatud, kuidas süüdistatav end istungitel ülal pidas ning kolleegiumil puudub alus arvata, et Raul Johannes Jokiniemi esinemine ringkonnakohtu istungil erineks kuidagi eelnevast. Küsimusele, kas pidada kaitsja viidatud käitumisakte menetluse kestel ilmnenud ja ajas süveneva võimaliku raske psüühikahäire ilminguteks või mitte, saab kolleegiumi arvates vastata olemasoleva teabe põhjal. Prokurör lisas oma kirjalikule seisukohale teatise, mille järgi on käesolevaks ajaks Raul Johannes Jokiniemi (endise) kaassüüdistatavalt Q-lt ära võetud 95 euro arvel hüvitatud maakohtu otsuse alusel kannatanu kasuks välja mõistetud kahju. Ringkonnakohus võtab informatsiooni lihtsalt teadmiseks. Küsimus kas, mil moel, millal või kui palju kannatanu pärast otsuse alusel tsiviilhagi rahuldamist raha kätte sai, puudutab prokuröri esitatud asjaolude valguses üksnes kohtuotsuse täitmise küsimust. Esmalt käsitleb kolleegium kaitsja seisukohta, mis puudutab maakohtu väidetavaid minetusi süüdistatavale täiendava kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi määramata jätmisel (I) ning lahendab kaitsja ekspertiisitaotluse (II). Seejärel vastab ringkonnakohus kaitsja seisukohtadele, mis puudutavad materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist Raul Johannes Jokiniemi süüdi mõistmisel
lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi (III) ning käsitleb etteheiteid, mis käsitlevad karistuse mõistmist (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskuluga seotud küsimused (V). I 9 Raul Johannes Jokiniemile tehti kriminaalasja kohtueelses menetluses kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis (08.09.2021 ekspertiisiakt nr 7/19 kd II tlk 150-173). Õige on prokuröri väide, et apellant ei ole vaidlustanud ekspertarvamust. Ekspertiisiakti nr 7/19 järgi intervjueerisid süüdistatavat 10.08.2021 Tartu Vanglas ja 02.09.2021 Tallinna Vanglas. Ekspert HS on arve põhistusel (kd II tlk 175) märkinud intervjuu pikkuseks 1,5h. Lisaks vahetule suhtlemisele ekspertiisialusega said eksperdid arvamuse kujundamisel muuhulgas kasutada süüdistatava varasemat elukäiku käsitavaid andmeid ja meditsiinidokumente. Ekspertide käsutuses oli piisavalt kliinilist andmestikku, sh haigusjuhud mis fikseeriti kinnipidamisasutus(tes) pärast süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamist 16.06.2021 ning ajavahemikel 30.06.2021-12.07.2021 ja 30.07.2021-13.08.2021 Tartu Vangla Meditsiiniosakonna psühhiaatria statsionaarses osakonnas teostatud kliinilise jälgimise andmed. Eeltoodu pinnalt järeldab kolleegium, et ekspertide käsutuses oli küllaldaselt igakülgset informatsiooni, mis võimaldas neil oma arvamuse kujundamisel võtta arvesse kõiki süüdistatava seisundi hindamiseks vajalikke asjaolusid. Ekspertidel oli võimalik dokumentidega tutvumisel analüüsida, kuidas on süüdistatav käitunud kontrollitud keskkonnas, pikemaajaliselt arstide jälgimise all viibides. Ekspertiisi tegemisele olid kaasatud nii psühhiaater kui kliiniline psühholoog ning seega andsid süüdistatava süüvõimele ja tervislikule seisundile hinnangu kaks eri valdkonna spetsialisti. Maakohus jättis 19.05.2022 määrusega (vt kd V tlk 103-107) rahuldamata kaitsja taotluse täiendava ekspertiisi tegemiseks. Maakohus tugines 21.06.2022 kohtuotsuses süüdistatava süüvõimele hinnangut andes ekspertide arvamusele ning nentis, et kaitsja taotluse rahuldamiseks ehk
Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus eiras 19.05.2022 (vt kd V tlk 103-107) kaitsja taotluse (täiendava kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks) rahuldamata jätmisel mõnd kaitsja argumenti või olulise tähtsusega asjaolu. Kaitsja põhilised argumendid, miks maakohus pidanuks vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist määrama täiendekspetiisi, olid järgmised: - - süüdistatav mainis ülekuulamisel kuulmishallutsinatsioone, mis viitavad skisofreeniale; eksperdid asusid seisukohale, et süüdistatav ei simuleeri ning see suurendab võimalust, et kliendil avaldunud sümptomaatika on tõsiseltvõetav; eksperdid asusid seisukohale, et kliendi käitumine on adekvaatne, kuid kriminaalasja arutamisel pole ta suutnud mõista ei kohtuistungi läbiviimise korda ega kohtu korraldusi ning noil põhjustel on kohus pidanud ta korduvalt eemaldama; klient esitab menetluses järjepanu korduvaid taotlusi, käitub kaootiliselt ning muudab pidevalt meelt. Maakohus märkis vastuseks kaitsja argumentidele, et süüdistatava käitumine kohtumenetluses ei viita mõne võimaliku psüühikahäire esinemisele, vaid tegemist on enesekeskse, manipuleeriva ning reeglitele allumatu käitumise väljendusega, mille eesmärgiks on saavutada seda, mis on tema huvides. Kohtumenetlus ei kinnita kaitsja seisukohta, justkui süüdistatav ei saaks aru, mis menetluses toimub või ta ei suudaks ennast väljendada (kui ta seda soovib). Kohus põhistas oma järeldust seeläbi, et süüdistatav on menetluse vältel saatnud kohtule kirju erinevate päringute ja taotlustega, millest nähtub, et ta saab aru menetluse käigust. Süüdistatav on osanud esitada taotlusi tõkendi tühistamiseks. Kohtuistungitel, mille käigus arutati 10 elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust, pidas süüdistatav end adekvaatselt ja korrektselt üleval. Kohtuistungitel, mille käigus käsitatakse süüdistatavale ebameeldivaid teemasid, käitub süüdistatav ebaadekvaatselt. Maakohus on oma määruses põhjalikult refereerinud istungitel toimunut. Ringkonnakohus tutvus nii viidatud kirjadega kui kohtuistungite protokollidega ning nõustub täiel määral maakohtu järeldustega. Kolleegium märgib täiendavalt, et akti järgi on süüdistataval käitumishäired esinenud juba lapseeast (hiljemalt 6.a vanusest) ning mõnevõrra muutus süüdistatava käitumine juba ajal, mil ta viibis vahi all. Eksperdid on viidanud vahistatu agressiivsele ning hügieenitavasid eiravale käitumisele (milles eeltoodu täpselt seisnes, seda on maakohus käsitanud süüdistatavale
lg lg 2 p 3 ja 4 järgi esitatud süüdistusele hinnangut andes, vt kd V tlk 158 pöördel – 169 pöördel), kuid asusid sellele vaatamata seisukohale, et Raul Johannes Jokiniemil on küll täheldatavad teatud käitumis- ja isiksushäired, aga need jäävad igati normi piiresse. Maakohtule (ja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses) esitatud taotluses viitas kaitsja ringkonnakohtule arusaadavalt kliendi 16.05.2022 ütlustele (kd V tlk 84-87). Süüdistatav on ülekuulamisel viidanud oma varasemale viibimisele psühhiaatriahaiglas ning avaldanud, et ta kuuleb hääli ja näeb vaime. Raul Johannes Jokiniemile ekspertiisi teinud eksperdid said ekspertiisi tegemisel tutvuda kriminaalasja nr 21231701403 materjalidega (s.o 16.06.2021 episood), kaitsja viidatud ütlused on süüdistatav andnud enne kriminaalasjade ühendamist, asja nr 22922500025 raames. Ekspertiis korraldati süüdistatava süüvõime kindlaks tegemiseks 16.06.2021 episoodis ning eksperdid seega süüdistatava 16.05.2022 ütlustega ekspertiisi tegemisel ei tutvunud ning neid ei ole arvamuse andmisel arvesse võetud. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust, et ühekordne viide kuulmishallutsinatsioonile tähendab tingimata seda, et inimene on haigestunud skisofreeniasse. Sarnaselt pidasid eksperdid süüdistatava viidet kiibi paigaldamisele juhuslikuks ning ekspertide lõppjäreldusi see ei mõjutanud. Kolleegium märgib, et süüdistatav on minevikus edukalt simuleerinud paranoidset skisofreeniat (vt kd IV tlk 30-33 ning tlk 34-27). Järelikult on süüdistatav kursis haigusele iseloomuliku sümptomaatikaga. Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud sundravi lõpetati, sest raviasutuse arstlik komisjon möönis, et süüdistatavale pandud diagnoosiks alus puudub. Käsilolevas kriminaalasjas tehtud ekspertiisil viiteid võimalikele luulmõtetele ja/või meelepetetele ei tuvastanud ning sellest johtuvalt süüdistataval skisofreeniat ei diagnoositud. Ringkonnakohus leiab, et 16.05.2022 ütluste andmisel on süüdistatav küll jah, ühest küljest viidanud kuulmishallutsinatsioonidele, kuid teisalt on tema ütlused tervikuna suunatud sellele, et 1) teavitada menetlejat oma varasematest kokkupuudetest psühhiaatritega, 2) avaldada midagi eriskummalist ning 3) taotleda ekspertiisi läbi viimist. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad süüdistatava ütlused sihipärasele manipuleerimisele, on kaheldav, kas psühhootilises seisundis inimene suudaks paralleelselt sedavõrd teadlikult rõhutada oma varasemat elukäiku ning taotleda, et talle tehtaks ekspertiis. Kuulmishallutsinatsioonid ja meelepetted on skisofreeniasse haigestunud inimese elu loomulik osa, ilmselt ei näe nad ise nendes midagi eriskummalist ja normist hälbivat ning sel põhjusel ei adu nad ise tõenäoliselt mittemingisugust ekspertiisivajadust. Ringkonnakohus viitas eelnevalt asjaolule, et ekspertide käsutuses oli kliiniline andmestik, mis käsitab süüdistatava jälgimist kontrollitud keskkonnas pikema aja vältel pärast 16.05.2022 ütluste andmist, kuid kaitsja välja pakutud võimaliku diagnoosi osas on nende arvamus eitav. 11 Fakt, et inimene on menetluses ebajärjekindel, esitab korduvaid taotlusi, käitub kaootiliselt ning muudab pidevalt meelt, iseloomustab paratamatult teatud osa menetlusosalistest ning pole veel viide võimalikule raskele psüühikahäirele. Süüdistatava puhul ei jää menetluslik käitumine esmapilgul tõepoolest nö normi piiridesse, kuid maakohus on veenvalt välja toonud, et olukorras kus süüdistatav haistis võimalikku kasu (nt vabanemist elektroonilise valve alla) suutis ta millegipärast adekvaatselt käituda. Ringkonnakohus nendib, et raske psüühikahäire korral ei suudaks inimene tõenäoliselt mõistusega selekteerida, mis on talle kasulik ja mis mitte ning oma käitumist vastavalt kohandada. Seda on aga suurepäraselt suutnud süüdistatav. Erinevalt kaitsjast ei omista ringkonnakohus ülemäärast tähendust ekspertide arvamusele, mis puudutab võimaliku simulatsiooni puudumist. Kolleegium ei näe, et see mingilgi moel viitaks süüdistatava tervisliku seisundi olulisele halvenemisele. Miks eksperdid oma arvamuses üldse võimalikku simulatsiooni käsitavad, on aktis (ja maakohtu 19.05.2022 määruses) välja toodud. Süüdistatava suhtes lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega eelnevalt, Harju Maakohtu poolt 30.10.2019 kohaldatud statsionaarne sundravi, sest süüdistatav tunnistas haigussümptomite simuleerimist vanglakaristuse vältimise eesmärgil. Väga lihtsustatult nendivad eksperdid, et olenemata varasemast käitumisest (haigussümptomite simuleerimine karistusest vabanemiseks) ei ole süüdistatava agressiivsus ja hügieenitavasid eirav käitumine kuidagi tingitud soovist mingisugust haigust simuleerida, vaid selline käitumine on süüdistatava puhul normi piiridesse jääva isiksus- ja käitumishäirete paratamatu osa. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on määruses vastanud kõikidele kaitsja argumentidele ning KrMS § 105 lg 1 sätestatud tõendamisvajaduse puudumise tõttu jättis maakohus põhjendatult kaitsja taotluse rahuldamata. II Ringkonnakohus ei näe põhjust kaitsja taotluse rahuldamiseks osas, mis puudutab Raul Johannes Jokiniemile täiendava kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi määramist apellatsioonimenetluses. Sellest tulenevalt jääb tagajärjetuks ka kaitsja taotlus tagastada asi
lg 2 sätestatud aluste esinemisel maakohtule asja uuesti arutamiseks samas kohtukoosseisus. Esiteks tuleks täiendekspertiisi määramise vajadust jaatada olukorras, kus midagi on objektiivselt muutunud, kuid selliseid tegureid ringkonnakohtu arvates pole. Kuivõrd ekspertide käsutuses olid Raul Johannes Jokiniemit puudutavad andmed kuni septembrini 2021 (mil toimus ühe eksperdi intervjuu süüdistatavaga), siis järelikult uued andmed, mis oleksid ekspertide kasutada, puudutaksid kohtumenetlust ning sellega külgnevat aega. Selles osas, mis puudutab süüdistatava käitumist kohtus, nõustus ringkonnakohus otsuse I osas täielikult maakohtuga. Süüdistatava irratsionaalne käitumine pole tingitud raskest psüühikahäirest. Teatavad minetused Raul Johannes Jokiniemi käitumises olid täheldatavad juba pärast tema vahistamist ning kohtumenetluses ei ilmnenud väidetav häire millegipärast mitte kunagi siis, kui süüdistataval oli vaja jätta endast kohtukoosseisule soodne mulje. Kui inimene on tõsiselt haige, siis ei tohiks haigusnähud ilmneda loogika järgi, kas istungil arutatakse midagi inimesele kasulikku või kahjulikku. Kaitsja viidatud Tartu Vangla vastusest paraku ei nähtu, et süüdistatava tervislik seisund oleks halvenenud. Vastusest nähtub pelgalt fakt, et süüdistatav toimetati järjekordselt Tartu Vangla meditsiiniosakonda jälgimisele. Kirjeldatud toimingus pole süüdistatava läbivat käitumist 12 silmas pidades enneolematut ning pigem viitab süüdistatava viimine meditsiiniosakonda tõsiasjale, et võimalikke haigusele viitavaid sümptomeid ei jäeta tähelepanuta, s.o kinnipidamisasutuses on toimiv arstiabi ning süüdistatava seisundi olulise muutuse korral saab ta vajalikku abi. Kaitsja taotletud
lg 2 kohaldamine on jätkuvalt võimalik ka pärast lahendi jõustumist (millist võimalust on süüdistatav Harju Maakohtu 30.10.2019 ja Tartu Maakohtu 02.10.2020 määruses väljendatu järgi varasemalt teadlikult kasutanud). Prokurör osundab õigesti, et süüdistatav viiakse (ja kaitsja viimasele kirjalikule seisukohale lisatud dokumendist nähtuvalt viidigi) tagasi Tallinna Vanglasse, kus teadupärast pole psühhiaatriaosakonda (vt https://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla). Järelikult ei tuvastatud süüdistatava pikemaajalisemal jälgimisel kontrollitud keskkonnas, erialaspetsialistide järelevalve all midagi, mis objektiivselt viidanuks võimalikule vaimse tervise olulisele halvenemisele ning kaitsja esitatud informatsiooni pinnalt pole alust öelda, et täiendekspertiisi määramine on antud juhul vajalik ja põhjendatud. Tõendamisvajadust kaitsja taotletud küsimuses ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt ei esine. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus sedagi, et olenemata ekspertide arvamusest võimaliku simulatsiooni puudumise kohta ei saa seda käesoleval ajal täielikult välistada. Fakt on see, et süüdistatava käitumine on vahistamisjärgselt muutunud mõnevõrra reljeefsemaks ning otsustamine/ümber otsustamine olulistes küsimustes on inimloomuse paratamatu osis. Süüdistataval on eelnevalt haigussümptomite simuleerimine vangistusest vabanemise eesmärgil n.ö läbi läinud ning ringkonnakohus ei välista, et süüdistatav taotleb seda üpris teadlikult praegugi. See, et süüdistatav ei simuleerinud ekspertiisi tegemise ajal, ei tähenda, et ta ei võiks seda käesoleval ajal teha. III Kaitsja on seisukohal, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel ning need eksimused viisid kliendi alusetult süüdi tunnistamiseni
Ringkonnakohus kaitsja väidetega ei nõustu.
lg 2 p 8 kvalifikatsiooni puhul rõhutab kaitsja esmalt, et Raul Johannes Jokiniemile esitatud süüdistuses heideti kliendile ette relvana kasutatava eseme, mitte relvana kasutatava muu eseme kasutamist. Teiseks märgib kaitsja, et
lg 2 p 8 kvalifitseeriva tunnuse jaatamiseks tuleks vaadata, millise sisuga ähvardamisele oli kliendi tahe suunatud ning milline oli kliendi teoplaani järgi kasutatud eseme roll selle ähvardusega seoses. Apellandi hinnangul soovis süüdistatav kaasa võetud eset kasutada üksnes kannatanu tapmisega ähvardamiseks ning nii kannatanu seda tajuski. Kaitsja leiab, et süüdistatava tahe ei olnud suunatud tulirelvataolise eseme kasutamiseks muul viisil (eelkõige sellega lüües füüsiliste vigastuste tekitamisele). Eseme laskevõimet menetluse käigus ei õnnestunud tuvastada ning seega oli tegemist kõlbmatu vahendiga ja sel põhjusel ei saa Raul Johannes Jokiniemi tegevust kvalifitseerida
Ringkonnakohus märgib, et Raul Johannes Jokiniemile esitatud süüdistus kasutab eseme kohta kolme erinevat väljendit: 1) tulirelva (püstoli) välimusega ese; 2) relvataoline ese; 3) relvana kasutatud ese (viimane kvalifikatsiooni ehk õigusliku hinnangu lahti kirjutamisel, s.o osas, millega maakohus ei olnud seotud). Süüdistuse järgi kasutas Raul Johanne Jokiniemi kannatanu suhtes nii vaimset (relvataolise esemega tappa ähvardades) kui füüsilist vägivalda. Viimane seisnes süüdistuse järgi kannatanu kaelast haaramises, tõukamises, maha painutamises ning 13 relvataolise esemega oimu piirkonda surumises nii jõuliselt, et kannatanu nahale tekkis 28mm pikkune marrastus. Ringkonnakohus nendib, et süüdistuse loogika käsitleb tõepoolest Raul Johannes Jokiniemi kasutatud eset valdavalt kontekstis, mis puudutab kannatanu tapmisega ähvardamist. Süüdistuse teksti kohaselt sisenedes kell 03.13 tankla teenindussaali, nõudis Raul Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt Y-lt raha, suunates tema poole relvataolist eset, lubades kannatanu tappa ja tõugates teda kassa poole. Süüdistus heidab järelikult viidatud lõigus süüdistatavale ette seda, et rakendatud vägivald seisnes ähvardamises ehk relvataolise ehk (tuli)relvale sarnaneva esemega kannatanu sihtimises ning paralleelselt verbaalselt väljendatud tapmisähvarduses. Kannatanu Y maakohtus toimunud ristküsitlusel antud ütlustest (vt kd IV tlk 116, 116 pöördel ja 117) saab järeldada, et kannatanul oli hirm, et süüdistatav tulistab. Y käsitas süüdistuses märgitud relvataolist eset päris relvana selle välimuse tõttu. Kannatanu selgitas, et kui inimene juba läheb relvastatud röövile, ma ei tea ju, mis inimene see on, mida ta võib teha. Hirm oli elu pärast. Üsna ilmne on, et kannatanu pidas võimalikuks relvataolisest esemest tulistamist, mitte selle kasutamist muul moel (nt löömiseks). Märkimisväärne on asjaolu, et sel hetkel ei teadnud kannatanu veel, mis materjalist (raske, metallist) ese on (vt kannatanu ütlused alguses mitte [ei saanud aru, mis materjalist ese on], seniajani, kui ta pani mu pea ette selle (kd IV lk 116 pöördel). Kannatanu edasiste ütlustega on tõendatud, et n.ö pea ette pani süüdistatav eseme ajaliselt hiljem, seifi avamist nõudes (vt kannatanu ütlused kd IV tlk 227 pöördel). Järgnevalt heidab süüdistus Raul Johannes Jokiniemile ette seda, et olles võtnud 200 eurot kassaraha, nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist, haaras Y kaelast ja tõukas teda kontoriruumi, kuhu ei ole klientidele sissepääs lubatud, kus ta painutas kannatanut maha, surus kannatanule vasaku oimu vastu relvatoru ning ähvardades tapmisega, uuesti nõudis seifi avamist, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu, marrastust vasaku oimu piirkonnas, naha pindmisi survekahjustusi kaela esi- ja külgpindadel, samuti tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise pärast. Ringkonnakohus märgib, et süüdistuse teksti hinnates tuleb asuda seisukohale, et prokuratuuri nägemuse järgi kasutas süüdistatav relvataolist eset tapmisähvarduse tugevdamiseks. Süüdistusest pole välja loetav, et eseme omadused (metallist, raske jne) võimaldanuks tapmisähvardust realiseerida kannatanule arusaadavalt ka muul moel peale tulistamise. Kaitsja on kolleegiumi arvates õigesti viidanud, et kannatanu kartis tulistamist, mitte seda, et süüdistatav teda relvataolise esemega lööb. Ringkonnakohus nendib, et kannatanu ütlustest nähtuvalt (vt ütlused tervikuna kd IV tlk 116-118) märkas ta esmalt seda, et Raul Johannes Jokiniemil kaasas olnud ese sarnaneb püstoliga, sest see nägi välja nagu püstol. Kannatanu sai šoki ning andis ära kassas olnud raha. Millised omadused esemel veel olid, täheldas kannatanu alles siis, kui süüdistatav surus eseme vastu tema pead. Kannatanu on oma läbielamisi viidatud hetkel kirjeldanud nii: tema [süüdistatava] hääle järgi oli aru saada, et see inimene teeb praegu midagi. Lihtsalt õudne hirm. Kogu elu jooksis silme eest läbi. Ringkonnakohus märgib, et alles pärast seda, kui süüdistatav tegi eseme toruga kannatanu oimu katki, leidis kannatanu endas jõudu vastu hakata. Kannatanu selgituste kohaselt julges ta nii käituda hirmust nähtavasti. Tahtsin elada. Vastuseks kohtule kostis kannatanu, et sel hetkel, kui ta oli seifi ees põlvili ja püstol oli vastu pead ning süüdistatav ütles, et võib kannatanu ära tappa, siis ta uskus süüdistatavat. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kassaraha ära andes pidas kannatanu üksnes võimalikuks, et süüdistatava käes on päris relv. Hetkel, mil süüdistatav relvatoru vastu 14 kannatanu oimukohta surus (andes nii märku, et tal on tõsi taga), adus kannatanu, et lisaks sellele, et ese näeb välja nagu päris relv, on see ka metallist ja raske ehk see suure tõenäosusega ongi relv. Kannatanule jõudis alles seejärel kohale olukorra tegelik tõsidus, temas käivitusid elementaarsed ellujäämisinstinktid ja ta hakkas süüdistatavale vastu, sest ta tahtis elada. Ringkonnakohtu hinnangul kartis kannatanu jätkuvalt üksnes seda, et süüdistatav tõesti tulistab. Kuigi süüdistatava tegevus relvatoruga kannatanu otsmikule surumisel täidab nii
kui 121 objektiivsed teokoosseisud (kannatanu kartis, et süüdistatav tulistab, kuid tundis toru liiga jõulise surumise tõttu valu ja sai silmaga nähtava tervisekahjustuse), nõustub kolleegium kaitsjaga, et Raul Johannes Jokiniemi võttis eseme kaasa üksnes sellega ähvardamiseks. Ringkonnakohus ei näe, et klienditeenindaja pidanuks võimalikuks igasugust süüdistatavaga kaasas olnud esemest lähtuvat vägivallavormi. Jah, õige on maakohtu järeldus, et varem kannatanu suhtes (küll kätega) füüsilist vägivalda kasutanud süüdistatav võinuks eseme omadusi silmas pidades kasutada seda ka abivahendina kannatanu löömisel ning iseenesest oli tal võimalik sellega oma vägivallaähvardused realiseerida. Samas pole kannatanu kordagi öelnud, et süüdistatav proovinuks raske, metallist, püstolisarnase esemega teda lüüa või ähvardanuks sellega lüüa. Püstolitoru vastu otsmikku surumisega andis süüdistatav tegelikult kannatanule mõista, et ähvardus tulistada on reaalne ning ta viib oma ähvarduse ilma pikema jututa täide, kui kannatanu ei tee seda, mida ta tahab. Märkimist väärib, et ka siis kui kannatanu endas jõudu leidis ning süüdistatavale vastu hakkas, ei kasutanud Raul Johannes Jokiniemi püstolisarnast, rasket, metallist eset löömiseks, et kannatanu ootamatu vastupanu murda. Süüdistatav põgenes ning seegi näitab, et ese oli kaasa võetud üksnes selleks, et kannatanule suunatud tapmisähvardused oleks tõsiseltvõetavad. Eseme laskekõlbulikkust ning selle vastavust RelvS sätetele ei õnnestunud tuvastada ning seega tuleb eeldada, et see oli laskekõlbmatu.
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritakse isiku tegu siis, kui röövimine on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kaitsja loogika, et laskekõlbmatu relvaga ähvardamisel pole võimalik süüdlase tegevust
S mõttes, põhineb kehtival kohtupraktikal. Samas on kolleegium seisukohal, et ähvardamise olemus seisneb näilisuses ja hirmutamises ning isiku tegelik valmisolek oma ähvardust täide viia ei oma tähtsust. Järelikult ei tohiks ka tähtsust omada, kas asi, millega ähvardati, oli päriselt töökorras relv või mitte. Oluline on, et see jättis kannatanule konkreetsel ajahetkel ehtsa relva mulje ning antud asjaolu on käsilolevas asjas vastuvaidlematult tuvastatud. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu (ja tegelikult ka kõrvalseisja) vaates pole tegelikult vahet, kas kannatanut ähvardatakse relvana kasutatava muu esemega (näiteks pesapallikurikaga) vastu pead lüüa (mis kvalifitseeruks kehtiva kohtupraktika järgi
lg 2 p 8 järgi) või tegelikult laskekõlbmatust, kuid kannatanu jaoks sellel hetkel ehtsast relvast maha lasta. Tulirelva taolise esemega sihtimine on tõenäoliselt kannatanu jaoks isegi hirmutavam. Igal juhul on rakendatud vaimne vägivald intensiivsem ja seega ka röövi ohtlikkus suurem olukorras, kus toimepanija kasutab ähvardamisel tühipalja rusika asemel mingisugust abivahendit (sh relva, mille laskekõlbmatus tuvastatakse alles ekspertiisiga). Käsilolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et Raul Johannes Jokiniemi ähvardas kannatanut süüdistuse sõnu kasutades püstoli välimusega ehk relvataolise esemega, mis kannatanu arvates oligi relv. Ükskõik, kas sellest oli võimalik tulistada või mitte, on selge, et süüdistatav kasutas eset selleks, et see näiks kannatanule päris relvana. Eseme valik oli õnnestunud, sest kannatanu algne hirm, et tegemist võib olla relvaga asendus pärast eseme 15 omaduste vahetut tajumist veendumusega, et see on relv. Kasutatud (tuli)relva taolise eseme laskekõlbulikkus tähtsust ei oma. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad seega süüdistuses esitatud faktilised asjaolud (süüdistus räägib selgelt relvatoru, mitte relvataolise eseme toru surumisest vastu kannatanu oimu) süüdistatava tegevuse kvalifitseerida
Kolleegium jätab maakohtu otsuse Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses
lg 2 p 8 järgi muutmata, kuid asendab maakohtu põhistused, mis puudutavad teo kvalifikatsiooni, ülalesitatud põhjendustega. Kaitsja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mis puudutas Raul Johannes Jokiniemi tegevuse kvalifitseerimist
Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja on apellatsioonis sisalduvad argumendid esitanud juba maakohtus toimunud kohtuvaidluses (kd V tlk 140) ning maakohus on otsuses kaitsjale vastanud (vt kd V tlk 174 pöördel). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentidele suurt midagi lisada. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav ei soovinud piirduda üksnes kassas olnud sularahaga, vaid ta tahtis lisaks seifis olevat raha. Kassas hoitakse vajalikku vahetusraha klientide tarbeks, kes eelistavad tasuda sularahas ning suuremaid summad paigutatakse seifi. Viimane ei asu reeglina klientidele mõeldud alal. Ringkonnakohus märgib, et toitlustus-teenindusasutused ning jaekaubandusega tegelevatel ettevõtetel on eraldi nii klientidele, kui töötajatele mõeldud ruumid. Tanklad on üldjuhul ehitatud tüüpprojekti järgides ning neid sageli külastavad inimesed reeglina teavad, kus on avalik ruum ning kus mitte. Fakt, et Raul Johannes Jokiniemi seda teadis, nähtub ka kannatanu ütlustest: ta haaras mul kaelast kinni ja hakkas tõukama naaberruumi. Ta teadis nagu, kindlalt viis mind suure seifi juurde“ (vt kd IV tlk 117). Õige on maakohtu märkus, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelit silmas pidades (vt kd I tlk 165 ja foto tlk 174) oli vähemalt ukselävel olles keskmisele inimesele arusaadav, et need ruumid pole mõeldud klientidele. Maakohtu järeldus, et süüdistatav tungis sisse klientidele mittemõeldud alale on kooskõlas tõenditega. Kaitsja keskne argument on, et süüdistatav pole toime pannud sissetungimisega röövimist, sest nn töötajate tsooni sissetungimine toimus pärast kassaraha hõivamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus sellele väitele kohaselt ka vastanud, öeldes kokkuvõtvalt seda, et Raul Johannes Jokiniemi eesmärk ametiruumidesse sissetungimisel oli võtta lisaks kassarahale ka seifis olev raha (mis seal tema ettekujutluse järgi pidi olema), kuid tegu jäi katsestaadiumisse temast olenemata põhjusel: esiteks ei olnud kannatanu valduses seifi võtit ning teiseks leidis kannatanu endas jõudu süüdistatavale füüsiliselt vastu hakata (kd V tlk 175). Sel põhjusel, et süüdistatav oli varem vägivalda rakendades võtnud kassaraha ja lahkus sellega tanklast, pole vajadust kvalifitseerida seifiga seotud sündmust eraldi, kuriteokatsena. Prokurörgi on sellele tõsiasjale oma apellatsioonkaebusele koostatud vastuses õigesti viidanud. Kaitsja apellatsioonkaebus jääb seega ka selles osas tagajärjetuks. IV Kaitsja apellatsioon, mis puudutab Raul Johannes Jokiniemile üksikkaristuste mõistmist, ei ole põhjendatud. Samas on kaitsja oma hilisemas seisukohas õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et maakohus eksis süüdistatavale liitkaristust mõistes. Selles osas tuleb ringkonnakohtul kooskõlas KrMS § 340 lg 1 kaitsja tähtaegselt esitatud apellatsiooni piiridest väljuda. Esmalt ei jaganud kolleegium kaitsja seisukohti osas, mis puudutasid maakohtu poolset materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist Raul Johannes Jokiniemi süüdi mõistmisel
Apellandi ainuke argument, millele toetudes tuleks kliendi karistust vähendada, seisneb selles, et kvalifitseerivate tunnuste eemaldamisel tuleks järelikult süüdistatavale mõista kergem karistus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Raul Johannes Jokiniemile
lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi karistust mõistes lähtunud nii
§-s 56 sätestatust kui kehtivast kohtupraktikast. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud nii süü suurust (põhistades oma seisukohta konkreetsete, kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega) ja kaalunud nii eri- kui üldpreventiivseid aspekte. Apellandi väitel väljus maakohus kliendile
lg 2 p 3 järgi karistust mõistes süüdistuse piiridest, sest maakohus sisustas karistuse määra etteheidetega, mida süüdistus ei käsita. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale heidetakse süüdistuse järgi ette, et ta lõi kannatanut mitu korda rusikatega, tühja klaaspudeliga ja pärast pudeli purunemist ka pudelikaela terava otsaga näkku, pea, kaela ja parema peopesa piirkonda. Maakohus on süü suurust määratledes tuginenud kannatanu ütlustele ja nentinud kokkuvõtvalt, et vägivald oli intensiivne. Osaliselt loetleb maakohus tõepoolest käitumisakte, mida Raul Johannes Jokiniemile ette ei heidetud (s.o kannatanu pea löömist vaheldumisi vastu põrandat ja seina ning kannatanu silmade pigistamine valutundeni). Kaitsjal on õigus, et need tulnuks loetelust välja jätta. Samas on üpris ilmselge, et ka pärast nimetatud tegevuste välja jätmist saab süüdistatava poolt rakendatud vägivalda jätkuvalt käsitada intensiivsena.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise korral võib teo toimepanijat karistada vangistusega kuni 5 aastat. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade järgi võetakse karistuse määramisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis
Maakohus mõistis süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, mis jääb keskmisest määrast oluliselt allapoole ja seda olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav pani teo toime kavatsetult, rakendas ulatuslikku vägivalda ning kasutas ründel inimese elule ja tervisele ohtlikku vahendit (s.o katkine pudel, millega löömisel võib inimesele tekitada märksa raskemad vigastused, kui kannatanul tuvastati ning tegelikult võib öelda, et kannatanul vedas). Muus osas on kohtu põhjendused asjakohased ning vastavad nii
Eeltoodu tõttu ei näe ringkonnakohus võimalust süüdistatava karistuse revideerimiseks kaitsja soovitud põhjustel. Raul Johannes Jokiniemile
§-de 121 lg 2 p 3, 200 lg 2 p 4, 8, 9 ja 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi mõistetud üksikkaristuste liitmisel on maakohus samuti järginud seadust ja kehtivat kohtupraktikat. Sarnaselt maakohtule ei pea ringkonnakohus võimalikuks karistuste liitmisel süüdistatavale soodsamal viisil ehk kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeimaga. Õige on kaitsja märkus, et maakohus pidanuks liitkaristuse mõistmisel arvestama tõsiasja, et Raul Johannes Jokiniemi viibis eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal statsionaarsel sundravil. Ringkonnakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse järgi mõisteti Raul Johannes Jokiniemi süüdi
Mõistetud karistust suurendati
§-de 64 lg 1, 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 23.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Raul Johannes Jokiniemile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Sama otsuse alusel mõisteti Raul Johannes Jokiniemi süüdi
Mõistetud karistust suurendati
lg 2 alusel
lg 1 alusel mõistetud ja ärakandmata liitkaristuse, s.o 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning 17 lõplikuks liitkaristuseks jäi 4 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus.
lg 2 alusel määrati kohesele kandmisele 7 kuu pikkune osavangistus ning karistuse ülejäänud osa, 3 aasta ja 7 kuu pikkune vangistus jäeti
§-de 74 ja 75 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 5 aastat (kd IV tlk 20-25). Raul Johannes Jokiniemi kriminaalhooldaja esitas 07.06.2020 Harju Maakohtule erakorralise ettekande. Ametnik taotles süüdistatavale Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel mõistetud, kuid osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistuse täitmisele pööramist kontrollnõuete rikkumise tõttu (kd IV tlk 26-29). Harju Maakohtu 10.06.2019 otsuse järgi mõisteti Raul Johannes Jokiniemi süüdi
Seejärel mõisteti Raul Johannes Jokiniemile
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristus. Süüdistatavale 10.06.2019 otsuse alusel mõistetud kergem karistus ehk 2 aasta pikkune vangistus loeti kaetuks Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ehk 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha 08.01.2019 otsuse alusel koheselt täitmisele pööratud osavangistus 7 kuud. Kandmata karistus, 3 aasta ja 7 kuu pikkune vangistus, jäeti tingimisi täitmisele pööramata 08.01.2019 otsuses märgitud tingimustel, s.o
§-de 74 ja 75 alusel ehk süüdistatav allutati 5 aasta pikkusele kontrollnõuete ja –kohustustega katseajale. Katseaja alguseks loeti 10.06.2019 (kd I tlk 139-142). Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse (kd IV tlk 30-33) alusel vabastati Raul Johannes Jokiniemi kooskõlas KrMS § 425 lg 2 Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel mõistetud karistuse kandmiselt ja süüdistatava suhtes kohaldati statsionaarset psühhiaatrilist sundravi, mis lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega. Kohus määras, et pärast sundravi lõpetamist tuleb jätkata Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel määratud karistuse täitmist (kd IV tlk 34-37). Ringkonnakohus nendib, et tõenäoliselt ei teavitanud ettekande esitanud Raul Johannes Jokiniemile määratud kriminaalhooldusametnik (kes eelduslikult pidi saama täitmiseks Harju Maakohtu poolt oma hoolealuse suhtes langetatud 10.06.2019 otsuse) uuest kohtuotsusest täitmiskohtunikku. Harju Maakohtu täitmiskohtunik ei pannud ise 30.10.2019 määrust tehes tähele, et Raul Johannes Jokiniemit karistati pärast kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitamist 07.06.2019 Harju Maakohtu 10.06.2019 otsuse alusel liitkaristusega, kus üheks liidetavaks oli karistus, mis mõisteti Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel. Sel põhjusel on täitmiskohtunik oma määruses lähtunud kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes märgitud otsusest. Kuigi süüdistatav vabastati täitmiskohtuniku määruse järgi 08.01.2019 otsuse alusel määratud karistuse kandmiselt, on otsusega määratud karistus üheks liidetavaks hilisema, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud liitkaristuses. Viimase otsuse järgi neeldus 10.06.2019 otsuse alusel mõistetud kergem üksikkaristus varem (08.01.2019) mõistetud raskema karistusega. Olenemata 30.10.2019 ja 02.10.2020 määrustes sisalduvast ebatäpsusest on fakt, et Raul Johannes Jokiniemi oli teatud hetkel talle mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud ning ta viibis psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas kohtu poolt määratud statsionaarsel sundravil ajavahemikul 04.12.2019 – 20.10.2020 (vt uuesti Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrus kd IV tlk 34-37). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud periood
Vastupidine tähendaks seda, et riigi eksimuste tõttu kahjustataks süüdistatava olukorda. 18 Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaitsja on arvestanud sundravil viibimise aega arvates Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse jõustumisest, kuid Tartu Maakohtu 02.10.2020 määruse (ning ekspertiisiaktis sisalduvate andmete) järgi viibis süüdistatav statsionaarsel psühhiaatrilisel sundravil 04.12.2019 – 20.10.2020. Ringkonnakohus nendib, et sundravile määramise korral sõltub ravi algusaeg teatud juhtudel vabade kohtade olemasolust ning sel põhjusel tuleb lähtuda raviasutuse andmetest, millal isik reaalselt ravile asus, mitte maakohtu määruse jõustumise kuupäevast.
lg 4 järgi vastab ühele statsionaarse sundravi päevale vastab üks päev vangistust. Raul Johannes Jokiniemi viibis seega statsionaarsel psühhiaatrilisel sundravil 10 kuud ja 16 päeva. Eeltoodu alusel tuleb Harju Maakohtu 21.06.2022 otsus osaliselt tühistada, Raul Johannes Jokiniemile mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuleb Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 21.06.2022 otsuse alusel
§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkune vangistust suurendada
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 2 aasta, 8 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks tuleb Raul Johannes Jokiniemile mõista 10 aasta, 2 kuu ja 14 päeva pikkune vangistus. V Raul Johannes Jokiniemile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses kantud 388,80 euro (sh käibemaks 64,80 eurot) õigusabikulude kindlaks määramiseks ning riigi kanda jätmiseks. Esitatud taotluse järgi kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele, kaitsealusega seotud asjaolude välja selgitamisele, kaitsepositsiooni kujundamisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 360 minutit ehk 6 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi vajalik ja selle maht mõistlik. Kuivõrd ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi, siis kannab menetluskulu ehk määratud kaitsjale määratud tasu kooskõlas KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariik. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud Riigikohtu 06.04.2023 otsusega RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a ja Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus osas, millega Raul Johannes Jokiniemi tunnistati süüdi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.