← Eesti

2-22-110558/40

Obsah (10)§ 423§ 403§ 438§ 436§ 173§ 174§ 163§ 177§ 150§ 434

2-22-110558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Tallinna kohtumaja, 03. märts 2023 Tsiviilasja number 2-22-110558 Tsiviilasi OÜ Vanalinna

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik saavutada OÜ Glassway suhtes enam taotletud eesmärki. Hageja selgitas ka kohtuistungil, et kuigi OÜ Glassway on kustutatud ühinemise tulemusena, et tema õigusjärglasele määratud ajutine pankrotihaldur, tema osanikud on registrist kustutatud ning ühingul on suuremahuline maksuvõlgnevus, mistõttu ei ole mõistlik menetlusse kaasata OÜ Glassway 10

(22)2-22-110558 õigusjärglast. Hagejal ei ole võimalik saavutada hagi rahuldamist OÜ Glassway vastu, sest nimetatud isik on registrist kustutatud. Seega on hageja hinnangul võimalik jätta nimetatud osas hagi eelviidatud alusel läbi vaatamata. KOSTJATE SEISUKOHT
  2. jaanuaril 2023 esitatud seisukohas kostjad teatasid, et leppetrahvinõude esitamine ei ole asjakohane, sest hageja aktsepteeris, et tööde teostamise lõpptähtaeg, ei ole 09.03.
  4. Hageja väited, et mõõtude võtmine oli kostjate kohustus, ei ole õige. Kostja 1 kohustuseks oli üks kord mõõtude võtmine, mis ka tehti, kuid kuna peale seda hageja tegevuse tõttu muutus tööfront, siis oli lepingu täitmiseks vajaliku info võtmine ja edastamine hageja kohustuseks, mis on tõendatud hageja enda tegevusega, st kus ta ise lubab võtta ja saadab kostjale 1 kergvoldikseina puudutavad andmed. Lepiti kokku et Glassway valmistab põhimõttelise joonise ja saadab selle ehitajale objektile, et ehitajal oleks selgem ja sõlme paremini arusaadavad, milline asi avasse mõeldud on ja ehitaja lisab vastavalt mõõtude tekkimisele mõõdud joonisele ning edastab need voldiku valmistajale. Antud juhul tuleb arvestada, et objekt asus Soome Vabariigis.
  5. 28.01.21 oli saadetud põhimõtteline joonis kooskõlastamiseks, kuid 29.01.2021 tuli hagejalt teade aluspõrandaga seotud probleemist ja hageja palus põhimõttelisele joonisele kinnitust visuaalsele osale arhitektilt. 29.01.2021 ei saanud kostja 1 saata tellimust seina tootjale, sest vajalikud andmed puudusid. Hageja vastuse lisa nr 2, ei tõenda, hageja väidet, et tegemist on joonisega, mis oli kinnitatud ning mille alusel sai kostja 1 anda tellimuse seina tootjale. Lepingu lisa nr 1 p 1.3 kohaselt pidi joonis olema kooskõlastatud nii hagejaga, kes oli töövõtja ja tellijaga, kelleks oli siis lõpptellija. Hageja kinnitas aga joonise alles 16.03.
  7. Hageja p 2.3.
  8. väide, et 04.03.2021 e-kiri, et ava on muutunud 10 mm, on informatiivne, mis ei mõjutanud voldikseina tootmist, ei ole tõendatud ja ei ole ka õige. E-kirjas teatas hageja, et on vastuvõtuala aluspõrandaga probleem ja vajadus lahtine tasanduskiht eemaldada ja uuesti valada enne parketi maha panemist. Sellega seoses võib tekkida 10 mm korrektuur põranda lähtekõrguses, mis mõjutab lükandpaneeli kõrgust. Lisaks märkis hageja ise, et põhimõttelisele lahendusele (see mida hageja välja pakkus) palub ta tellija ja SA kooskõlastust ning et kõrgus vajab korrigeerimist, et saaks kinnitada. Informeerin. Antud juhul esitatud info puhul ei ole hageja ise ka kindel, kui suur on tegelik korrektuur põranda lähtekõrguses, sest kirjas nimetatud tööd on veel tegemata. See sai selguda alles siis, kui kirjas mainitud tööd olid tehtud. Lisaks on hageja ise märkinud, et ta ootab ja vajab tellija ja SA kooskõlastust ja et kõrgus vajab veel korrigeerimist ning et hageja informeerib eeltoodud asjaoludest, kostjat. Lisaks on kostja 1 vastanud hageja e-postile, et ootan korrigeeritud kõrgusmõõtu, peale mida parandame joonise ja anname uuesti kinnitamiseks, millele hageja ei vastanud, et „ei, ärge oodake, võite anda tellimuse sisse“ – see, ning hageja info, et kõik vajab kooskõlastamist, aga tõendab selgelt, et tegemist oli infoga, millest sõltus toote tellimine ja sellest oli teadlik ka hageja. Vajaliku info, andis hageja kostjale alles 08.03.
  9. Kui see, ei oleks oluline info, siis ei oleks hageja seda ju kostjale 1 esitanud.
  10. Kui võrrelda joonist 12.03.2021 ja 21.01.2021, siis on näha, et on olulised erinevused. Näiteks Jaanuari joonisel on paneeli kõrgus 2690mm aga märtsi joonisel on paneeli kõrgus 2668mm. Seega paneelide mõõdu erinevus on 22mm. 11
(22)2-22-110558
  1. Vastuse p 2.3.5.1 jutt on seotud siinide tellimisest ja võimalikust paigaldamisest. 21.01.21 ei olnud objektil veel kertopuud, mis on vajalik siinide kinnitamiseks. Antud e-mail ei olnud üldse seotud voldikupaneelidega. Kokkulepe oli, et voldiku siini paigaldame esimeses järjekorras. Punktis 2.3.5.2 kirjeldatud e-kirjas, on jutt voldiku ava laiusest jm sellega seonduvatest asjadest. Punktis 2.3.5.3 toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest vaidlust ei ole, et hageja ei taganud vajalikku tööfronti. Hagejale oli teada tootmise aeg, alates mõõtude võtmisest.
  2. Lepingulise graafiku järgi oli mõõtude saamisest paigaldamise päevani 6 nädalat, mistõttu on kostjad oma vastuses lähtunud lepingust. Hageja teatas 08.03.2021 et front valmis ja hageja kinnitas joonise alles 16.03.
  4. Hageja punktis 2.4.
  5. väited on tõendamata ning on täiesti asjatundmatud. Paigaldatud liistuga ei kaetud mingit vahet laes, vaid see oli disainielement, mis pidi mahtuma voldiku ja lae vahele. Liistu köögi poolele ei tulnud ning et liistu osas ei olnud hageja veel infot 04.03.
  6. Hageja ei saa aru, et voldikseina puhul, oli tegu tootega mida valmistatakse ava mõõtude järgi. Ava, mida oli võimalik mõõta, sai valmis alles 08.03.
  7. Hageja on sattunud ise vastuvõtuviivitusse, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi.
  9. jaanuaril 2023 esitasid kostjad täiendava seisukoha, milles esitasid voldikseina tootja OÜ Parem vastuse, küsimuse, kas jaanuari jooniste ja märtsis esitatud jooniste alusel oleks saanud toota sarnase voldikseina. Tootja vastab, et: Ei oleks saanud, kuna ava kõrgus mõlema joonise puhul erineb 8 mm, millest oleks jäänud reguleerimisvaruks 2 mm, mis omakorda ei anna võimalust paneelide reguleerimiseks ja liikumiseks; Ei oleks saanud, kuna paneelide kõrgused erinevad 22 mm, mis omakorda tähendab, et jaanuari joonisel näidatud paneelid oleks pidanud lühemaks lõikama ülemisest servast, mis omakorda rikub visuaalse mustri söögitoa poolt vaadatuna. Samuti esineb oht käsitööriistadega ehitusobjektil spoonkilbi lõikamisel tekkida võivatele pinna vigastustele; Ei oleks saanud, kuna avade ehitamise protsessis ei teadnud ehitaja , et laele lisandub dekoratiivliist, mis oli mõeldud kogu ruumi lae perimeetrile; Ei oleks saanud, kuna märtsi joonise järgi on paneelid laiemad, mis poleks võimaldanud paneele parkida vasakule, kuna paneele oleks takistanud taga asuv sein; Kokkuvõttes leiab ka tootja, et märtsi joonisel näidatud sein ei oleks sobinud jaanuari joonisel kajastatud mõõtudega valmistatuna. Antud tõendiga on selgelt tõendatud, et kostja 1, ei oleks saanud toota seina valmis jaanuari joonise järgi ning kuna tööfrondi ja mõõtude eest vastutas hageja, siis ei vastuta kostja 1 rikkumise eest, mille eest hageja on esitanud leppetrahvinõude. HAGEJA SEISUKOHT
  11. jaanuaril 2023 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostjad püüavad oma vastuses kohut eksitada ja jätta ebaõiget muljet, justkui 28.01.2021 oli saadud põhimõtteline joonis kooskõlastamiseks /.../, vajaliku info annab hageja kostjale alles 08.03.2021 /.../, ning et hageja kinnitas aga joonise alles 16.03.
  12. Selline kostjate esitatud konstruktsioon on kunstlik ning ei arvesta tegelikke faktilisi asjaolusid. Kostja on viidanud oma esimese vastuse (06.06.2022) lisale nr 2.
  13. Hageja on oma 27.06.2022 seisukoha p-s 2.8 märkinud, et nimetatud lisas toodud e-kirjavahetus on kostja 2 kui kostja 1 esindaja päring/täpsustus selgituseks, kas ta on projektdokumentatsioonist õigesti aru saanud. Sellest e-kirjavahetusest arhitektiga ei ole kordagi viidatud voldikseina mõõtudele või nende võtmisele, vaid see on seotud viimistluse lahenduse täpsustamisega, mida kostja 1 oleks saanud teha varem kui alles nädal pärast kokkulepitud tähtaja möödumist. Hageja jääb selle seisukoha juurde ka praegu. 12
(22)2-22-110558
  1. Ka kostjate viide, et vajaliku info annab hageja kostjale alles 08.03.2021, on järjekordselt kohut eksitav. Hageja kordab oma 27.06.2022 seisukoha p-s 2.7 väljendatut, et mõningate mõõtude täpsustamine ja üle kordamine ei saanud mingilgi viisil takistada voldikseina paneelide tähtaegset valmistamist. Põrand ise aga oli valatud projektijärgsele kõrgusele ning projektdokumentatsioonist ja 11.02.2021 koostatud tööjoonisest sai kostja 1 ka lähtuda.
  2. Hageja tõi oma 14.12.2022 vastuse p-s 2.3 – 2.3.6 esile, et hageja on kostjat informeerinud ava mõõtudest voldikseina paigaldamiseks piisava varuga, ehkki hagejal sellekohast kohustust ei olnud. Samuti on hageja rõhutanud, et lõplik tootmisjoonis kinnitati 12.02.
  3. Tootmisjoonise koostas kostja ja arhitekt kinnitas selle samal päeval. Kostja 1 (kostja 2 kui seadusliku esindaja kaudu isiklikult) kinnitas 12.02.2021, et hetkel peaks olema olukord, kus kõik takistused on ületatud. Seega teavitas kostja, et tal ei ole toomise osas takistusi ning järelikult vajalikud mõõdud olid paigas. Sama kirjavahetuse manuses oleva joonisel on märgitud ava kõrguse mõõt: 2749 mm. Hageja oli seega alates 12.02.2021 arvamusel, et kostja on voldikseina andnud tootmisesse.
  4. Nagu hageja 14.12.2022 seisukoha p-s 2.3.4 välja tõi, kujunes ava lõplikuks mõõduks 2757-2758 mm, mis tähendab, et ava suurenes 8 mm võrra võrreldes kostja 11.02.2021 koostatud ja 12.02.2021 kinnitatud joonisega, mille alusel kostja pidi voldikseina tootma. Joonise alusel toodetud voldiksein oleks olnud sobiv ning mahtunud avasse, arvestades, et voldikseina paneeli kõrguseks oli joonisel märgitud 2690 mm. Kostja 1 pidi voldikseina tootmisel lähtuma 11.02.2021 kinnitatud joonisest, mitte jaanuaris 2021 tehtud joonisest. Lõppastmes võttis kostja aluseks 12.03.2021 joonise, kus on märgitud ava lõplik mõõt 2757 mm (ehk ava suurenes 8 mm võrra). Kuid see oli tingitud temast endast ega ole käsitletav võlausaldaja vastuvõtuviivitusena, mis võiks õigustada kostja lepingurikkumist.
  5. Ava suurenemine tähendab, et kostjatel oli ka esialgse mõõdu järgi piisavalt ruumi, et voldikseina paneel(id) avasse mahutada ning seda ka reguleerida. Nimelt, esialgse paneeli kõrgus oli 2690 mm (11.02.2021 joonis), mis oleks mahtunud 2757 mm kõrgusesse avasse (12.03.2021 joonisel näidatud kõrgus). Eeltoodu tähendab, et ava ja paneeli kõrguste vahe oleks olnud 67 mm. Sellest tuleb maha arvestada villa paksus 34 mm (11.02.2021 joonis), liikumisvahe uksepaneeli ja laeviimistluse vahel 15 mm (11.02.2021 joonis), põrandavahe 10 mm (11.02.2021 joonis). Üle jääkski seega 8 mm, mis selliselt oleks ka võinud jääda, sest selle kattis ära liist, millele on hageja varasemalt tähelepanu juhtinud.
  6. 12.03.2021 joonisel on näha voldikseina paneeli kõrguse erinevust võrreldes varasemate joonistega (2668 mm vs 2690 mm), kuid etteulatuvalt märgib hageja, et selgitab eeltoodud erinevust pikemalt järgmises alapunktis. Kostjad on ebaõigesti ja kohut eksitavalt asunud oma 10.01.2023 seisukohas võrdlema 25.01.2021 ja 12.03.2021 joonist ning leidnud, et on näha, et on olulised erinevused, nt jaanuari joonisel on paneeli kõrgus 2690 mm, aga märtsi joonisel on paneeli kõrgus 2668 mm ning seega on paneelide mõõdu erinevus 22 mm. Niisiis, uue asjaoluna toovadki kostjad menetlusse voldikseina paneeli kõrguse, mida varasemalt ei ole käsitletud. Hageja vastab kostjate voldikseina paneeli kõrgusega seotud väidetele alljärgnevas alapunktis põhjalikumalt.
  7. Seoses voldikseina paneeli kõrgusega märgib hageja, et see erinevus 11.02.2021 ja 12.03.2021 joonistel on selgitatav alljärgnevaga. Kostja 1 on jätnud 12.03.2021 joonisel kajastamata dekoratiivliistu (laekarniisi) olemasolu. See, et voldikseinaga ruumi tuli paigaldada dekoratiivliist, oli kostjale 1 teada juba enne lepingu sõlmimist, st hiljemalt 25.11.2020, mil hageja esindaja M.A. on kostja 1 esindajale ehk kostjale 2 võimaldanud elektroonilises Bauhub keskkonnas juurdepääsu 13
(22)2-22-110558 laeplaanile, millelt nähtus dekoratiivliistu olemasolu, ning muudele dokumentidele. Kuna kostjale 1 oli see laeplaan juba varasemalt kättesaadav, pidi ta olema teadlik laekarniisi lisandumisest ja vajalikkusest, sh arvestama sellega voldikseina paneelide planeerimisel, ent ometi jättis kostja 1 selle 11.02.2021 joonisel kajastamata. Seega on eluliselt usutav ja loogiline, et kostja 1, märgates oma viga, muutis 11.02.2021 joonist ja koostas 12.03.2021 uue joonise, kus oli paneeli kõrgus muutunud, võttes arvesse ununenud laekarniisi (varasema 2690 mm asemel 2668 mm). Voldikseina ava suurus ei oleks nõudnud uue joonise tegemist. 11.02.2021 jooniselt aga laekarniisi ei nähtu. Eeltooduga on ümber lükatud kostjate esitatud väited selle kohta, et dekoratiivliistu olemasolust saadi teadlikuks alles 2021.a märtsis. See info oli tegelikult kostjatele teada juba varem. Kostja 1 on ise unustanud 11.02.2021 joonisel dekoratiivliistu kajastamata. Selle eest ei vastuta hageja, teave dekoratiivliistust oli kostjal olemas alates 2021.a novembrikuust ning ta oleks pidanud sellega arvestama ka eelnevalt koostatud tootmisjooniste koostamisel. Hageja märgib, et isegi, kui kostja oleks tootnud paneeli mõõtudega 2690 mm, oleks seda olnud võimalik objektil vajadusel lühemaks lõigata.
  1. Kostjate väide, et kostja 1 kohustuseks oli üks kord mõõtude võtmine, on selgelt kohut eksitav ja ebaõige. Hageja tõi oma 14.12.2022 vastuse p-s 2.
  2. – 2.2.
  3. välja, et kostja 1 lepinguliseks kohustuseks oli kohapealsed mõõdistustööd, sh oli kostja 1 teadlik sellest, et objekt, kus tööd teostada, asus Soomes (Helsingis) – see ei saanud kostjale 1 olla üllatuseks. Asjaolust, et hageja töötajad abistasid mõningate mõõtude võtmisel kostjat 1, sest kostjal 1 oli Soomes ebamugav käia, ei saa teha järeldust, et mõõtude võtmise kohustus oleks hagejale üle läinud. Samuti on ebaõige kostjate väide, et lepiti kokku, et Glassway valmistab põhimõttelise joonise. Sellist kokkulepet ei ole pooled omavahel sõlminud, kostja koostas ise vastavad (mõõtudega) joonised, st nii 25.01.2021, 11.02.2021 kui ka 12.03.2021 joonised.
  4. 21.01.2021 kostja 1 e-kirjas on peamiselt käsitletud kuulikindlat klaasi ja selle raami (mis ei ole käesolevas kohtumenetluses vaidluse all), mitte aga voldikseinaga seonduvaid küsimusi. Nagu hageja märkis oma 14.12.2022 vastuses, ei olnud kostjal voldikseina tootmiseks mistahes takistusi. 26.01.2021 kostja 1 e-kirja ülaosas olev hallide kriipsude vahel asetsev tekst (subject: 26.01.2021 puudub mõõdistusfront mõõdistamiseks, töömaa pole valmis mõõdistuseks, puudub kertopuu voldiku ava kõrgusmõõduks) on ilmselt kirjutatud kostja 2 enda poolt, arvestades, et see on saadetud kostja 2 ühelt e-posti aadressilt kostja 2 teisele e-posti aadressile 22.12.
  5. Sellise pealkirjaga e-kirja kostja 2 hageja esindajale saatnud ei ole. Kostja kiri iseendale ei oma mistahes tõenduslikku väärtust. Hageja hinnangul nimetatud tõendiga ei ole võimalik tõendada, et puudus mõõdistusfront, vaid vastupidi nagu hageja eelmises punktis välja tõi, käis kostja mõõte võtmas 25.01.2021, mida ta tegelikult selles samas e-kirjas hageja esindajale ka kinnitas.
  6. 04.02.2021 kostja 1 e-kiri – nagu hageja on välja toonud, kostjate lähtumine 25.01.2021 joonisest on ebaõige ja kohut eksitav. Hageja on selgitanud, et aluseks tuli võtta 11.02.2021 joonis. Seega ei ole võimalik kostjate poolt esitatud 04.02.2021 kostja 1 e-kirjaga tõendada kostja esitatud väiteid voldikseina tootmise võimatuse kohta. Hageja on 14.12.2022 seisukoha p-s 2.3.3 välja toonud, et lõplik tootmisjoonis sai valmis 12.02.2021, mil ka kostja 1 kinnitas, tootmise osas takistuste puudumist. Seega pärast 04.02.2021 e-kirja olid kõik vajalikud mõõdud olemas.
  7. 04.02.2021 hageja e-kirja osas selgitas hageja, et pärast 25.01.2021 ja 28.01.2021 e-kirjavahetust arutati koostöös arhitektiga, kas voldik peaks olema laiem, et ta ei hakkaks käima vastu põrandaliistu, kui seina äärde kokku tõmmata, ning sellesse kirjavahetusse oli kaasatud ka kostja. Ka siin on kostjad, väites, et jaanuaris ei saanud olla ühtegi kinnitatud voldikseina joonist, lähtunud ebaõigetest asjaoludest, püüdes jätta kohtule muljet, justkui tuleks aluseks võtta 25.01.2021 joonis, kuid see ei 14
(22)2-22-110558 osutunud võimalikuks hagejast tulenevatel põhjustel. Nagu hageja on korduvalt märkinud, hageja sellise käsitlusega ei nõustu.
  1. Hageja on seisukohal, et tootjale esitatud küsimus - kas jaanuari jooniste ja märtsis esitatud jooniste alusel oleks saanud toota sarnase voldikseina – on juba püstitatud selliselt, et lähtekohaks on võetud valed faktilised asjaolud. Seega ei ole hageja hinnangul kostjate esitatud päring ja sellele saadud vastused asjakohased tõenditena. Nagu hageja korduvalt on rõhutanud, on hageja lähtunud joonisest, mis sai kinnituse 12.02.
  2. Sellest tulenevalt ei saa antud menetluses arvestada ka tootja antud vastustega küsimusele. Hageja hinnangul on need vastused kallutatud ning lähtutud on ebaõigetest faktilistest asjaoludest. Hageja on selgitanud, miks olid paneelide kõrgused kahel joonisel erinevad (kostja ise unustas ühele joonisele märkida dekoratiivliistu); samuti on hageja selgitanud, et kahel joonisel olev ava kõrguste erinevus ei oleks mõjutanud kuidagi voldikseina paigaldamist; et vajadusel ja õigete tööriistade olemasolu korral ei oleks võimatu olnud lõigata paneele objektil kohapeal lühemaks; tootja vastus paneelide laiuse erinevuse kohta on samuti ebaõige, sest kostjad on küsimust esitades viidanud 25.01.2021 joonisele ning veebruaris ja märtsis tehtud joonistes paneelide laiuses erinevusi ei olnud.
  3. Hageja jääb ka nüüd oma varasemalt esitatud seisukoha juurde – lisatööde tellimine ei tähendanud kergvoldikseina paigaldamiseks määratud tähtaja muutmist.
  4. Kostjad püüavad kohut eksitada ja teha meelevaldseid järeldusi, justkui hageja poolt kostja 1 vastu leppetrahvi nõude esitamine oleks õigustatud ja põhjendatud üksnes siis, kui hageja enda vastu oleks esitatud leppetrahvinõue. Hageja esitas kostja 1 vastu leppetrahvi nõude, sest kostja 1 rikkus lepingu p 1.1, 3.2.1, 3.2.12, 8.4, lepingu lisas nr 3 sätestatud kohustust paigaldada hiljemalt 09.03.2021 kergvoldikseina. Kostja 1 ka vastutas nimetatud rikkumise eest. Hageja õigus esitada vastav leppetrahvi nõue tulenes hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu p-st 10.
  6. Mil viisil on kostja 1 poolt lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel hageja esitatud leppetrahvi nõue vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole kostjad oma vastuses põhjalikumalt selgitanud. Kostja 1, sõlmides hagejaga lepingu, pidi aru saama, et oma lepinguliste kohustuste rikkumisel võib hageja kohaldada õiguskaitsevahendeid ja rakendada leppetrahvi. Nagu hageja selgitas, ei ole pooled kokku leppinud kergvoldikseina paigaldamise tähtaja muutmises ning ei ole ka oluline, et hageja vastu oleks omakorda leppetrahvi nõue esitatud. Kostja 1 vastutus tuleneb hagejaga sõlmitud lepingust ja selle nõuetekohaselt täitmata jätmisest. MENETLUSE KÄIK
  8. jaanuaril 2023 toimunud kohtuistungile pooled ei ilmunud. Kohus määras lahendada asi edasi kirjalikus menetluses tulenevalt

§ 403

lg 1, kuna pooled on andnud nõusoleku asja edasi kirjalikus menetluses lahendamiseks. Kostja 27.01.2023 taotlusest tulenevalt võimaldada pooltel esitada asjas võimalikud lõplikud seisukohad, kui pooled seda vajalikuks peavad, kuni 10.02.

  1. Sama tähtaja jooksul esitada pooltel menetluskulude nimekirjad. KOSTJATE SEISUKOHT
  3. veebruaril 2023 esitatud täiendavas seisukohas kostjad leidsid, et hageja esitab väited, jättes need tõendamata. Hageja väide (p 2.1.1), et kostja 1 sai kinnitatud joonise 12.02.2021, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendina ühtegi hageja ja lõpptellija poolt kinnitatud voldikseina joonist. Kostjad on esitanud tõendid, mis lükkavad ümber hageja p 2.1.
  4. väite. Hageja ei ole tõendanud p 2.1.2 väidet, 15

(22)2-22-110558 et mõningate mõõtude täpsustamine ja üle kordamine ei saanud mingil viisil takistada voldikseina tähtaegset valmimist. Hageja enda tegevus peale 12.02.2021 (kostja pidev informeerimine, et objektil jälle midagi muutus, et ta peab üle mõõtma, ümber tegema, uuesti kooskõlastama), on vastuolus 2.1.2 väitega. Antud väitega tõendab hageja esindaja, et ta ei ole saanud aru antud lepingu sisuks olnud töö spetsiifikast. Kostjad on esitanud tõendid, mis tõendavad, et hagejale ei olnud kuni 08.03.2021 selge, milliseks kujunevad tööks vajalikud mõõdud.
  1. Kostjad on esitanud tootja seisukoha, mis tõendab, et jaanuari jooniste ja märtsis esitatud jooniste alusel oleks saanud toota sarnase voldikseina. 12.01.2022 on kostjad esitanud tõendi, et 04.02.2021 kooskõlastatud olid siini kinnituse ettevalmistamiseks, sest sama kirjas teavitab kostja hagejat, et paneelid pole töösse antud, kuna ei ole saanud kõrguse mõõte, tootmine on ootel, kui kinnitate kõrguse ja laiuse mõõdu, siis saame alustada paneelide tootmist, siis saab ka uus tähtaeg valmimisele ja paigaldamisele. Ootan täpsustatud ja kinnitatud mõõte.
  2. Punkt 2.1.3 esitatud väide on tõendamata. Kostjad on esitanud tõendi, et hageja on ise 29.01.2021 teavitanud kostjat, et alustada ei saa, ei ole põrandat, vaja kõik uuesti teha. Hageja p 2.1.4 väide on tõendamata ja vastuolus kostjate poolt esitatud vastuväidete ja tõenditega. Hageja teatab 04.03.2021, et kerdopuu on villa suhtes valel kõrgusel, sellest tulenevalt muutus kerdopuu kaugus põrandast ca 10cm – pean üle mõõtma ja lisas muu info, mis puudutas voldikseina, mh dekoratiivliistu. Hageja p 2.1.5 selgitus ei põhine tõenditel. Eritellimust, ei tehta põhimõttel, et äkki siiski hiljem mahub, või sobib. Hageja p 2.1.6 ja 2.1.7 toodud selgitused ei ole tõendatud ja ei ole ka asjakohased. Hageja p 2.1.7 selgitus, et kostja 1 pidi ise pidevalt järgima muudatusi või muud infot Bauhub keskkonnas on vale ja tõendamata ning hageja enda tegevus, st kostja informeerimine e-postiga tõendab, et hageja kohustuseks oli tagada õige tööfront ja vajalikud mõõdud, mh mõõtude edastamine kostjale
  3. Lisaks ei selgu tõendist, millal on kostja 2 tehtud kasutajaks või millal on lisatud tõend, mida kostja 1 siis jättis vaatamata.
  4. Tõendamata ja äärmiselt ebakompetentne on hageja 2.1.10 väide, et isegi kui kostja oleks tootnud paneeli mõõtudega 2690 mm, oleks seda olnud võimalik objektil vajadusel lühemaks lõigata. Samas tunnistab hageja selle väitega, et mõõdud olid erinevad. Seina ei oleks saanud kohapeal lõigata, sest: 1) Selline lõige ei jää puhas ja täpne (paigaldajad ei teosta objektil tootmises ettenähtud tööoperatsioone). 3) Eest vaates muutuks paneeli ümbritseva mustri/raami mõõt mis viib visuaalse pildi ebaproportsionaalseks. Hageja väide, et 11.02.2021 joonisel puuduva dekoratiivliistu eest vastutab kostja 1 on tõendamata. Hageja ei teadnud veel 08.03.2021 kõiki asjaolusid, mis olid kostjale 1 vajalikud et anda voldik tootmisse ning et hageja väited, et kõik oli olemas või selge juba novembris 2020 või 12.02.2021a on vale.
  5. Hageja tõendamata p 2.2 väite osas on kostjad esitanud selged tõendid, mis tõendavad, et kostja 1 täitis oma kohustuse ja käis mõõdistamas 19.01.2021, kuna siis puudus tööfront ja muu vajalik info, siis edaspidised mõõtmised ja andmete esitamine oli hageja kohustuseks, mis on tõendatud hageja enda tegevusega peale 19.01.
  6. Kui peale 19.01.2021 oleks mõõtude võtmine olnud kostja 1 kohustuseks, siis oleks hageja palunud kostjal 1 esitada hagejale mõõdud, mitte vastupidi ja siis ei oleks hageja esitanud mõõte kostjale
  7. Hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet kostjale 1, et viimane on ise kohustatud mõõte võtma, mis tõendab, et see oli peale 19.01.2021 hageja kohustuseks. Kostja 1 kohustuseks, vastavalt hinnapakkumisele, oli teostada mõõtmised 19.01.2021, st üks kord, kostja 1 läks objektile, aga puudus vajalik tööfront. 16
(22)2-22-110558
  1. Hageja 2.3 väide, ei ole asjakohane. Kostjad on seisukohal, et hageja püüab kohut eksitada, et voldiksein oli justkui vaheetapp, mis on vale, sest kogu lepingu lõpptähtajaks oli lepingus märgitud 09.03.2021 ning hageja loodab oma alusetu väitega välistada kostjate vastuväiteid, mis puudutavad asjaolu, et kuna hageja ei taganud tööfronti ja vajalikke mõõte ja poolte kokkuleppel muudeti hiljem lepingu tähtaegasid ning jätkusid tööd, mille lõpetamise tähtaegade osas hagejal pretensioone ei ole, siis ei ole hagejal leppetrahvi nõude õigust.
  2. Hageja sattus lepingut täites vastuvõtuviivitusse, mille tõttu ei saanud kostja 1 täita lepingus märgitud kohustusi tähtaegselt, mistõttu ei vastuta lepingu rikkumise eest kostja
  3. Vastuvõtuviivitusse sattus hageja juba 19.01.2021, st kui lepingu kohaselt pidi olema hageja poolt tagatud vajalik tööfront, et kostja 1 oleks saanud võtta tootmiseks ja lepingu täitmiseks vajalikud mõõdud. Isegi kui kostja 1 oleks rikkunud lepingut, siis ei ole hageja tuginenud lepingu rikkumisele mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas leppetrahvinõude ja pretensiooni väidetava tähtaja hilinemise osas ca 5 kuud peale lepingu täitmist. Vaidlust ei ole, et sein toodeti 12.03.2021 jooniste järgi, milleks esitas mõõdud hageja ning et selle joonise järgi toodetud ja paigaldatud voldiksein vastas nõuetele. Millega on ka tõendatud, et kostja 1 kohustust sai täita üksnes 12.03.2021 joonise järgi ning kohustuse täitmine viibis, see täideti hilinemisega hagejast tingitud põhjustel. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole märgitud, et esineb puudusi või et nõutakse leppetrahvi. Hageja nõuab leppetrahvi voldikseina paigaldamisega hilinemise eest, mis oli üksnes üks osa lepingust ning teised tööd täideti oluliselt hiljem, mille osas ei ole hagejal pretensioone. Voldikseina paigaldamise tähtaja muutmine ainuüksi, ei saanud tekitada hagejale kahju, sest ülejäänud tööd teostati lepingu lõpptähtajast oluliselt hiljem. Hageja on ise nõustunud tähtaja muutmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja 2 ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kostja 1 suhtes tuleb jätta läbivaatamata ja hagi kostja 2 vastu on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. OÜ Vanalinna Ehitus (edaspidi tekstis hageja) kui töövõtja ja Glassway OÜ (edaspidi tekstis kostja 1) kui alltöövõtja sõlmisid 12.12.2020 (allkirjastasid 15.01.2021) alltöövõtulepingu nr xxxxklaasseinad. Lepingu objektiks oli Helsingi Eesti Suursaatkonna klaasvaheseinte, siseakende ja voldikseina KVS-01 valmistamine ja paigaldus alltöövõtja poolt, sh sellega kaasnevate tööde teostamine (dtl 56-98). Töövõtja kohustus tasuma alltöövõtjale lõpetatud ja töövõtja poolt vastuvõetud töö eest 17 000 eurot. Lepingu punktis 1.2 leppisid lepingupooled kokku, et töö tähendab ehitustööd, mille loetelu ja mahud ning maksumus (eelarve) on toodud lepingu lisa(de)s 1 kuni 10 ning et töö teostamise aluseks on lepingu dokumendid. Lepingu punkti 21 kohaselt on lepingu lisadeks ka lisa 1 Töövõtu ulatus ja lisa 2 - Projektdokumentatsioon: Bauhub projektipank tagatud juurdepääs (SAtööjoonistele). Lepingu lisa 1 punktis 1.
  6. leppisid lepingupooled kokku, et alltöövõtja poolt teostatavate tööde hulka kuuluvad avatäited, s.h pos KVS-01 1tk toode valmistamine ja paigaldus vastavalt SA-projektile pakkumiskutses määratletud mahus. Pooltel ei ole vaidlust hageja ja kostja 1 vahel eeltoodud lepingu sõlmimise ega lepingu alusel pooltel õiguste ja kohustuste tekkimise üle.
  7. Pooled vaidlevad järgnevate asjaolude üle. Hageja väidab, et: 1) kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevat voldikseina KVS-01 valmistamise ja paigaldamise kohustust lepingu punktis 8.4 toodud tähtajaks; 2) voldikseina ettevalmistamine projektdokumentatsiooni alusel oli võimalik; 3) kostja 1 rikkus kohustust paigaldada voldiksein hiljemalt 09.03.2021; 4) kostja 1 vastutas nimetatud rikkumise 17
(22)2-22-110558 eest; 5) hagejal on õigus esitada leppetrahvi nõue tulenevalt lepingu p-st 10.1; 6) kostja 2 vastutab hageja ees hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu lausel kostja 1 kohustuste eest.
  1. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjusel, et: 1) hagejast tingituna ei saanud kostja 1 voldikseina ette valmistada, sest hageja poolt tööfronti (paigalduskoha) ettevalmistamisega venitamise tõttu ei saanud kostja 1 voldikseina ava mõõdud võtta; 2) voldiksein toodeti hageja 12.03.2021 esitatud jooniste järgi ning toodetud ja paigaldatud voldiksein vastas nõuetele; 3) hageja kohustuseks oli anda mõõdud; 4) kohustuste täitmine 09.03.2021 ei olnud võimalik hageja tellitud lisa- ja muudatustööde tõttu; 5) Hageja tasus voldikseina arved alles 02.05.2021 ja kostja 1 paigaldas seinad 06.05.2021; 6) kostja 2 käenduse eesmärgiks oli tegelikult tagada ettemaksu võimalikku tagastamist, kui kostja 1 ei täida lepingulisi kohustusi.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostja 1 on täitnud lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt; 2) kas kostjal 1 oli võimalik voldikseina vastavalt projektdokumentatsioonile ettevalmistada ilma selle paigaldamise koha (ava) mõõtmeid saamata); 3) kas ja millises ulatuses kostjale 1 leppetrahvi määramise õigus on hagejal tekkinud; 4) kas kostja 2 vastutab kostja 1 kohustuste eest.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Töövõtulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
  2. Käesolevas vaidluses ei ole tähtsust kostjate esitatud väidetel ja tõenditel kostja 1 poolt vastavalt lepingule ka klaasakende paigaldamise ning muude lisatööde tegemise kohta, sest hageja on menetluses korduvalt selgitanud, et käesolevas asjas esitab ta nõude kostjate vastu üksnes voldikseina paigaldamise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise tõttu ning et muud lepingust tulenevad kohustused ega kostja 1 tehtud lisatööd ei ole käesolevas vaidluses kostjale 2 leppetrahvi määramisel aluseks võetud.
  3. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 8.4 sätestab, et alltöövõtja kohustub lepingu tingimustele vastava töö töövõtjale üle andma hiljemalt 09.03.
  4. Lepingu lisa 3 järgi KVS-01 kergvoldikseina (köögi pool sile spoon, vastuvõtu pool puittahveldus) hilisem paigaldamisaeg oli 09.03.2021 (dtl 72). Kostjad kinnitavad, et kostja 1 paigaldas seinad, sh voldikseina 06.05.
  5. Sellega on kohus tuvastanud, et kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud kohustust paigaldada voldiksein hiljemalt 09.03.
  7. Kostja kohustus valmistama voldikseina vastavalt SA-projektile (lepingi lisa 1 p 1.1). Hageja on 25.11.2020 elektroonilises Bauhub keskkonnas andnud juurdepääsu kostja 1 esindajale M.A.’e ning võimaldanud juurdepääsu samas keskkonnas ka kostjale 2 (dtl 521- 523). Kostjad on toonud voldiseina valmistamise viibimise põhjuseks muu hulgas ka asjaolu, et sellist eritellimisega asja ei ole võimalik 18

(22)tellimusse anda ilma täpsemad mõõdud saamata. Samas asjas ei projektdokumentatsiooni järgi ei olnud võimalik voldikseina ettevalmistada. ole 2-22-110558 väidetud, et
  1. Kostjad on menetluses tuginenud sellele, et hageja ei valmistanud objekti selliselt, et kostja saaks voldikseina paigaldamise kohustust täita. Hagejale 26.01.2021 saadetud e-kirjas on kostja teatanud, et samale nädalale planeeritud voldikseina siini paigaldada ei ole võimalik, kuna pole konstruktsiooni selleks ehitatud (dtl 449). 29.01.2021 on hageja teatanud kostjale 1, et on tekkinud probleem vastuvõtulaua aluspõrandaga ja et on tekkinud vajadus lahtine tasanduskiht eemaldada ja valada uuesti enne parketi maha liimimist (dtl 452). 04.02.2021 on kostja 1 kirjutanud hagejale, et voldikseina joonised on valmis ja kooskõlastatud hageja poolt ka tellijaga. Hetkel tootmine ootel ja kui kinnitate kõrguse, siis saame alustada paneelide tootmist. Siis ka uus tähtaeg valmistamisele ja paigaldamisele (dtl 502). Kohus ei nõustu kostjatega alljärgnevatel põhjendustel. Kostja 1 11.02.2021 joonise järgi oli voldikseina ava parketilt kertopuu alla 2749 mm ning betoonist kertopuu alla 2690 mm. Kostja koostatud 12.03.2021 joonise järgi oli ava suurus parketilt kertopuu alla 2757 mm ning betoonist kertopuu alla 2749 (dtl 516) ehk ava muutus 8 mm võrra kõrgemaks (2757 - 2749). Hagiavalduse juurde lisatud lisa 2 (enne lepingu sõlmimist koostatud kergvoldikseina skeem/projekti) järgi moodustas voldikseina ava (laius) 4895 mm, ava (kõrgus) parketilt kertopuu alla 2749 mm, ava (kõrgus) betoonist kertopuu alla 2769 mm (dtl 99). Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejast tingituna ei olnud kostjal 1 võimalik voldikseina varem (enne 12.03.2021) tellida. 11.02.2023 jooniste alusel oli võimalik kostjal 1 voldikseina tellida ja seda ka pisut suuremasse avasse paigaldada.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustuseks oli kohapealsete mõõdistustööde tegemine. Töövõtulepingu lisa 1 (Töövõtu ulatus) punkti 2.5 kohaselt töövõttu kuulub töövõtuga seotud mõõdistus- ja mahamärkimistööd ning punkti 4.5 kohaselt kõik vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd vastavalt projektdokumentatsioonile, geodeetiliste mahamärkimise ning ülesmõõdistuste teostamine (dtl 68, 69). Kostjad väidavad, et kostja 1 on täitnud selle kohustuse, kuna 19.01.2021 käis tema esindaja mõõdistamas ja kuna sellel ajal puudus tööfront ja muu vajalik info, siis edaspidised mõõtmised olid hageja kohustuseks. Kohus ei nõustu kostjatega, sest pooled ei ole lepingu lisas 1 mõõdistus- ja mahamärkimistöid ühekordse kostja kohustusena määranud. Kuna selline kohustus määrati töövõtuna, siis mõõdistustööd olid kostja kohustuseks. Pooled ei ole lepingus kehtestanud sanktsioone töövõtjale tema poolt alltöövõtjale vajalike andmete võtmise mittevõimaldamise eest.
  3. Kostjad heidavad hagejale ette 06.04.2021 arve nr AV-1186 tasumata jätmist hiljemalt 09.04.2021, leides, et sellest tingituna oli kostjal 1 õigus kuni arve tasumiseni voldikseina tootmist peatada. 06.04.2021 on kostja 1 teatanud hagejale, et voldiksein KVS-01 saab 05.04.2021 valmis ja et kostja 1 soovib, et hageja tasuks voldikseina teise osa 2 862.50 eurot ära, millega hageja esindaja samal päeval nõustus (dtl 347). Tegelikult hagejale esitati 06.04.2021 arve nr AV-11 summas 6 654.58 eurot, sh voldikseina eest 5 725.50 eurot ja maksetähtajaga 20.04.2021 (dtl 414), mille hageja on tasunud 21.04.2021 (dtl 351). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja on küll hilinenud arve tasumisega 1 päeva võrra, kuid see ei õigustanud selle tõttu kostja 1 poolt voldikseina tootmise/paigaldamise peatamist. Hageja nõustumist ei ole võimalik tõlgendada voldikseina tootmise tähtaja pikendamisega nõustumisena.
  4. Kostjad on esitanud hulgaliselt e-kirju, millised kostjate arvates kinnitavad hageja nõustumist kostja 1 poolt 12.02.2021 koostatud voldikseina joonisega ja selle alusel voldikseina tellimisega. Kohus ei nõustu kostjate põhjendustega, sest töövõtulepingu punktis 13.
  5. on lepingupooled kokku 19
(22)2-22-110558 leppinud, et lepingu tingimusi võib muuta üksnes poolte kirjalikult vormistatud kokkuleppe alusel või juhul, kui lepingu tingimuste muutus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. Sama lepingu punkti 13.
  1. kohaselt töövõtjal on õigus ühepoolselt lepingu lisades määratud töödes ja nende mahus sisse viia muudatusi. Muudatused vormistatakse lepingu lisana. Lepingupooled ei ole töövõtulepingu muutmises kokku leppinud ega lepingu lisasid koostanud. Sellepärast ei oma tähtsust kostjate vastuväidetel voldikseina jooniste hagejaga kooskõlastamise ja kooskõlastatud joonise alusel voldikseina tellimise kohta. Kuna pooled ei ole voldikseina tootmise kuupäeva muutmise osas kokkulepet saavutanud, siis oli kostjal 1 kohustus paigaldada voldiksein vastavalt töövõtulepingu lisale nr 3 hiljemalt 09.03.2021 (dtl 72).
  2. Kostja 1 seaduslik esindaja (kostja 2) on 07.05.2021 hageja esindajale saadetud e-kirjas teatanud, et voldikseinaga on mure, kuna töökoda on valmistanud esimese paneeli vale mõõduga (laiuses), paneel ei mahtunud vahele… (dtl 107). Sellegi vaatamata loeb hageja voldiseina paigaldamise kohustuse täitmise ajaks 06.05.2021, s.o ühe päeva võrra varasema kuupäeva, mis on kostjatele soodsam. Töövõtulepingu punkti 10.
  3. esimese lause järgi, kui alltöövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tähtajaks (sh vahetähtajaks), on töövõtjal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% ulatuses töö kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest.
  4. Hageja arvates tal on tekkinud õigus nõuda kostjalt 1 leppetrahvi tasumist lähtudes lepingu koguhinnast 24 080.87 eurost. Lepingu hinna selliseks kujunemist on hageja selgitanud tööde kallinemisega 23 534.87 euroni ning lisaks kostja tehtud lisatööde aktsepteerimisega summas 543 eurot. Kohus ei nõustu hageja arvestatud lepingu hinnaga.

§ 436

lg 7 alusel kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hinna määramine on reguleeritud VÕS § 28, mille lg 2 järgi, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kuna pooled lepingu hinna muutmises ei ole kokku leppinud ega lepingut kirjalikult muutnud, siis tuleb ka leppetrahvi määramisel lähtuda lepingu punktis 6.1 kokku lepitud lepingu hinnast 17 000 eurost. Seega on hagejal tekkinud õigus määrata leppetrahv voldikseina paigaldamisega viivitatud ajavahemiku 10.03.2021 - 06.05.2023, so 58 päeva eest summalt 17 000 eurot määraga 0.5% kokku summas 4 930 eurot (17 000 eurot x 0.5% x 58 päeva). Kuna hageja on vähendanud leppetrahvi tema poolt töövõtulepingu punkti 6.3 alusel kinni peetud teostustagatise 1 040.57 eurot võrra, siis leppetrahvi jääk on 3 889.43 eurot (4 930 - 1 040.57). Lepingu punktide 5.7 ja 5.8 järgi kohustus kostja 1 andma hagejale panga garantiikirja töövõtja rahalise nõude 3% ulatuses lepingu punktis 6 toodud tasust tasumiseks. Seega moodustab kostja 1 garantiikirjast tulenev kohustus 510 euro (17 000 x 3%). Hageja on vähendanud kostja 1 kohustuse arveldamata tööde jäägi summaga 2 553.18 eurot. Eeltoodu alusel on kostjal 1 tekkinud hageja ees täitmata kohustus summas 826.25 eurot (4 930 - 1 040.57 - 510 - 2 553.18) eurot. Selles ulatuses kostjale 1 leppetrahvi määramise õigus on hagejal tekkinud ja sellises põhisummas peab kohus vajalikuks hagi rahuldada. 97. Eelmises punktis toodud summalt 826.25 eurolt tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel välja mõista viivist alates 07.05.2021 kuni otsuse tegemiseni 03.03.2023 summas 120.43 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee/debt). Samuti tuleb välja mõista viivis põhinõudelt 826.25 eurolt alates 04.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 826.25 eurot. 20

(22)2-22-110558 Hagi läbivaatamata jätmine kostja 1 suhtes 98. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 alusel eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt 05.05.2022 sõlmitud ühinemislepingu alusel, so käesoleva menetluse kestel, kostja 1 Glasway OÜ (ühendatav äriühing) ühines SambeWork TÜ-ga (ühendav ühing). 14.06.2022 kostja 1 kustutati äriregistrist. 03.11.2022 kustutati äriregistrist ka kostja 1 õigusjärglane SambeWork TÜ. Seega kostja 1 õigusjärglane on lõppenud õigusjärglaseta. Hageja on teadlik kostja 1 ja tema õigusjärglase registrist kustutamisest. Et kostja 1 õigusjärglasel on jäänud vara, mille tõttu tuleks algatata tema likvideerimismenetlust, ei ole pooled teatanud. Hageja on taotlenud hagi kostja 1 suhtes läbi vaatamata jätmist. Kostja 2 ei ole vastuväited hagi kostja 1 suhtes läbivaatamata jätmisele esitanud. 99.

§ 423

lg 1 p 2 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna pärast hagi menetlusse võtmist on kostja 1 lõppenud õigusjärglaseta, siis kostja 1 vastu esitatud hagiga ei ole enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Sellepärast kohus jätab hagi kostja 1 vastu läbi vaatamata. Hagi rahuldamine kostja 2 suhtes

  1. Hageja ja kostja 2 allkirjastasid 15.01.2021 käenduslepingu xxxx-klaasseinad, mille punkti 1 kohaselt kostja 2 käendas kostja 1 kohustusi võlausaldaja ees, millised tulenevad 12.12.2020 alltöövõtulepingust nr xxxx-klaasseinad, summas 15 300 eurot. Enne käenduslepingu sõlmimist tegi kostja 2 käendaja avalduse, mille kohaselt, avalduse allakirjutamisega annab ta nõusoleku käendada kohustusi OÜ Vanalinna Ehitus ees, millised tulenevad alltöövõtulepingust nr xxxx-klaasseinad, maksimaalses rahalises suuruses 15 300 eurot. Kostja 2 kinnitas, et on teadlik käenduse andmisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest ja käenduse andmine vastab minu tegelikule tahtele (dtl 113116).
  2. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega, et kostja 2 käenduse eesmärgiks oli üksnes tagada ettemaksu võimalik tagastamine, kui kostja 1 ei täida oma lepingulisi kohustusi ja et kostja 2 vastutus peaks olema piiratud üksnes ettemaksu kasutamise kohustuse täitmisega. Eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et esiteks, kostja 2 ei ole käenduse andmise vajadust sidunud ettemaksu tagastamisega, ja teiseks, käendus ei ole tingimuslik. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käesoleva otsuse punktides 96 ja 97 on tuvastatud, et kostjal 1 on täitmata kohustus hageja ees põhisummas 826.25 eurot ja seisuga 03.03.2023 arvestatud viivise osas summas 120.43 eurot. Kohus rahuldab selles ulatuses hagi kostja 2 vastu ja mõistab kostjalt 2 hageja kasuks lisaks viivise põhinõudelt 826.25 eurolt alates 04.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Menetluskulud 102.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagi rahuldatakse summas 946.68 eurot (826.25 + 120.43), mis on 20.93% hagihinnast 4522.22 eurost.

§ 163lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud 21

(22)2-22-110558 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esitamine on tingitud kostjatest. Hageja on esitanud kohtuväliselt nõude kostjale 1 võlgnevuse tasumiseks, mida kostjad ei täitnud. Maakohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 103. Hageja on tasunud riigilõivu lähtudes hagi hinnast 4 522.22 eurost summas 560 eurot. Hagi hinnalt 1 012.78 eurot (946.68 + 826.25 x 8%) tuleks tasuda riigilõivu 280 eurot. Kohus peab selles ulatuses jätta hageja menetluskulud kostja 2 kanda, so välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna üksnes riigilõivu.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt (riigilõivult 280 eurolt) viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 104. Hageja esindaja on 27.04.2022 tasunud hageja eest hagi tagamise tagatise 226.11 eurot. Kuna hagi tagamise määrus on tühistatud, siis hagejal on õigus taotleda tagatise tagastamist. Kostja 1 on 09.05.2022 tasunud riigilõivu 70 eurot hagi tagamise määruse peale määruskaebuse esitamisel. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2022 kohtumäärusega määruskaebus rahuldati ja tühistati Harju Maakohtu 11.05.2022 hagi tagamise määrus, ei ole käesoleval juhul võimalik

§ 150

lg 1 p 5 alusel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist nõuda, sest kostja 1 on lõppenud õigusjärglaseta.

  1. Kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud jätab nende endi kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 22

(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.