4-22-4274/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-4274 (2780,22,010272) Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Andrus Mürk süüdistatuna NPALS § 151 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari
3. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Andrus Mürk (ik 36804092747), apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri eriasjade uurija Tarmo Säälik pooled RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrus Mürki süüdistatakse NPALS § 151 lg 1 järgi selles, et ta tarvitas
7. juulil 2022 eelnevalt amfetamiini, oli
8. augustil 2022 tarvitanud narkootilist ainet ja valdas väikeses koguses amfetamiini ning tarvitas
9. septembril 2022 eelnevalt amfetamiini.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur edastas
11. detsembril 2022 väärteoasjad arutamiseks Tartu Maakohtule.
12. Kohus kuulas
13. detsembril 2022 üle A. Mürgi ja avaldas asjas kogutud dokumentaalsed tõendid.
14. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et A. Mürgi süü on tõendamist leidnud ja teda tuleks
15. juuli
16. a rikkumise eest karistada 6 päevase arestiga,
17. septembri
18. a rikkumise eest 6 päevase arestiga ja
19. augusti
20. a rikkumise eest 8 päevase arestiga. Kokku taotles kohtuväline menetleja A. Mürgile kolme väärteo eest 20 päeva aresti, millest arvata maha üks päev, mil ta oli kinni peetud.
21. Tartu Maakohtu
22. jaanuari
23. a otsusega tunnistati A. Mürk NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti, millest arvati kantuks üks päev. A. Mürgile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 19 päeva aresti.
24. Vaidlust ei ole A. Mürgi poolt toime pandud tegude tõendatuse ega süüküsimuse üle, s.o A. Mürgi ütluste ja kogutud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Mürk on toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad rikkumised.
25. A. Mürgil tuvastati kolmel korral amfetamiini tarvitamise tunnused ja lisaks leiti ühel korral tema valdusest ka väikeses koguses sama ainet. Vaatamata sellele, et A. Mürk peeti pärast esimest rikkumist kinni, ei lõpetanud ta narkootikumide tarvitamist. Lisaks on teda juba varasemalt sarnaste tegude eest karistatud. A. Mürgil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kümme kehtivat väärteokaristust, millest viimased on määratud liiklusalaste süütegude ja narkootikumidega seotud rikkumiste eest. Viimati karistati A. Mürki septembris 2022 NPALS 15¹ lg 1 järgi 600 euro suuruse rahatrahviga, mis on suures osas tasumata. Ka varasemad rahatrahvid on tal suuremas osas tasumata. Seega, kuna A. Mürgil on riigi ees varasemaid võlgnevusi ja tema ametlik sissetulek on märkimisväärselt väike, siis järjekordse rahatrahvi tasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu ja selle määramine oleks põhjendamatu. Nagu näha, siis varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole A. Mürki positiivselt mõjutanud. Seega on põhjendatud määrata talle järjekordse rikkumise eest rahatrahvist raskem karistus.
26. Oluline on seegi, et A. Mürk juhtis kõigil kolmel korral sõidukit, seda küll ilma joovet tuvastamata, kuid ilmselgelt ei saanud A. Mürk joobe esinemisest või mitte esinemisest kindel olla. See viitab tema ükskõiksele suhtumisele üldohtlikule käitumisele. Narkootikumide tarvitamine ja käitlemine on raske väärtegu ja võib kaasa tuua potentsiaalselt väga ohtlikke tagajärgi. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et A. Mürki on põhjendatud kolme rikkumise eest karistada arestiga, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole kooskõlas A. Mürgi süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega. Samuti ei näinud maakohus võimlust asendada A. Mürgile mõistetavat aresti üldkasuliku töö tundidega, kuna sellist karistust on A. Mürk juba korduvalt kandnud. Muuhulgas ka kriminaalkorras. Üldkasuliku töö tegemine ei ole muutnud A. Mürki seaduskuulekamaks ega pannud teda oma käitumist muutma. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
27. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Mürk, kes vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega talle mõisteti karistuseks 19 päeva aresti. Ta taotleb aresti asendamist üldkasuliku töö tundidega või määrata mõistetud arest ositi kandmisele. Aresti kandes ei ole võimalik tal tasuda korteri eest üüri ja ta jääks elukohast ilma. Ta elab üksinda ja keegi teine seda 2 tema eest teha ei saaks. Kohtuvälise menetleja esindaja vastus apellatsioonile
28. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. A. Mürgile on juba üldkasulikku tööd määratud, kuid vaatamata sellele, ei teinud ta sellest piisavaid järeldusi ja jätkas õigusrikkumiste toime panemist. Samuti on ta korduvalt viibinud kinnipidamiskohas, kuid pärast vabanemist jätkas rikkumiste toime panemist. Seetõttu ei ole üldkasuliku töö kohaldamine A. Mürgi suhtes otstarbekas. Aresti kandmine võib menetlusalusele isikule küll raskuseid tekitada, kuid välja toodud põhjendused ei ole piisavad, et määrata arest ositi kandmisele. Ei ole tõsikindlaid tõendeid sellest, et aresti kandmise korral jääks ta elukohast ilma. A. Mürgil on võimalik üür tasuda kas enne aresti kandmisele asumist või leppida üürileandjaga kokku hilisem üüri tasumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsus apellatsioonis toodud põhjendustel muutmisele ei kuulu.
30. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et A. Mürk on toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad rikkumised. A. Mürk vaidlustab temale maakohtu otsusega mõistetud karistust, milleks on 19 päeva aresti. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumentidel maakohtu otsus aresti mõistmise kohta tühistamisele ei kuulu, s.o maakohus on õigustatult mõistnud A. Mürgile 19 päeva pikkuse aresti, võttes sealhulgas arvesse viimase isikut ja tema poolt varasemalt toime pandud rikkumisi ja nende eest mõistetud karistusi.
31. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse liigi ja määra osas. A. Mürk omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja 10 kehtivat väärteokaristust, s.o A. Mürki on väärteokorras korduvalt erinevat liiki rikkumiste eest karistatud, kuid sellest hoolimata paneb ta jätkuvalt sarnaseid rikkumisi toime. Seega saab öelda, et talle varasemalt mõistetud kergemaliigilised väärteokaristused nagu rahatrahv ja üldkasuliku töö tunnid ei ole isikule soovitud mõju avaldanud ning tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Pidades silmas karistuse mõistmise eesmärke, milleks on mõjutada süüdlast edaspidi õiguskuulekalt käituma ning asjaolu, et varasemad mõistetud karistused ei ole A. Mürgi puhul viidatud eesmärki saavutanud, karistas maakohus õigustatult A. Mürki NPALS § 151 lg 1 järgi 19 päevase arestiga.
32. Ühtlasi ei ole A. Mürgile mõistetud aresti võimalik üldkasuliku töö tundidega asendada, sest nagu öeldud, teda on juba varasemalt üldkasuliku töö tegemisega karistatud, kuid see ei toonud kaasa soovitud tulemust – A. Mürgi õiguskuulekust. Seega on igati põhjendatud käesolevas asjas mõista A. Mürgile väärteokaristusena arest, mis tuleb A. Mürgil tervikuna järjestikuselt ära kanda. Eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peaks arest, kui raskemaliigilisem karistus, edaspidiselt tagama selle, et A. Mürk enam selliseid rikkumisi toime ei paneks.
33. Tema viited võimaliku elukoha kaotuse osas on paljasõnalised. Ühtlasi tulnuks taolistele negatiivsetele tagajärgedele mõelda juba enne kõnealuste rikkumiste toime panemist, s.o A. Mürk on ise enda ebaseadusliku ja vastutustundetu tegevuse tagajärjel pannud ennast olukorda, kus ta peab kohtuotsuse alusel aresti kandma asuma.
34. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu 3 Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
35. jaanuari
36. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 4