Obsah (9)

§ 29§ 31§ 1§ 22§ 30§ 150§ 23§ 65§ 5

2-22-16579 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-16579 Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. N. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutam

§ 29lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on ta kinnipidamisasutuses alates 2002 aastast eluaegse kinnipeetavana. Elukutset tal ei ole, töökohta ka ei ole. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgnik on eluaegselt kinnipeetav, siis suure tõenäosusega ei teki võlgnikul ka rahalisi vahendeid edaspidiselt oma kohustuste täitmiseks (sh osaliselt). Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Kinnipidamisasutuses viibimisel (eluaegne vangistus) on ka selliste sissetulekute tekkimine vähetõenäoline.

1. Usaldusisik palus: • Lõpetada võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlust, siis: • kuulutada välja A. N. (sünniaeg xx.xx.xxxx) pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; • nimetada A. N. (sünniaeg xx.xx.xxxx) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. 3
2. 02.03.2023.a kohtunõudega palus kohus võlgnikul esitada oma seisukoht usaldusisiku 01.03.2023 aruande suhtes.
3. Võlgnik A. N. esitas 10.03.2023 vastuse, milles nõustus usaldusisiku aruandega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 14. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. N. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 11 160,04 eurot. Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik kannab eluaegset vangistust. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes, s.o asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades, samuti väärteoasjades välja mõistetud olulised summad, mis suuremas osas ei aegu ja puuduva sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita. 15.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

1. Usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku võlanimekirjast nähtub, et kõik võlgnevused on seotud kriminaalasjades ja väärteoasjades välja mõistetud rahaliste nõuetega menetluskulude ja rahatrahvide hüvitamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud üksteist erinevat täitemenetlust, sissenõudjateks on Maksu- ja Tolliamet (sh Riigi Tugiteenuste Keskus) ja XXX, millest Maksu- ja Tolliameti menetluskulude nõue moodustab kokku 5 418,26 eurot ning XXX nõue moodustab kokku 5 741,78 eurot. Võttes arvesse, et isik kannab eluaegset vanglakaristust, siis antud nõuded ei aegu seoses aegumise peatumisega (KarS § 82).
2. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 11 160,04 eurot ei ole võlgnikku võimalik 4 võlgadest vabastada kogu summa ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015 määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks, kuna võlgnik kannab eluaegset vanglakaristust. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid.
3. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks

§ 30

alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).

1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
2. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). 21.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 5

150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 22.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alamäär 725 eurot. 23.

§ 23

lg 51 kohaselt

§ 23

lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 5,0 tundi, sh 1,0 tundi tutvumine maksejõuetusavaldusega ja selle lisadega, päringute koostamine; 2,0 tundi laekunud dokumentide analüüs, andmete kogumine ning 2,0 tundi usaldusisiku aruande ning vara ja võlgade nimekirja koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 720 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
2. Kuna pankrotivaras ei ole vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

§ 23lg 4 alusel analoogia korras.

Usaldusisiku tasu tuleb seega täies ulatuses hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 5,0 tunni eest on 600 eurot, s.o 720 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6