Obsah (5)

§ 4§ 1§ 28§ 33§ 29

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-3004 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022. a, Jõhvi Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi N. K. hagi OÜ Ilekon Grupp va

) § 1 lõige 3 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis kohaldatakse töölepingule VÕS-i käsunduslepingu sätteid.

§ 4

lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 4 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.05.2020 tsiviilasja 2-18-6908 punktis 11 märkinud „ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse

§ 1lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.

Sama tulenes enne 1. juulit 2009 kehtinud

-i sätetest, mille kohaldamisel leidis kolleegium korduvalt, et juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seejuures on kolleegium selgitanud, et üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsused tsiviilasjades nr 3-21-3-05, p 18 ja nr 3-2-1-9-05, p 18;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08, p 12;
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 10;
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10, p 11;
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). Need seisukohad kohalduvad ka alates
11. juulist 2009 kehtiva

-i korral. Seadusandja eesmärk panna suurem tõendamiskoormus väidetavale tööandjale, nähtub nii

§ 1

lg 2 sõnastusest kui ka

-i eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseis; 299 SE seletuskiri, lk 8). Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.“

1. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mingi muu võlaõiguliku lepingu. Kuigi kostja on teinud töötamise registrisse kande „01.11.2020-30.11.2020 VÕS leping“, ei ole kostja tõendanud ega põhjendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 25 ` lg 1 sätesatust on TÕR-i sisestatud andmed ainult informatiivse iseloomuga kanded riigiasutiste jaoks ega tõenda iseenesest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Avaldaja selgituste kohaselt oli tegemist töölepinguga, kuna tööülesandeid andis tööandja, hageja allus vastaspoole kontrollile, töövahendid ja materjalid olid kostja poolt. Asjaolu, et kostja kontrollis hageja tööaega, on kostja kinnitanud ka oma etteheidetega hagejale, et viimane ei kasutanud tööle saabumisel korrektselt kiipi. Seega kinnitab ka kostja, et hageja pidi täitma tema poolt seatud tingimusi, sh järgima tööaega. Asjas esitatud tõendid ja hageja selgitused annavad alust väita, et hageja oli tööandja suhtes sõltuvussuhtes, hageja pidi täitma tööandja poolt antud tööülesandeid, tehes töid tööandja materjalide ja vahenditega. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alus väita et poolte vahel oli kokkulepe töövõtulepingu osas (sh, et hageja teostab konkreetse tööd iseseisvalt, oma vahenditega, tasu makstakse peale tööde vastuvõtmist). Kuna kostja pole tõendanud, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, siis tuleb lugeda, et pooled olid sõlminud töölepingu ja olid perioodil 06.10.2020-30.11.2020 töölepingulises suhtes.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu novembri 2020 eest summas 375 eurot (neto). Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli töölepinguline suhe ning avaldaja täitis perioodil 06.10.2020-30.11.2020 tööülesandeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et novembris 2020 töötas hageja 74 tundi (kostja poolt esitatud palgaleht tl 15, hageja avaldus tl 25). 5 16.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 33

lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus..

§ 29lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on töötasu suuruses kokku leppinud.

Avaldaja tugines töötasu kokkuleppele summas 8 eurot (neto) tunnis. Kostja kinnitas osaliselt avaldaja nõuet, kuid leidis, et tegu oli töötasuga 8 eurot (bruto) tunnis. Hageja arvestas novembris 2020 väljamaksmisele kuuluvaks töötasuks 637,97 eurot (tl 25), kostja arvestuse kohaselt oli hageja novembrikuu netopalga suuruseks 556,55 eurot. (tl 15)

1. Asjas ei ole võimalik tuvastada, millal tuli töötasu töötajale välja maksta. Samuti ei nähtu asjas olevatest tõenditest üheselt, et hagejale oleks makstud töötasu, sh tasu 2020 novembri eest. Kostja, kui kohustatud poolel, on kohustus tõendada ja vastuväiteid esitada, et ta on tasunud avaldajale töötasu nõutud ulatuses ning täitnud enda töölepingu seadusest ja pooltevahelisest töölepingust tulenevat kohustust tasuda avaldajale kokkulepitud töötasu. Kostja esitas kohtule palgalehed ning ülevaate makstud tasudest (tl 13,14,15), kuid nende tõendite alusel pole üheselt võimalik hinnata, mis osas on kohustust täidetud. Kuigi kostja väitel on ta hagejale andnud 200 eurot sularahas, ei nähtu 11.2020 tehtud väljamaksest, et tegu oleks avanssi või töötasuga. Ka ei kajasta kostja poolt esitatud palgalehed, sh novembrikuu palgaleht, et hageja on saanud sularahas avanssi (kokku 200 eurot), mis kuulunuks väljamakstavast töötasust mahaarvestamisele. Kohus viitab seejuures sellele, et oktoobris 2020 hagejale kahel korral väljamakstud avansid (kuigi erinevusega ühes summas) kajastuvad oktoobri palgalehel. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et hagejale sularahas makstud 200 eurot näol oleks tegemist avansina väljamakstud töötasuga. Kostja poolt hageja pangakontole 29.11.2022 tehtud maksel summas 400 eurot ja 06.12.2022 tehtud maksel summas 145 eurot puuduvad selgitused, mille eest need on tehtud. Seega on novembris tehtud ülekanne vähemalt osaliselt oktoobri 2020 töötasu, sest tõendid oktoobrikuu töötasu väljamaksmise kohta puuduvad. Palgalehtedelt ja esitatud maksete ülevaatest pole võimalik hinnata, millises osas kohustus on täidetud. Kui kostja tööandjana on rahalised väljamaksed vormistanud ebakorrektselt, so jätnud maksetele selgitused märkimata, siis on ta sellega ise võtnud riski, et ta ei suuda omapoolset töötasu maksmise kohustuse täitmist tõendada. Kui võtta aluseks kostja poolt esitatud palgalehes hageja novembrikuu netopalgana märgitud 556, 55 eurot ja kostja poolt detsembris 2020 väljamakstud summa 145 eurot, siis võlgneb kostja hagejale novembrikuu töötasuna 411,55 eurot.
2. Kostja on oma väite, et hageja töötasuks oli 8 eurot tunnis (bruto) tõendamiseks esitanud mitmete teiste töötajate palgalehed (tl 12), samas puuduvad asjas tõendid, millest nähtuks kellena nimetatud isikud kostja juures töötasid, millisel objektil nad töötasid ning kas nad täitsid samu tööülesandeid kui hageja. Seega ei anna nimetatud tõendid iseenesest alust väita, et hageja töötasuks oli kokku lepitud 8 eurot tunnis (bruto). Töötasu lepitakse üldjuhul kokku konkreetse töölepingu sõlmimisel.
3. Kostja on esitanud väite, et ta võinuks hageja töötasu vähendada, kuna hageja ei jälginud juhendeid, mis puudutasid tööle tulekut ja töölt lahkumist jalgvärava kaudu, so ei kasutanud selleks antud kiipi nõuetekohaselt. Hageja nõuab vähemmakstud töötasu novembri 2020 eest ning poolte vahel ei ole vaidlust novembris 2020 hageja poolt töötatud töötundide (74 tundi) osas. Seetõttu ei anna kohus poolte kiibi kasutamist puudutavatele väidetele ja kostja poolt esitatud tõendile hageja poolt oktoobris 2020 kiibi kasutamise kohta (tl 5) hinnangut. Kostja tasaarvestuslikku nõuet väidetava hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud ei ole. 6
4. Kohus hinnanud tõendeid kogumis, peab hageja nõuet põhjendatuks ja arvestuskäiku usaldusväärseks ning rahuldab selle täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi november 2020 eest summas 375 eurot (neto). MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
7. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik