Obsah (5)

§ 199§ 193§ 194§ 30§ 208

1-23-1868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-1868 (22231504802) Kohtunik Pavel Gontšarov Va

§ 199lg 1 p 1 alusel.

1. 05.01.
2. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X esindaja vandeadvokaat V. Sadekovi kaebus Põhja prefektuuri 29.12.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele.
3. 20.01.
4. a koostati Põhja Ringkonnaprokuratuuris kaebuse rahuldamata jätmise määrus, milles leiti, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis on seaduslik ja põhjendatud.
5. 27.01.
6. a vaidlustas X esindaja vandeadvokaat V. Sadekov Põhja Ringkonnaprokuratuuris 20.01.2023 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse ning palus määruse tühistada ja viia antud asjas läbi kriminaalmenetlus.
7. 27.02.
8. a määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata, kuivõrd leidis, et teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud. 1 1-23-1868 Kaebuse esitaja leiab, et tegu võib vastata KarS § 120 lg 1 tunnustele. Prokurör märkis sarnaselt varasemate menetlejatega, et KarS § 120 lg 1 ettenähtud koosseis eeldab selle toimepanija poolt kannatanu ähvardamist tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui seejuures on alus karta ka ähvarduse täideviimist. Kuid see ei tähenda pelgalt kannatanus hirmutunde tekitamist, vaid lisaks peab esinema objektiivne alus arvata, et selline ähvardus võidakse tõesti täide viia. Nii on senises kohtupraktikas leitud, et ähvardus peab olema tõsiseltvõetav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seejuures ei saa ähvardaja poolt öeldut alati vaadelda rangelt iseseisvalt, vaid arvestada tuleb ka konkreetset sündmustikku (Riigikohtu 06.02.2020 otsus nr 1-19-1849). X ja Y kohtusid 17.12.2022 kella 12.00 paiku juhuslikult. Abiprokurör tutvus väärteoasjas nr 231523000007 olevate videosalvestistega ning veendus, et X toimetas 17.12.2022 kella 12.00 paiku aadressile XXX „Fudy“ teenuse kaudu mingi paki. Seejärel pärast paki kohale toimetamist ja nimetatud kinnistult väljumist tekkis tal ilmselt vaidlus Y-ga, keda on videosalvestistel näha alles hetkest kui kohale saabus politsei. Videosalvestiselt on aru saada, et meeste vahel käib vaidlus seoses XXX kinnistu piirdeaia väravaga. X kuriteoteatest nähtub, et üks meesterahvas ähvardas teda nimetatud kuupäeval ja kellaajal XXX maja juures relvaga mis oli ähvardajal taskus ning lõi seejärel tugevalt vastu tema autot Toyota Corolla XXXXXX ja kriimustas (ilmselt autot). X väidete kohaselt süüdistas too võõras meesterahvas, kelleks kuriteoteate kontrollimise käigus osutus Y, teda XXX värava lõhkumises. Menetleja kontrollis X kuriteoteates märgitut, s.o väidetavalt tema ähvardamist Y poolt viisil, et helistas X-le. Helistamise käigus menetleja veendus, et tegelikult mingit relva X vahetult ise ei näinud ning kõnealune väidetav ähvardamine toimus Y poolt suusõnaliselt. Samuti ei nähtu väärteomaterjalide juures olevatelt eelnevalt nimetatud videosalvestistelt, et Y-lt oleks politseiametnike poolt sündmuskohale saabudes leitud mingit relva. Seda kinnitasid politseiametnikud hiljem ka kuriteoteate lahendajale. Abiprokurör nõustus täielikult varasemate menetlejate põhistustega selles, et kuriteoteate lahendamise faasis ja kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamisel tuleb hinnata, kas kuriteoteates väidetud asjaolud on tõenäolised ja võivad vastata mõne kuriteo tunnustele ehk kas saab rääkida kuriteokahtluse tõusetumisest.

§ 193

lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud.

§ 194

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.

§ 194

lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetluse alustamiseks peab uurimisasutusel või prokuratuuril tekkima temale esitatud materjalide pinnalt siseveendumus, et mingi kuritegu on toime pandud. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Seejuures ei ole menetlejal keelatud koguda täiendavat informatsiooni ka kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise otsustamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 määrus asjas nr 1-21-2664). X märkis oma kuriteoteates ja selle täiendustes, et teda ähvardati Y poolt relvaga, kuid tegelikult ta mingit relva vahetult ise ei näinud ja seda ei tuvastanud ka sündmuskohal käinud politseiametnikud. Kuna kannatanu hirmutunne ei saa põhineda ainult tema isikulisel eripäral, siis tuleb eraldi need asjaolud, millel ähvardatu kartus põhines, ka eraldi tuvastada. Vastasel korral realiseeruks KarS § 120 ettenähtud kuriteokoosseis pelgalt kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Seetõttu peaks andma aluse karta ähvarduse täideviimist välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Abiprokurör leidis, et X kuriteoteatest ja selle täiendustest selliseid asjaolusid ei nähtu ja üldse, need on liiga üldsõnalised, et selle põhjal järeldada KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteotunnuste võimalikku esinemist. Iseenesest võisid X ja Y 17.12.2022 kella 12.00 paiku üksteisega kõvahäälselt sõneleda ja Y võis X-le ka midagi 2 1-23-1868 ebameeldivat öelda, kuid see ei tähenda automaatselt, et Y pani toime kuriteo KarS § 120 lg 1 tunnustel. Senises kohtupraktikas on leitud, et mitte igasugust praalivat või rahulolematust väljendavat väljaütlemist ei saa tõlgendada kriminaalkorras karistatava ähvardamisena (Riigikohtu 06.02.2020 otsus nr 1-19-1849). Samas on lubamatu kriminaalmenetluse alustamine selleks, et menetluslike vahenditega alles hakata otsima kriminaalmenetluse alust. X kuriteoteatest ja prokuratuuri esitatud kaebustest nähtuvalt puudub antud juhtumi puhul kuriteokahtlus ning seda on vajalikul määral kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja ringkonnaprokuratuuri määruses ka põhjendatud. Erinevalt kaebajast leidis abiprokurör, et kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Kriminaalmenetluse ülesandeks ei ole mitte ainult kuriteo asjaolude välja selgitamine, vaid kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise välistamine. Praeguses menetluses on Põhja prefektuur olemasolevate ning kättesaadavate materjalide ja informatsiooni pinnalt teinud kõik selleks, et välja selgitada tegelik olukord ning tuvastanud kuriteotunnuste puudumise kriminaalmenetluse ajendis. Eraldi märkis abiprokurör, et X kuriteoteatest ja ka väärteomenetluse nr 231523000007 materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaks tema suhtes KarS § 121 lg 1 ettenähtud võimaliku kuriteo toimepanemisele. Väärteomenetluse materjalide hulgas on aga SMARTSERVICE Tallinn OÜ 19.12.2022 pakkumine X kasutuses oleval sõiduautol Toyota Corolla reg nr XXXXXX mõlgi eemaldamise ja kriimude poleerimise kohta summas 148 eurot, millest nähtuvalt võis Y nimetatud sõidukile, mitte aga X-le, kriimustusi tekitada.

1. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X esindaja Vladimir Sadekov, kes palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja alustada kriminaalmenetlust. Kaebaja märgib, et ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub temast, st toimepanija peab tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuse edasist võimalikku käiku, näiteks realiseerib ähvarduse. Ehk ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises isikus hirmutunde tekitamisele. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine on võimalik ka teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Kaebaja märgib, et ainuüksi ähvardus relvaga ei ole ainus tegu. On kindlaks tehtud, et kaebajale kuuluvale sõiduautole Toyota Corolla reg nr XXXXXX on tekitatud kahju ja seda samuti Y poolt. Seda asjaolu on kinnitanud prokuratuur, et tõepoolest selline tegu leidis aset. Kaebaja X pöörab veelkord tähelepanu asjaoludele, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest ei nähtu üheselt, et oleks teostatud mingeidki toiminguid. Ei ole ülekuulatud kannatanut, kahtlustatavat ennast ega uuritud, kas võiks olla keegi antud juhtumites üleüldse tunnistajateks. Sellest tulenevalt ei ole uurimisasutus teinud piisavaid toiminguid, ei ole kogunud tõendeid, vaid on lähtutud ainult kuriteoteates sisalduvast ja on antud sellele umbmäärane hinnang ning tähelepanu väärib fakt, et tehtud on ainult mõni telefonikõne, mille pinnalt asuti arvamusele, et midagi pole tegelikult toimunud. Kaebaja leiab, et ähvarduse sisuks olevat tegevust tuleb hinnata koostoimes teiste kaasnevate ja juba tuvastatud asjaoludega. Ei saa jätta tähelepanuta, et sõiduautole tekitas sama isik kahjustused, kes ähvardas kaebajat ennast ka isiklikult. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (RKKKo 3-1-1-7-07, p 13). Antud juhul õigushüve, mida ähvardamisega rünnatakse, on inimese tervis. Õiguskaitse tervisele tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st
2. Objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisuks on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või 3 1-23-1868 olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning ähvardus peab olema veenev. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine kannatanule, et temas hirmutunnet tekitada. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnade teel. Ähvarduse teadvustamine on võimalik ka kaudse ehk konkludentse teoga, kui kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Ähvardaja ei pea sõnaselgelt välja ütlema tapmist, tervisekahjustuse tekitamist või vara rikkumist, küll aga peab tema sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud andma kogumis aluse koosseisupärase kahju tekitamise eelduse. Muude asjaolude all on mõeldud näiteks tema varasemat käitumist. Varasem Y käitumine on näidanud, et ta võib ähvardused täide viia. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud siis, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebaja leiab, et antud juhul on nii objektiivne kui subjektiivne külg täidetud. Prokuratuuril ei tekkinud esitatud materjalide pinnalt siseveendumust, et oleks mingi kuritegu toime pandud. Samuti on prokuratuuri hinnangul kuriteoteates välja toodu liiga üldsõnaline. Hetkel tekkis tunne, et enne kui tekiks siseveendumus, et mingi kuritegu on toimunud, peabki reaalselt isikuga midagi juhtuma. Enne seda ei ole mingit kuritegu. Kaebajale on tekkinud arvamus, et ähvardust võetakse tõsiselt alles siis kui on reaalselt midagi rasket ja traagilist juhtunud. Alguses on tekitatud kahjustused sõiduautole ja järgmisena võib olla juba X tervis või isegi olla ohus tema elu. Antud juhul Y-l ei tekkinud mitte mingisugustki vastutust, mistõttu suure tõenäosusega tema julgus võis suureneda, teades, et midagi ei tehta. Prokuratuur tõi lisaks välja, et politseiametnike saabumisel sündmuskohale ei leitud mingit relva. Kaebajal on aga kahtlus, kas seda relva üldse otsiti. Millal saabus täpselt politseipatrull, kes sündmuskohale jõudsid? Pealegi, milleks X peaks luiskama tulirelva kohta, milleks on see vajalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 27.02.
4. a määruse muutmiseks.
5. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt

§ 30

lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Vaid isiku subjektiivne arvamus selle kohta, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks või kellelegi kahtlustuse esitamiseks. Ringkonnakohus märgib lisaks menetleja ja Riigiprokuratuuri poolt väljatoodule järgmist.

1. Kaebaja väide, et kaebaja X pöörab veelkord tähelepanu asjaoludele, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest ei nähtu üheselt, et oleks teostatud mingeidki toiminguid, on täiesti asjakohatu, kuivõrd kriminaalmenetlus jäeti alustamata, st menetlustoiminguid ei olegi sellest tulenevalt asutud tegema. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab algne kuriteosündmust käsitletav teave olema niivõrd täpne, et selles on võimalik sedastada kõik menetluse alustamiseks vajalikud kuriteotunnused. 4 1-23-1868 Kriminaalmenetlust ei saa alustada eesmärgiga alles selle teostamise kaudu asuda neid tunnuseid süüdlase tegevusest otsima. Seega olukorras, kus esitatud kuriteoteatest ei nähtu andmeid, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks, ei ole menetlejal põhjust ka asuda läbi viima menetlustoiminguid, et nende kaudu sisuliselt poovida leida mõne isiku tegevuses kuriteole vastavaid tunnuseid, nagu seda sisuliselt soovib kaebuse esitaja. Pelgalt kannatanu subjektiivne hinnang, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Kaebuses on korduvalt rõhutatud asjaolu, et Y tekitas X autole kahjustused. Seejuures ei too kaebaja välja, kuidas see annab aluse Riigiprokuratuurist erinevale seisukohale asumiseks. Nimelt on menetlejad võtnud seda arvesse ning nähtuvalt asja materjalidest on sõiduki kahjustamise osas ka menetlust alustatud. Kaebaja märgib, et Y varasem käitumine on näidanud, et ta võib ähvardused täide viia. Selline kaebuse väide on aga põhjendamata, st kaebaja ei ole toonud välja, milline on olnud see Y varasem käitumine, mille pinnalt ta vastavale järeldusele jõudis. Samuti märgitakse kaebuses, et kaebajale on tekkinud arvamus, et ähvardust võetakse tõsiselt alles siis, kui on reaalselt midagi rasket ja traagilist juhtunud. Alguses on tekitatud kahjustused sõiduautole ja järgmisena võib olla juba X tervis või isegi tema elu olla ohus. Materjalidest ei nähtu andmeid, et tegemist oleks isikutega, kes oleks omavahel üldse tuttavad. Seega on arusaamatu, mis asjaoludel võiks tekkida kaebaja poolt viidatud olukord, kus tulevikus võib olla X tervis või elu ohus olla just tulenevalt Y tegevusest.
3. Prokuratuur tõi välja, et politseiametnike saabumisel sündmuskohale ei leitud mingit relva. Kaebajal on aga kahtlus, kas seda relva üldse otsiti. Nii püsistab esindaja kaebuses küsimuse, et milleks peaks X relva kohta valetama. Selline vastuväide ei haaku aga asja materjalidega, nimelt nähtub Politsei- ja Piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmises, et menetleja on X-le helistanud ning viimane kinnitas, et relva ta ei näinud. Seega ei ole sisuliselt X kunagi väitnudki, et ta oleks relva näinud. Kohaletulnud patrull veendus, et relva ei olnud. Seega jääb kaebuse esitaja probleemipüstitus sellest, kas relva üldse otsiti, asjakohatuks ega anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus rõhutab, et vaid asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohtadega, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul pole kuriteokaebuses ega kohtule esitatud kaebuses toodud välja konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks sedastada kuriteotunnuste esinemise, mistõttu on menetluse alustamata jätmine olnud seaduslik ja põhjendatud ning Riigiprokuratuuri määrus õiguspärane. Samuti ei ole kaebaja toonud välja asjaolusid, mis võiks mõjutada kriminaalmenetluse alustamise otsustust, kuid mille menetleja või Riigiprokuratuur on jätnud tähelepanuta.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 208lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 27.02.2023.

a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5