Obsah (11)

§ 381§ 363§ 235§ 378§ 389§ 384§ 377§ 371§ 657§ 465§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. detsember 2022 Tsiviilasja number 2-22-10279 Tsiviilas

) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud

§-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235, § 381 lg 2) (Riigikohtu 3.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18). Maakohus leidis, et hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud. Hagiavalduse kohaselt vähenes võlgniku ja kostja I vahel
2. jaanuaril 2017 sõlmitud müügilepingu tulemusel võlgniku vara, sest võlgnik jäi ilma korteriomandite omandist ega saanud oma vara hulka kinnistu turuväärtusele vastavat vastusooritust. Müügileping kahjustas võlausaldajate huve ning on tagasivõidetav või alternatiivselt tühine. Samuti on tagasivõidetavad ka
3. septembri
4. a kinnistu müügileping,
5. oktoobri
6. a kasutusvalduse seadmise leping,
7. mai
8. a ja
9. jaanuari
10. a ühishüpoteegi seadmise lepingud ja
11. septembri
12. a tagatiskokkulepe.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on kohtu hinnangul tõenäoline, 6 et kostja VII võib kinnistu tagasivõitmise hagist teadasaamisel võõrandada kinnistu kolmandale (heausksele) isikule. Kinnistu edasisel võõrandamisel võib tekkida aga olukord, kus enam ei ole võimalik kinnistut tagasi võita. Seetõttu tuleb kinnistu edasine võõrandamine hagi tagamise abinõusid rakendades välistada. Kinnistu arestimine ja sellele käsutuskeelu seadmine välistab kinnistu võõrandamise või mistahes muude tehingute tegemise kinnistu suhtes, mis võiks hageja huve kahjustada.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat VII liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid. Vähemkoormavate abinõudega (kinnistu omandi ülekandmisele suunatud eelmärge ja märkus) ei ole võimalik takistada kinnistu võõrandamist menetluse kestel.

§ 378

lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. AÕS §-st 215 tulenev kasutusvalduse üleandmise keeld tähendab seda, et õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, seda isegi mitte siis, kui pooled on sellega nõus. Keelust tulenevalt ei saa loovutada ka nõudeid, mida kasutusvaldus annab. Keelu tõttu ei saa ka kasutusvaldajat asendada. Kasutusvaldaja asendamiseks tuleb seada uus kasutusvaldus. Kuivõrd AÕS § 215 kohaselt ei ole kasutusvaldus üleantav, ei saa kostjad õigusi ja kohustusi kolmandale isikule loovutada (ka olukorras, kus pooled on sellega nõus). Maakohus ei pidanud hagi tagamise korras kasutusvalduse käsutamise ja kokkulepete sõlmimise või muutmise keelamist põhjendatuks.

§ 378

lg 1 p 2 näeb hagi tagamise abinõuna muu hulgas ette kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemise muusse vararegistrisse. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on tõenäoline, et kostjad III, V ja VI võivad hüpoteeke loovutada kolmandale isikule ja sõlmida kolmandate isikutega tagatiskokkuleppeid, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki täitemenetluses realiseerida või ka kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada pankrotimenetlusse uusi pandiga tagatud nõudeid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud keelata kostjatel III, V ja VI hüpoteekide käsutamine ning tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine. Hüpoteegi käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole ka kostjate III, V ja VI jaoks liigselt koormav (

§ 378lg 4).

Pärast menetluse lõppu võivad kostjad III, V ja VI hüpoteeke käsutada ning sõlmida või muuta tagatiskokkuleppeid. Hüpoteegi käsutamise keelamise kohta kinnistusraamatusse kande tegemist ei välista ka asjaolu, et eelnevalt on maakohus seadnud kinnistu käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärke. Kuivõrd kohus keelab üksnes hüpoteegi käsutamise, mitte kinnisasja enda käsutamise, jääb kohaldatav hagi tagamise abinõu väljapoole keelumärke mõjuala. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, siis ei pidanud maakohus vajalikuks nõuda hagejalt tagamise tagatist (

383 lg 1). SIA PIENA TRADING BUSINESS MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja VII esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2–3 osas ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus kostja VII suhtes rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. 7 Määruskaebuse kohaselt ei ole PankrS § 116 lg 2 p-i 2 eeldused täidetud. Viidatud sätte kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Antud juhul on võlgnikuga tehingu teinud pooleks kostja I ning korteriomandite uue omanikuna tema eriõigusjärglane kostja VII. Seega PankrS § 116 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks peaks kostja VII olema omandanud hagi esemeks olevad korteriomandid tasuta. Nii hagis esitatud asjaoludest, kui ka maakohtu määrusest nähtub, et korterid müüdi kostjale VII rahalise vastusoorituse eest 446 000 eurot. Kuigi hageja ise on õigusliku alusena toonud esile hoopis PankrS § 116 lg 2 p-i 1, ei ole maakohus vastaval alusel esitatud nõuet määruses analüüsinud.
2. septembril 2021 kostja I ja kostja VII vahel sõlmitud müügileping ei kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve. Hageja on esile toonud, et korteriomandid võõrandati 446 000 euro eest ning tegemist on turuhinnaga. Kui kohus peaks hageja nõude kostja I vastu rahuldama, on kostja VII poolt korteriomandite eest tasutud raha pankrotihalduri käsutuses (PankrS § 119 lg 3). Võlgniku ja kostja I vahelised tehingud toimusid turuhinnaga 211 000 eurot ja rahalise vastusoorituse vastu. Maakohus on nõude lubatavust, õiguslikku perspektiivi ja põhistamist hinnanud lähtudes PankrS § 116 lg 2 p-st
3. Hagiavalduses on nõuet kostja VII vastu põhjendatud hoopis PankrS § 116 lg 2 p-i 1 alusel. Tegemist on eraldiseisvate ja täiesti erinevate eriõigusjärglase vastu tagasivõitmise nõude esitamise alustega. Hagiavalduse kohaselt on kostja IV võlgniku „elukaaslane“. PankrS § 116 lg 2 p-i 1 ja § 117 lg 1 p-i 2 kohaldamisel ei saa paljasõnaliselt väita, et kostja IV on võlgniku „elukaaslane“ ja seetõttu on kõik kostjaga IV seotud juriidilised isikud pankrotivõlgniku lähikondsed. Maakohus on jätnud hagi lubatavust ja õiguslikku perspektiivi hinnates tähelepanuta, et PankrS ei tunnista lähikondse kategooriat „elukaaslane“. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p-le 2 on lähikondseks isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Hageja ei ole seda põhistanud ega tõendanud. Samuti ei loe seadus füüsilise isiku lähikondseks juriidilist isikut. Seega on hagi ka PankrS § 116 lg 2 p-i 1 kohaldamise osas puudulik. Maakohus on jätnud

§ 389lg 3 lubamatult kohaldamata.

Maakohus ei viinud läbi vastavalt

§ 378lg-le 4 tegelikku hageja ja kostja huvide kaalumist.

Maakohus ei ole alternatiivseid abinõusid kaalunud. Vara arestimine on kõige ekstreemsem hagi tagamise meede, mis piirab kõige intensiivsemalt kostja õigusi. Hagejal on ennekõike rahalised huvid ning korteriomandite võõrandamine ei kahjusta hageja huve. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Hageja vaidles kostja VII määruskaebusele vastu. Maakohus, kooskõlas

ja Riigikohtu praktikaga on kontrollinud hagi tagamisel hagis väljatoodud asjaolusid ning veendunud, et

§-s 377 sätestatud eeldused on täidetud. Hagi on õiguslikult perspektiivikas. Õigusjärglasega sõlmitud tehingu tagasivõitmiseks PankrS § 116 alusel ei ole vaja eraldi asuda sisustama õigusjärglasega sõlmitud tehingu tulemusel võlausaldajate huvide kahjustamist, vaid oluline on, et eriõigusjärglane oli teadlik

1. jaanuari
2. a müügilepingu tagasivõitmise asjaoludest. Hageja on alternatiivse nõude sisustamisel välja toonud ka võlausaldajate huvide kahjustamise asjaolud
3. septembri
4. a müügilepingu kontekstis. Asjaolu, et kohus on ekslikult viidanud määruses
5. septembri
6. a kostja I ja kostja VII vahelise müügilepingu tagasivõitmise nõude alusena PankrS § 116 lg 2 p 1 asemel PankrS § 116 8 lg 2 p-le 2, ei tähenda, et kohus on hagi taganud eeldusega, et hageja on esitanud nõude PankrS § 116 lg 2 p 2 alusel. Hageja on toonud kohtu ette asjaolud, miks tuleks kostjat IV pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Kostja IV on võlgniku elukaaslane, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingud. Maakohus on põhjendatult kohaldanud kostja VII suhtes hagi tagamise abinõu. Maakohus on hagi tagamise abinõu kohaldamisel seoses vara arestimisega lähtunud

§ 378lg 1 p-st 2.

Abinõu valikul on maakohus lähtunud muuhulgas

§ 378

lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et korteriomandite käsutamise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostja VII jaoks liigselt koormav. Kui kohus jätaks hageja taotletu abinõu kohaldamata, saaks kostja VII takistada korteriomandite tagasivõitmist, võõrandades korteriomandid edasi kolmandale (heauksele) isikule. Keelumärge tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite puutumatuse. Kuigi korteriomandeid on mitu, siis on nendega seonduvaid tehingud tehtud alati ühiselt. Seega on kohus õiglaselt hagi tagamise korras ka korteriomandid korraga arestinud ning kohus ei ole käsitlenud käesolevat olukorda kui mitme asja arestimisena

§ 389lg 3 tähenduses.

Kostja I ja kostja VII vaheline

1. septembri
2. a müügileping sõlmiti pärast võlgnikule ajutise halduri nimetamist, ning kuna kostja I kuulub võlgniku pojale ja kostja VII tegelik kasusaaja on võlgniku elukaaslane, siis on ilmne, et osapooled ei teinud tehingut heauskselt, kuivõrd kostjad I ja VII olid teadlikud tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ning ajutise halduri nimetamisest. DELIVERYMADE OÜ JA AKTSIONÄR OÜ MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostjad V ja VI esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist neid puudutavas osas (kostja V maakohtu määruse resolutsiooni p-de 4–6 osas ning kostja VI maakohtu määruse resolutsiooni p-de 7–9 osas) ning vaidlustatud osas uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus kostjate V ja VI suhtes rahuldamata. Määrusest ei nähtu, milliste konkreetsete haginõuete tagamiseks on kohus konkreetset tagamisabinõu kohaldanud. Kui hageja taotleb mitme haginõude tagamist, peab kohus kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist iga haginõude puhul eraldi. Kui ühes hagis on esitatud nõuded mitme kostja vastu, peab kohus kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist iga kostja suhtes eraldi. Maakohus rakendas tagamisabinõusid üksnes tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõuete tagamiseks, teiste nõuete lubatavust ja perspektiivikust ei ole määruses käsitletud. Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt hagi tagamist. Hagi tagamise määrusest peavad nähtuma kohtu põhjendused hagi (iga tagatud haginõude) lubatavuse, õigusliku perspektiivikuse, haginõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatuse kohta. Vaidlustatud määrus eeltoodud nõuetele ei vasta, kuna selles on käsitletud (ja sedagi pealiskaudselt) üksnes
4. jaanuari
5. a müügilepingu tagasivõitmise nõude perspektiivikust ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus tagas õiguslikult perspektiivitud haginõuded. Kinnisasja müügileping ei saa kahjustada võlgniku võlausaldajate õigusi, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga. Seejuures tuleb turuhinda võrrelda just lepingus kokkulepitud müügihinnaga ning tähtsust ei oma, kas müügihind võlgnikule ka tegelikult tasuti ning kas võlgnik kasutas müügilepingu alusel saadud raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hageja ei tugine sellele, et lepingujärgne müügihind 211 000 eurot oli korteriomandite tolleaegsest turuhinnast madalam. Vastupidi, hageja esitatud eksperthinnangu kohaselt oligi korteriomandite turuväärtus 211 000 eurot ning seda ilma 9 korteriomandeid koormanud ühishüpoteeke arvestamata.
6. jaanuari
7. a müügilepingu tagasivõitmise nõude perspektiivituse tõttu on perspektiivitud ka ülejäänud vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise nõuded, sh kostjate V–VI vastu esitatud nõuded. Kostja V ja kostja VII vahel
8. septembril 2021 sõlmitud tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue ning sellest tulenevalt nõue kostja V vastu 286 000 euro ja 300 000 euro suuruste ühishüpoteekide kustutamiseks on perspektiivitud ka juhul, kui
9. jaanuari
10. a müügileping oleks tagasivõidetav. PankrS § 116 lg 4 võimaldab pankrotihalduril esitada tagasivõitmise nõude isiku vastu, kes on omandanud võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. Kostja V ei omandanud eespool viidatud ühishüpoteeke mitte kostjalt VII (võlgnikuga tehingu teinud kostja I väidetavalt eriõigusjärglaselt), vaid AS-lt Luminor Bank. Kostjaga VII sõlmis kostja V üksnes tagatiskokkuleppe (s.o võlaõigusliku kokkuleppe ühishüpoteekidega tagatavate nõuete kohta), mitte ei omandanud kostjalt VII mingit õigust korteriomandite suhtes. Hageja väite, et
11. jaanuari
12. a leping on näilik, kuna sellel puudus majanduslik sisu ning selle eesmärgiks oli üksnes õigusnäivuse tekitamine kostja I kui korteriomandite omaniku osas, on õiguslikult perspektiivitu. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei muuda omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut näilikuks see, kui müügileping on näilik. Asjaõiguslepingu kehtivuse korral sai kostja I korteriomandite omanikuks, mistõttu ei saa tema edasiseid tehinguid teiste kostjatega käsitleda võlgniku tehingutena. Samuti on perspektiivitu hageja väide
13. jaanuari
14. a lepingu tühisuse kohta TsÜS § 86 lg 1 alusel. Rakendatud tagamisabinõud ei ole proportsionaalsed ega vajalikud. Maakohus keelas kostjatel V–VI nende ühishüpoteekide käsutamise ning seadis ühishüpoteekidele käsutamise keelumärked põhjendamata, miks ei ole hagi tagamisega taotletavaid eesmärke võimalik saavutada kostjaid vähemkoormavate abinõudega, nagu eelmärke või vastuväite sissekandmine. Selleks, et välistada kostjatele V–VI kuuluvate ühishüpoteekide kehtiv loovutamine kolmandatele isikutele piisab hüpoteekidele eelmärgete seadmisest nende kustutamise nõude tagamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Hageja vaidles kostjate V ja VI määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus, kooskõlas

ja Riigikohtu praktikaga on kontrollinud hagi tagamisel hagis väljatoodud asjaolusid ning veendunud, et

§-s 377 sätestatud eeldused on täidetud.

1. jaanuari
2. a müügilepingu tagasivõitmise nõue on perspektiivikas ja sellest tulenevalt on perspektiivikad ka teised vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise nõuded, sh
3. juuli
4. a kostja VI ja kostja VII vahelise tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue. Ka turutingimustel tehtud tehingu korral ei ole välistatud võlausaldajate huvide kahjustamine muude asjaolude tõttu (Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 14). Võlgniku omandis olnud viie kinnisasja (X, X, XX ja XXX kinnistud ning X korteriomandid) tagasivõitmise hagi asjaolud on erakordsed süstematiseeritud tehingute ahelate poolest, mille alusel osutus võlgnikul võimalikuks ainuüksi kinnistute võõrandamise ja koormamise tehingutega kahjustada oma varalist seisundit vähemalt 2 264 000 euro ulatuses. Kuna võlgniku vara hulka X korteriomanditele ekvivalentset sooritust ei liikunud ning müügilepingust tulenevalt kanti raha kolmandate isikute kontodele, siis on hagejal alust arvata, et tegelikult toimus tehingu raames üksnes rahade liigutamine lähikondsete vahel eesmärgiga peita vara ja kahjustada võlgniku võlausaldajaid. Näiliku tehingu puhul saab erandolukorras asuda seisukohale, et käsutustehing on tühine kohustustehinguga samadel asjaoludel. Hageja on põhistanud tagasivõitmise nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tehingu tühisuse tuvastamise aluseks olevaid asjaolusid erinevalt. 10 Maakohus on põhjendatult kohaldanud hüpoteekidega seotud hagi tagamise abinõusid ja seoses hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamisega lähtunud

§ 378lg 1 p-st 2.

Abinõu valikul on kohus lähtunud muuhulgas § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostjate V–VI jaoks liigselt koormav. Keelumärge tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite hüpoteekide puutumatuse. GERDA PALTSI MÄÄRUSKABUS

1. Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 10–12 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja taotlus rahuldamata osas, millega on taotletud kostjale III kuuluva hüpoteegi suhtes hagi tagamise abinõude rakendamist. Kostja III palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kostja III kasuks seatud hüpoteegid kinnistusraamatusse kantud
2. aastal, mistõttu nende tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik. PankrS sätted, millele tuginetakse hagiavalduses, ei näe isegi lähikondsete puhul ette võimalust tagasi võita tehinguid, millest on möödunud kaheksa aastat. Maakohus ei ole hagi tagamist piisavalt põhjendatud (

§ 384lg 1).

Kohtumäärus sisaldab üldisi põhjendusi sh ka hüpoteekide kohta, kuid sisuliselt on maakohus lihtsalt nõustunud hageja taotlusega ning ei ole eraldi isikute lõikes analüüsinud seda, kas hagi tagamine on põhjendatud või mitte. Määrusest ei nähtu, millised haginõuded on kohus taganud, sh milliste haginõuete tagamiseks on kohus iga konkreetset abinõu kohaldanud. Nõue kostja III suhtes on esitatud kui kasutusvaldaja vastu. Kostja III kui hüpoteegi pidaja suhtes ei ole esitatud ühtegi nõuet, mis oleks käsitletav hagi alusena. Kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingut ja selle aluseks olevaid tehinguid ei ole võimalik tagasivõita ega vaidlustada ning seda pole ka hagiavalduses tehtud, siis ei saa piirata kostja III kui hüpoteegipidaja õigusi oma vara (nõudeid ja hüpoteeki) käsutamast. Kostja III hüpoteek ei puutu asjasse ning kostja III kui hüpoteegipidaja on kohtuvaidluse suhtes kõrvaline isik ja temale kuuluv hüpoteek ei ole seotud praeguse asjaga. Hagi tagamise abinõusid on kostja III hüpoteegi suhtes rakendatud ilma, et tegemist oleks asjassepuutuvate tehingutega või hüpoteegiga või kostja III kui hüpoteegipidaja vastu suunatud nõudega. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Hageja vaidles kostja III määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda. Maakohus kontrollis hagi tagamisel hagis toodud asjaolusid ning veendus, et

§-s 377 sätestatud eeldused on täidetud – hagi tagamise taotlused vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (

§ 381

lg 1,

§ 377

), hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, hagi on lubatav (puuduvad

§ 371

lg-s 1, § 423 lg-s 1 ja §-s 428 sätestatud asjaolud), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning hageja on nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades on kohus lugenud väited usutavaks. Kuna käesolevas asjas on mitu kostjat, siis on hageja põhistanud iga kostja osas eraldi, millistel asjaoludel põhineb tema nõue ning vajadus hagi tagada. Maakohus on hagi tagamise abinõu kohaldamisel seoses hüpoteegi käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamisega lähtunud

§ 378lg 1 p-st 2.

Abinõu valikul on kohus lähtunud mh § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et hüpoteegi 11 käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostja III jaoks liigselt koormav. Hageja on toonud välja asjaolud, sh võlgniku ja kostjate varasema käitumismustri, mis on tinginud võlgnikule kuulunud vara tagasivõitmise hagi esitamise vajaduse – selleks, et võimalik pankrotivara säiliks kohtumenetluse ajal võimalikult muutumatul kujul, on põhjendatud asjakohase vara suhtes hagi tagamise korras nii omandi, kui hüpoteekide käsutamise keelamine. Asjakohane hüpoteek, mis käesoleval ajal on seatud kostjale VII kuuluvale kinnistule, oli seatud võlgniku ja kostja III vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Arvestades võlgniku ja tema lähikondsete tegevust, on hagejal alust arvata, et võlgnik asub koostöös lähikondsetega tegema toiminguid, mis võivad pankrotimenetluse läbiviimist hakata takistama. Hagi tagamisega seatud keelud kostja III suhtes tagavad vara säilimise sellisel viisil ja kujul, nagu see hagi avalduse esitamise hetkel oli, mis on nii võlgniku suhtes läbiviidava pankrotimenetluse, kui ka kõigi võlausaldajate huvides. Hagi tagamata jätmisel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki täitemenetluses realiseerida või kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada pankrotimenetluses uusi pandiga tagatud nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja kostjate määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 465lg 2 p 8) ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.

10. Kostjad V ja VI on õigesti määruskaebuses leidnud, et kui ühes hagis on esitatud nõuded mitme kostja vastu, peab kohus kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist iga kostja suhtes eraldi. Ringkonnakohus ei nõustu aga määruskaebuste väidetega, et maakohus ei ole iga hagi tagamise eelduse esinemist iga kostja suhtes kontrollinud ega põhjendanud. 11.

§ 377

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11). Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, st lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist. Hagi on esitatud võlgniku ning kostja I vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, kostja I ja kostjate II–IV vahel sõlmitud samale kinnistule kasutusvalduse seadmise lepingu, kostja I ja kostja VII vahel sõlmitud sama kinnistu müügilepingu, kostja I ja kostjate V ja VI vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ning kostjate VII ja V kinnistut koormavate hüpoteekidega seotud tagatiskokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning hüpoteekide kustutamiseks. Alternatiivselt on hageja tuginenud sellele, et vaidlusalused tehingud on heade kommete vastased või näilikud. Tehingute tagasivõitmise nõuete puhul on hageja tuginenud sellele, et need tehingud ei olnud tehtud turutingimustel, et võlgnik ei ole saanud vastusooritust, tegu oli võlgniku ja tema lähikondsete eesmärgipärase tegevusega, et võlgniku vara väärtust vähendada ja see kõrvale toimetada ning muuta kinnistu tagasivõitmine võlgniku pankroti korral võimatuks. Samuti on 12 hageja tuginenud sellele, et need tehingud kahjustasid võlausaldajate huve. Hageja on hagis põhjalikult käsitlenud mitte ainult vaidlusaluste tehingutega seonduvat, vaid ka võlgniku ja tema lähikondsete tegevust teiste samasuguste tehingute tegemisel Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades vastab tagasivõitmise hagi

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele ja puudub alust arvata, et see ei oleks õiguslikult perspektiivikas. Hageja soovib tunnistada kehtetuks tehingud, mille tulemusena on võlgniku kinnistud kahe müügilepingu alusel (millest esimene sõlmiti vähem kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist ning teine pärast võlgnikule ajutise halduri määramist) võõrandatud tema lähikondsele, neile on seatud kasutusvaldused ja need on koormatud hüpoteekidega samuti võlgniku lähikondsete kasuks. Võlgnik ja tema lähikondsed on teinud tehingud, mille tulemusel on kinnistute väärtus märkimisväärselt vähenenud. Eeldades hageja väidete õigsust on hageja hagi võimalik rahuldada. Hageja on tagasivõitmise aluseid piisavalt põhistanud (

§ 381lg 2).

Hagejal on menetluses võimalik tõendada, et vaidlusalused tehingud on tagasivõidetavad, sest need kahjustasid võlausaldajate huve ning tagasivõitmise asjaolude tõendatuse korral saab hageja nõuda PankrS § 119 lg 1 alusel vaidlusalust kinnistut pankrotivarasse või siis kinnistu väärtusele vastavat hüvitist (PankrS § 119 lg 3). 12. Kostjad on määruskaebustes tuginenud sellele, et nende suhtes kohaldatud tagamisabinõud on

§ 378lg 4 järgi ebaproportsionaalsed.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Eeltoodu tähendab, et poolte huvide kaalumisel tuleb hinnata ja võrrelda hagi tagamisest ning tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi ja küsida selle järele, kas raskemaid tagajärgi põhjustaks hagi tagamata jätmine hagejale või hagi tagamine kostjale. Hageja eesmärk on saavutada hagi tagamisega olukord, kus vaidlusalust kinnistut ei võõrandataks edasi ega koormataks uute kolmandate isikute õigustega. Kostjad ei ole määruskaebustes toonud välja asjaolusid, miks menetluse ajaks sellise status quo säilitamine nende õigusi kahjustab. Ringkonnakohtu arvates põhjustaks hagi tagamata jätmine hagejale oluliselt raskemaid tagajärgi, kui põhjustab hagi tagamine kostjatele. Muude abinõude kohaldamine ei aitaks hageja eesmärke samaväärselt tagada, kuivõrd säiliks oht, et kostjate pahatahtliku tegevuse tõttu tuleks hagejal kinnistute tagasisaamiseks algatada täiendavaid kohtumenetlusi millega kaasnevad täiendavad pankrotimenetluse kulud. Seega ei ole tagamisabinõud kostjaid ülemäära koormavad. Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna ühegi määruskaebuse väited praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õigesti teostanud. Vaatamata sellele, et maakohtu määruse põhjendused võivad kostjatele tunduda napid, on maakohus hagi õigesti taganud.

1. Kostja VII vaidlustab seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus arestis vaidlusalused kinnistud ja kandis kinnistusraamatusse selle kohta keelumärke. Kostja VII väidetel on hageja nõue perspektiivitu, kuna kostja VII ei saanud kinnistut kostjalt I tasuta ja seega ei saa nendevahelist tehingut tagasi võita. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et hageja nõue kostja VII vastu on perspektiivitu. Hageja on põhistanud kostjate süsteemse tegevuse, mille tulemusena on võlgniku kinnisasi võõrandatud ja koormatud ning selline tegevus tekitab kahtluse, et kostjate eesmärk ongi olnud võlgnik varatuks muuta. See, kas tagasivõitmise aluseks olevad asjaolud leiavad tõendamist, mh see, 13 kas kostja VII on tegelikult kinnistu eest turuväärtusele vastava summa tasunud, tehakse kindlaks kohtuasja menetluse käigus. PankrS § 116 lg 2 kohaselt on eriõigusjärglasega tehtud tehingu tagasivõitmine võimalik kahel juhul: esiteks siis, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud ja teiseks siis, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. Hageja on tehingute asjaolusid kirjeldades tuginenud esimesele alusele. Iseenesest on õige kostja VII väide, et ta ei pruukinud saada korteriomandeid tasuta (PankrS 116 lg 2 teine alus), sest müügilepingu p-i 4.1.1 järgi on ostis kostja VII korteriomandid 446 000 euro eest (II kd, tl 7 pöördel). Kuid ringkonnakohtu hinnangul ei välista PankrS § 116 lg-s 2 nimetatud nimetatud alused üksteist. Hagejal on võimalik tõendada, et kostjale VII olid teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud ning et vaidlusalune korteriomandite müügileping on tagasivõidetav, sest see kahjustas võlausaldajate huve (PankrS § 116 lg 2 esimene alternatiiv). Ringkonnakohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud ka seda, et kostja IV on võlgniku lähikondne. Hageja on põhistanud, et kostja IV on võlgniku elukaaslane. PankrS § 117 lg 1 p-i 2 kohaselt on lähikondne mh isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Lisaks võib kohus PankrS § 117 lg 3 järgi lugeda võlgniku lähikondseks ka muu võlgnikule lähedase isiku sõltumata ühise majapidamise olemasolust. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 117 lg 3 järgi muu isik lähikondne siis, kui tal on võlgnikuga sedavõrd suur ühine majanduslik huvi, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt nt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552, p 34). Võlgniku elukaaslase majanduslik huvi on üldjoontes sama, nagu oleks võlgniku abikaasal, kes on PankrS § 117 lg 1 p 1 järgi lähikondne. Seega saab kostjat IV lugeda võlgniku lähikondseks ja samamoodi on lähikondseks ka kostjaga IV seotud juriidilised isikud. Kostja VII heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kohaldamata

§ 389lg 3.

Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sätte koosmõjus

§-ga 385 kohaldub rahaliste nõuete puhul. Praegusel juhul ei ole hageja esmased nõuded rahalised ning

§ 389lg 3 ei kohaldu.

Kostja VII väidab ka seda, et hageja huvi saab olla üksnes rahaline, mistõttu ei kahjustaks hageja huve see, kui kinnistu menetluse vältel võõrandatakse. Hageja on praegu esimese alternatiivina esitanud nõuded, millega soovib saada tagasi vaidlusalused kinnistud. PankrS § 119 lg 3 näeb ette, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud normi eeldustest nähtub, et rahaline nõue tekib siis, kui tehingu alusel saadu väljaandmine pole mingil põhjusel võimalik. See, kas see on võimalik, tehakse kindlaks kohtumenetluse tulemusena. 14. Kostjad V ja VI vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega maakohus keelas kostjatel V ja VI käsutada kinnistusraamatusse nende kasuks seatud hüpoteeke, kandis selle kohta kinnistusraamatusse keelumärked ja keelas kostjatel V ja VI sõlmida nimetatud hüpoteekide suhtes uusi tagatiskokkuleppeid või muuta olemasolevaid. Ringkonnakohus on eespool juba hagi õiguslikku perspektiivi käsitlenud ja leidnud, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu. Isegi kui maakohus ei ole vaidlusaluses määruses põhjalikult analüüsinud kostjate V ja VI tehingutega seonduvat, nähtub hagist, et pankrotihaldur soovib saavutada olukorra, kus pankrotivara hulka tagastatakse kinnistu, mis kahe võlgniku 14 lähikondsete vahel sõlmitud võõrandamistehinguga liikus võlgniku vara hulgast välja, ja mis lisaks koormati võlgniku lähikondsete kasuks. Hagi eesmärgiks on saada kinnistu tagasi sellisel õiguslikul kujul, nagu see oleks ilma tagasivõidetavate tehinguteta. Hageja on esile toonud, et tema arvates ei saanud võlgnik vastusooritust. Selle, kas see ka tegelikult nii oli, teeb kohus kindlaks tõendeid hinnates. Tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, kuna selle tagasivõitmine on iseenesest võimalik (PankrS § 116 lg 4). Õiguslikult on võimalik, et kostjatega sõlmitud tagatiskokkulepped sõlmiti selleks, et vähendada kinnistu väärtust, nii et seda ei oleks mõtet pankrotimenetluses tagasi võita. See, kas tegu oli kahjuliku või tasuta tehinguga, on hagi tõendatuse, mitte perspektiivi küsimus. Hageja on põhjendanud vaidlusaluste tehingute heade kommete vastasust sellega, et võlgnik ja tema lähikondsed on võlgniku vara süstemaatiliselt ja pahauskselt kõrvale toimetanud. Ei ole välistatud, et kohtumenetluses suudab hageja tõendada, et vaidlusalused tehingud olid eeltoodud põhjustel heade kommete vastased. Keelumärgete seadmine kinnistut koormavatele hüpoteekidele ja keeld sõlmida või muuta nende hüpoteekidega seotud tagatiskokkuleppeid, on vajalikud ja lubatavad hagi tagamise abinõud, mis ei koorma kostjat

§ 378lg 4 mõttes ülemäära.

Vähemkoormavate abinõudega ei ole võimalik takistada hüpoteekide võõrandamist menetluse kestel. Kui need menetluse kestel võõrandatakse, toob see kaasa uusi kohtuvaidlusi, takistab menetlust ja pankrotimenetluse kulud suurenevad veelgi. Ringkonnakohtu arvates on valitud abinõud hagis viidatud asjaolusid ning kostjate ja võlgniku varasemat käitumist arvestades proportsionaalsed.

1. Kostja III vaidlustab seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus keelas kostjal III käsutada vaidlusaluse kinnistu kohta kinnistusraamatusse kostja III kasuks kantud hüpoteeki, kandis selle kohta kinnistusraamatusse keelumärke, keelas sõlmida selle hüpoteegi kohta uusi tagatiskokkuleppeid ja muuta olemasolevaid. Kostja III üheks vastuväiteks on, et kostja III kui hüpoteegi pidaja suhtes ei ole esitatud ühtegi nõuet. Kuigi algses
2. juuli
3. a hagiavalduses ei olnud hageja kostja III vastu kui hüpoteegi pidaja vastu nõuet esitanud, on hageja
4. septembril 2022 oma hagi täiendanud. Hageja palus
5. septembril 2022 esitatud hagi täienduses tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse number XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja III tahteavaldus tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega. Kuivõrd nõue on esitatud, siis on hagi tagamine lubatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärk saada korteriomandid tagasivõitmise tulemusena pankrotivarasse selliselt, et kohtumenetluse ajal ei tekiks korteriomandite juurde selle väärtust vähendavaid uusi kohustusi. Hagi tagamise lubatav eesmärk on säilitada vaidluse all oleva vara seisund. Seejuures tuleb kinnistu „seisundi“ all mõista mitte ainult selle füüsilist, vaid ka õiguslikku seisundit ehk selle koormatust õigustega kolmandate isikute kasuks. Kui kostjal III oleks võimalik menetluse ajal hüpoteek võõrandada, sõlmida uusi tagatiskokkuleppeid või muuta olemasolevaid, siis võiks kinnistu väärtus muutuda kolmandate isikute õiguste võrra väiksemaks. Hagi tagamise abinõud on sätestatud

§ 378lg-s 1.

Seejuures võib kohus viidatud lõike p-i 10 kohaselt kohaldada ka muud kohtu vajalikuks peetud abinõud. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtu kohaldataval muul abinõul olema seos mõne

§ 378

lg-s 1 loetletud konkretiseeritud tagamise abinõuga, mistõttu saab p 10 eelkõige kasutada p-de 1–9 täiendavaks tõlgendamiseks (Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13). 15

§ 378

lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Sellise keelu abil on võimalik takistada kostja tegevust, mis võiks kahjustada hageja õiguspositsiooni (nõude sundtäitmise võimalust) või tema õigusi kohtumenetluse ajal (

-i kommenteeritud väljaanne, II osa, § 378 kommentaarid, p 3.5.3.1). Samasugust eesmärki kannavad praegu ka kostja III suhtes kohaldatavad hüpoteegi võõrandamise ning tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise keelud. Tagamata jätmisel oleks kostjal III võimalik vähendada hüpoteegi käsutamise või sellega seotud tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmisega kinnistu väärtust ja seega ka müügitulemit. Tegu on lubatava tagamisabinõuga. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult ja menetlusnorme rikkumata, et hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat III ülemäära. Hagi tagamise abinõu valikul peab kohus

§ 378

lg 4 kohaselt arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et praegu ei piira hüpoteegi käsutamise keeld ja selle kohta kinnistusraamatusse kantud keelumärge, ega ka keeld sõlmida või muuta hüpoteegiga seotud tagatiskokkuleppeid ülemäära kostja III õigusi. Käesolevas asjas on vaidluse all kostjate kui võlgniku lähikondsete tehtud (väidetavalt kahjulikud) tehingud, asjaoludest nähtuvalt on tegu olnud pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega, mistõttu on põhjendatud, et kostja III peab taluma kohtumenetluse aegseid piiranguid. 16. Kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 16