← Eesti

2-22-12145/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12145 Tsiviilasi Intrum Debt Finance Ag hagi I. B. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 22 115,42 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH100.023.266) Hageja volitatud esindaja: jurist D. N. (Intrum Estonia AS; e-post xxx) Kostja: I. B., (isikukood xxx, reg.elukoht xxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista I. B.’lt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks võlgnevus kokku 19 262,48 eurot, millest põhivõlgnevus 14 330,39 eurot, intress 1146,43 eurot, haldustasu 6 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 16,93 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 3712,73 eurot.
  4. Mõista I. B.’lt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis 19,90% aastas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (hetkel 14 336,39 eurot) alates 19.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni, kuid kokku viivis (koos sissenõutavaks muutunud viivisega 3729,66 eurot) mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 14 336,39 eurot).
  5. Jätta menetluskulud I. B. kanda.
  6. Määrata Intrum Debt Finance Ag menetluskulude suuruseks 1260 eurot, mis koosneb riigilõivust.
  7. Mõista I. B.’lt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskuludena 1260 eurot. I. B.’l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1260 eurot.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Intrum Debt Finance Ag esitas
  11. augustil 2022 Harju Maakohtule hagi I. B. vastu võlgnevuse nõudes, mis edastati
  12. oktoobri 2022 Harju Maakohtu määrusega alluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (toimik saabus kohtule 03.11.2022). 1.
  13. Hagiavalduse kohaselt nõuab Intrum Debt Finance Ag võlgnikult I. B.lt võlgnevuse summas 15 499,75 eurot väljamõistmist, mis koosneb põhivõlast 14 330,39 eurot, intressist 1146,43 eurot, haldustasust 6 eurot ja viivisest lepingu kehtivuse ajal 16,93 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 3712,73 eurot ja täiendav viivis 19,90% aastas arvestatuna 14 336,39 eurolt alates
  14. augustist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. 1.
  15. Menetluskulud (sealhulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1260 eurot) palub hageja jätta kostja kanda; lisaks määrata, et kostjal tuleb tasuda hageja kasuks viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.
  16. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Bigbank AS vahel
  17. septembri 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot. Krediidilepingu alusel kohustus Bigbank AS andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning 2

(4)kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa, mille arv ja sagedus lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on toodud maksegraafikus. Osamakse sisaldab laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 15 000 eurot osamaksega 398,07 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 225 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 1,50 eurot. 1.
  1. Paraku laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis laenuandja laenusaajale
  2. märtsil 2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on laenuandjal õigus leping üles öelda. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja
  3. aprillil 2021 lepingu üles. Lepingu ülesütlemine tõi kaasa ka kogu krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete viivitamatu tagastamise kohustuse. Seega lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 15 499,75 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 14 330,39 eurot, intress 1146,43 eurot, haldustasu 6 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 16,93 eurot. 1.
  4. AS Bigbank on
  5. mail 2022 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Debt Finance AG-le. Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka
  6. juunil
  7. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud.
  8. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  9. novembri 2022 määrusega ning edastas hagimaterjalid kostjale aadressile xxx, kust dokumendid tagastati. Samas tegi kohus materjalid kättetoimetamiseks ka läbi Avaliku E-toimiku ning kostja on need vastu võtnud KÄPO vahendusel
  10. novembril
  12. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, milleks oli hiljemalt
  13. november
  14. Kostja kohtule vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.
  15. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
  16. Tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega (VÕS § 402 lg 1 mõistes). 5.
  17. Tarbijakrediidilepingute regulatsioon rajaneb 5.aprilli
  18. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-
  19. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. 5.
  20. Eelkõige tuleb kohtul eeltoodust tulenevalt kontrollida, kas laenuandja on järginud tarbija suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Riigikohtu seisukoha kohaselt KAS § 83 lg-s 3 ja VÕS §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 3‑2‑1‑169‑13, p 21). 3
(4)5.
  1. Eeltoodust tulenevalt andis kohus
  2. detsembri 2022 määrusega hagejale tähtaja esitamaks kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid. Hageja esitas
  3. detsembril 2022 kohtule täiendava selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. 5.
  4. Kohus, hinnates kõiki hageja poolt esitatud tõendeid (sh laenusaaja (kostja) konto väljavõtet), leiab, et hageja on kostjale laenu väljastamise otsuse tegemisel järginud vähemasti vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid miinimumnõudeid ja on tuvastanud piisavalt kostja võimekuse laen tagastada ja laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
  7. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, v.a eeltoodud põhjendused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas (vt p 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.
  9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1260 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 1260 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Hageja ei ole hagis ega peale hagiavalduse menetlusse võtmist esitanud menetluskulude nimekirjas esindajatasusid. Kohtule näib asja materjalidest (hagiavalduse lisa 8, tl 20 - volikiri), et õigusabikulud hagejal puuduvad, kuna hageja esindajaks on volitatud Intrum Estonia AS-i töötaja Dagne Niit. Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on aga Intrum Estonia AS. Seega on hageja menetluskuluks riigilõiv 1260 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.