Obsah (5)

§ 76§ 424§ 68§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 19.01.2023 Kriminaalasja number 1-21-2663 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär B

) § 76 lg-st 7 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Pöörata

§ 76lg 7 alusel täitmisele Toomas Helstinile Tartu Maakohtu 19.11.2021.

a otsusega nr 1-21-2663 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Toomas Helstini karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Jätta menetluskulud Toomas Helstini kanda. Kohtumäärus saata Toomas Helstinile, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 19.11.2021 otsusega tunnistati Toomas Helstin süüdi

§ 424lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati T. Helstinile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti T.

Helstini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 kuud 25 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti T. Helstinile 3 kuud 5 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.05.2018 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27.01.2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, mille ärakandmata osa seisuga 18.11.2021 oli 1 aasta 8 kuud 29 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti T. Helstinile 2 aastat 4 päeva vangistust algusega 19.11.2021. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 määrusega jäeti T. Helstini kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu 19.11.2021 otsuse peale läbi vaatamata. Riigikohtu 01.02.2022 määrusega jäeti T. Helstini määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati. Tartu Maakohtu 26.04.2022 määrusega vabastati T. Helstin

§ 76

lg 4, 5 alusel temale Tartu Maakohtu 19.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2663 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.11.2023. T. Helstin on katseaja jooksul kohustatud täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid,

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 alusel vanglast vabanemisest kahe nädala jooksul otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas ning

§ 75lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

Kohtumäärus jõustus 12.05.

1. 22.11.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande T. Helstini karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust ja ei allu kriminaalhooldusele. 17.01.2023 esitas T. Helstini kaitsja maakohtule taotluse lisamaterjalide, s.o kirjavahetuse kriminaalhooldusametnikuga, Halduskohtu 16.11.2022 otsuse nr 3-22-1340, Töötukassa 20.05.2022 töövõime hindamise ja 23.11.2022 töötuna arvelevõtmise otsuste ning CV keskuse väljavõtete asja juurde võtmiseks. Nimetatud dokumentidest nähtub kokkuvõtvalt, et pärast Halduskohtu 16.11.2022 otsust võeti T. Helstin Töötukassa uue otsuse alusel töötuna arvele tagasiulatuvalt alates 16.05.2022, samuti nähtuvad T. Helstini kandideerimised töökohtadele
2. a juunist novembrini. T. Helstinile on ka määratud XXX ajavahemikuks 03.05.2022 – 02.05.2027, mis on tingitud mitmetest tervislikest probleemidest (sh XXX, XXX ja XXX). Seega ei saanud T. Helstin temale pakutud XXX tegelevat töökohta vastu võtta tervislikest põhjustest tulenevalt. Kuna maakohus käesolevas menetluses tugineb peamiselt erakorralises ettekandes viidatule, ei hakka kohus analüüsima põhjalikumalt T. Helstini ja XXX kirjavahetust kriminaalhooldajaga, sest kirjades kajastuva osas on eelduslikult kriminaalhooldusosakond juba oma seisukoha võtnud, kes on ka esmane reageerija kriminaalhoolduse puhul. Kirjade sisu on pigem seotud kriminaalhoolduse sisulise küljega, millega tegelebki eelkõige kriminaalhooldusametnik. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles T. Helstini ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. T. Helstin teavitas ametnikku e-kirja vahendusel
3. oktoobril 2022, et ta lahkub Eestist läbi Läti, aga ta ei öelnud kuhu täpsemalt.
4. novembril aset leidma pidanud kontrollimise eel isik väitis, et ta viibib XXX ja rohkem infot kriminaalhooldusel ei ole. On teada juba oktoobri lõpu seisuga, et T. Helstin on lahkunud loata 2 välisriiki. Pärast seda on laekunud e-kirjad, kuid nendes e-kirjades isik süüdistab riiki ja on pahane ametniku peale, et ta on sellise erakorralise ettekande koostanud. Erakorraline ettekanne on esitatud, sest süüdimõistetu ei ole esitanud avaldust välisriiki tööle minemiseks. E-kiri ei ole käsitletav avaldusena, sest avaldus peab olema digitaalselt allkirjastatud ning e-kirja võib igaüks saata. T. Helstinil ei olnud kindlat töökohta, kuid ta rääkis kogu aeg, et soovib minna XXX, samas ta töökohast ei rääkinud ametnikule täpsemalt mitte midagi. Kriminaalhooldusele on tähtis teada saada ettevõtte nimi ja aadress, et teha sinna päring. Kindlasti on isikule kohapeal registreerimiskohustuse täitmise ajal ametnik ka selgitanud, milliseid tõendeid on vaja esitada. Ametnikud on ka korduvalt seoses elukoha- ja tööprobleemidega soovitanud hooldusalusel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. XXX ei tähenda, et isik ei saa üldse minna tööle – Eestis T. Helstin loobus temale pakutud töökohast. Kriminaalhooldust teostatakse üldreeglina vahetult, mitte sidevahendite teel. Kriminaalhooldust on võimalik välisriiki üle viia, kuid seda peab T. Helstin ise läbi XXX ajama - ta peab pöörduma seal vastavasse asutusse ja vastav riik peab andma nõusoleku, et riik on nõus süüdimõistetu oma käe alla võtma. Enamasti ei ole riigid nõus võtma teise riigi süüdimõistetuid oma hoole alla. T. Helstinil on kohustus käia kriminaalhooldaja vastuvõtul kaks korda kuus. Isik on veel liiga vähe olnud arvel, et kaaluda temale loa andmist välisriiki tööle minemiseks. T. Helstin oleks pidanud pöörduma oma muredega kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kriminaalhooldusametnik ei lahenda neid probleeme, mis T. Helstin oma kirjas on välja toonud seonduvalt sissetuleku ja elukohaga. Kriminaalhooldajale tundub, et hooldusalune ei saa aru olukorra tõsidusest ja suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole lugupidav, samuti ei tulnud T. Helstin kohtuistungile isiklikult kohale. T. Helstin selgitas, et ta sõitis XXX vist novembri 2022 alguspäevadel. Elektroonilise järelevalvega probleeme ei esinenud. Ka peale jalavõru eemaldamist on ta käitunud korrektselt ja ilmunud kokkusaamistele. Elukoha leidmine kohaliku omavalitsuse poolt on välistatud – T. Helstin on omavalitsuse esindajaga sellel teemal juba suhelnud. Hooldusalune mõistab inimlikult, et kriminaalhooldaja samuti ei saa talle elukohta leida. Töökoha leidmiseks tegi T. Helstin enda sõnul kõik, mis võimalik. Töötukassast ta abi saanud ei ole. Tööpakkumine XXX eeldab XXX, kuid see on välistatud, sest T. Helstin XXX. Garantiikirjas märgitud töökohta XXX isik samuti ei läinud, sest tal pole juhtimisõigust ja keegi teine ei saanud teda enam sinna sõidutada - varasemalt oli kokkulepe, et tuttavaga koos sõidavad ja jagavad transpordikulud pooleks, kuid tuttav leidis teise töökoha. T. Helstin enda sõnul otsib XXX tööd ka XXX viibides, kuid ta ei ole tööpakkumisi saanud. Ta enda sõnul palus korduvalt kriminaalhooldusametnikult luba välisriiki tööle asumiseks. Ametnikule saadetud kirjadele ei ole hooldusalune aga vastuseid saanud. Ta ka ei olnud teadlik, millise avalduse peab esitama, et välismaale tööle minna, sest seda esimesel kohtumisel temale ei selgitatud. T. Helstin on alati olnud kättesaadav. Isik enda sõnul ei pruugi alkoholi. T. Helstin saaks korra kuus XXX käia. Ta on samuti ametnikule pakkunud välja erinevaid variante kriminaalhoolduse teostamiseks (alkoholikontroll alkomeetriga video teel, vereanalüüside tegemine, suhtlemine distantsilt jne). XXX isikul alalist elukohta ei ole, sest ta liigub objektilt objektile ja need on erinevates kohtades, kuid ta on telefoni teel ja meilitsi kättesaadav. Kui T. Helstin Eestisse tagasi tuleb, siis tekib tal küsimus, mis saab siis, kui ta satub samasugusesse olukorda, kui ta oli enne XXX minekut. Isik on samas valmis kõigeks, kuid Eestis ta püüdis igal moel hakkama saada. Kui tuleb Eestisse tagasi tulla, siis ei jää muud üle. Ta tahaks XXX kasvõi mõned kuudki, s.o 3-4 kuud töötada, et tekitada endale rahalise puhvri, sest Eestis peab ta jälle hakkama tööd otsima. Eestis ei ole T. Helstinil tööd ega raha. Süüdimõistetu igal juhul kahetseb ja ei näe muid lahendusi, kui on pakkunud. Kui need ei sobi, siis ta ei tea, mis saab. Kaitsja palub kohtul arvestada püüdlusi, mida T. Helstin on teinud ja ka tekkinud olukorda Töötukassaga. Kuni kohtulahendini ja selle jõustumiseni võiks kaitsealune tulla tagasi Eestisse ja käia kohtumistel nii, nagu kriminaalhooldaja ette näeb ja siis saaks uuesti alustada kriminaalhooldajaga korrektse avalduse täitmist välisriiki tööle asumiseks, kui T. Helstin Eestis 3 töökohta ei leiaks. T. Helstini katseaega võiks pikendada äraoldud aja võrra. Kui eelnev ei ole võimalik, siis jätta avaldus rahuldamata. Kaitsja palub oma kaitsealusele uut võimalust. Kriminaalhooldaja peaks hooldusalusele selgitama korduvalt olulised asjaolud üle, sest süüdimõistetu ei pruugi ühekordsest selgitusest aru saada. Vajadusel tuleks anda ka võimalus ja juhised puuduste kõrvaldamiseks. T. Helstin esitas avalduse ja arvas, et see peabki selline olema, sest vastust ta sellele ei saanud. T. Helstin on olnud alati kättesaadav. Kaitsealune on ka kinnitanud, et ta tuleb tagasi. Kaitsja palub erakorralise ettekande jätta rahuldamata, sest teisi tingimusi on isik täitnud ja tegemist on esimese ettekandega ning ta ei ole sooritanud uusi rikkumisi. T. Helstin nägi väga palju vaeva, et neid nõudeid täita ja see näitab kõike muud kui ükskõiksust. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest T. Helstin ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõttudele 31.10.2022 ja 11.11.

1. Hooldusalune on suuliselt telefonivestluses öelnud, et ta lahkus Eestist XXX kaudu ning tal ei ole võimalik vastuvõttudele tulla. 30.10.2022 ja 08.11.2022 e-kirjas süüdimõistetu enda sõnul ei näe mingeid variante Eestisse tulemiseks, iga 2 nädala järel registreerimisel käimiseks ja ilmselt võtab ta suuna XXX. T. Helstini hinnangul registreerimiskohustus ei eelda füüsilist kohalolekut - seda tõestas ilmekalt ka nn koroonaaegne periood, samuti saab kohe läbi kriminaalhooldusstandardites märgitud 6-kuuline periood, mis võimaldab registreerimiskohustuse sageduse rikkumiste puudumisel ümber vaadata ja asendada kontaktivõtuga, kasutades sidevahendeid (Skype, telefon vms). Süüdimõistetu küsib, et mida ta peaks sellises olukorras tegema, kus tal elukohta ei ole, sissetulekut peale XXX, tööd ei ole vaatamata pingutustele isegi enam lootust leida, XXX jne. Erakorralise ettekande ja selle lisade kohaselt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi on isikul kontrollitud neljal korral - kõik tulemused on olnud negatiivsed. 09.11.2022 soovisid ametnikud kontrollida süüdimõistetut tema elukohas aadressil XXX. Antud aadressil hooldusalust ei viibinud. Telefonivestluses avaldas T. Helstin, et ta viibib XXX ning ei kavatse Eestisse tagasi tulla. Lisakohustust otsida endale töökoht või võtta end Eesti Töötukassas arvele on isik täitnud osaliselt. Eesti Töötukassast saadud info kohaselt esitas T. Helstin avalduse töötuna arvelevõtmiseks 16.05.
2. 17.05.2022 on Eesti Töötukassa teinud töötuna arvele võtmisest keeldumise otsuse. Vastavalt äriregistri andmetele on taotleja T. Helstin XXX. Enda sõnade kohaselt on T. Helstin aga iseseisvalt saatnud mitmetesse ettevõtetesse CV-sid ja teinud ka telefonikõnesid, leidmaks endale töökohta. Tema püüdlused on aga jäänud ühepoolseks. Küll aga on 18.10.2022 registreerimisel selgunud info, et T. Helstin on saanud tööpakkumise XXX tegelevasse ettevõttesse, kuid töökeskkonnast (XXX ja XXX) tingitult on isik loobunud antud tööpakkumisest. Määruses, millega T. Helstin vabastati, on kirjas, justkui oleks isikul vabanedes olemas kindel töökoht ettevõttes XXX XXX. Puudub aga info, miks T. Helstin antud ettevõttesse tööle siiski ei asunud. Elektroonilisele valvele oli süüdimõistetu allutatud perioodil 12.05.-12.07.2022 - elektrooniline valve möödus ilma suuremate rikkumisteta. Viimane kohtumine kriminaalhooldusosakonnas T. Helstiniga toimus 17.10.
3. 31.10.2022 toimuma pidanud vastuvõtule T. Helstin ei ilmunud. Hooldusalune saatis eelnevalt, s.o 28.10.2022 ametnikule e-kirja, mille sisuks oli, et isik ei tule vastuvõtule. Sellele järgnenud telefonikõnes tunnistas hooldusalune, et ta on XXX kaudu Eestist lahkunud ja ei tule tagasi. Toimus ametniku vahetus, uus ametnik saatis isikule meili teel kutse kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumiseks 11.11.2022, kirjavahetus T. Helstiniga algas uuel ametnikul 4 08.11.
4. 10.11.2022 kirjutas T. Helstin, et „Mul ei ole isegi teoreetilist võimalust tulla.“ Seega 11.11.2022 isik vastuvõtule ei ilmunud. Süüdimõistetu puudumise tõttu ei ole saadud läbida ka koostatud hoolduskava. Teemade käsitlemisel on hooldusalune olnud pigem keskendunud sellele, et teised on talle liiga teinud ning enda käitumises ta midagi valesti teinud ei ole. Kui isik isegi nõustub, et on valesti käitunud, siis ta otsib enda käitumisele õigustusi ja püüab ikkagi jätta muljet, et keegi teine on tema käitumises ja otsustes süüdi. Karistusregistrist uusi õigusrikkumisi ei nähtu. Kriminaalhoolduse tööpäevikust nähtub, et T. Helstin on kriminaalhoolduse algusest peale olnud talle määratud karistuse suhtes väga negatiivselt meelestatud ega ole motiveeritud talle määratud kohustusi täitma. Kõige enam on isikul olnud probleeme kriminaalhooldaja vastuvõttudele ilmumise sagedusega. Käesolevalt on T. Helstin kahel korral jätnud kriminaalhooldaja vastuvõttudele tulemata. Isik on ka Eesti Vabariigist lahkunud, omamata selleks kokkuleppeid kriminaalhooldusametnikuga. Hooldusalune on välisriiki tööle asumisest rääkinud kriminaalhoolduse algusest saadik, kuid avaldust selliseks tegevuseks T. Helstin esitanud ei ole. Ametniku hinnangul ei ole T. Helstin motiveeritud talle määratud karistust kandma vabaduses olles, kuigi see võimalus talle tingimisi vangistusest vabastamisega on antud. T. Helstini käitumine ja suhtumine kriminaalhooldusesse näitab lugupidamatust ja vähest motivatsiooni kanda karistust vabaduses. Võib arvata, et hooldusalune ei hinda talle kohtu poolt antud võimalust vabaneda tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kuna T. Helstin ei ole kriminaalhooldaja vastuvõttudele ilmunud juba umbes kuu aega, siis ei ole selliselt võimalik ka läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida. Sellistel tingimustel ei näe ametnik võimalust kriminaalhoolduse jätkamisega ning teeb ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu T. Helstin tunnistab Eestist XXX minemist kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata ning põhjendab seda võimatusega leida Eestis endale sobivat töö- ja elukohta. Kaitsja palub kaitsealusele uue võimaluse andmist, sest T. Helstin on kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks palju pingutanud. Kriminaalhooldaja jääb ettekandes märgitu juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T. Helstin on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ka kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Kohtu seisukohalt on erakorralisest ettekandest ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest ka samuti tuvastatav, et T. Helstin ei ela alaliselt kohtu poolt määratud elukohas ja ei allu kriminaalhooldusametniku kontrollile, sest temale ei ole võimalik teha reidide käigus lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontrolle. Samuti keeldus süüdimõistetu ametnikele edastamast enda tegelike viibimiskohtade andmeid ja on kriminaalhooldaja loata Eestist lahkunud. Alles kohtuistungil selgus, et T. Helstin viibib XXX. Seega on süüdimõistetu ilmselgelt asunud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. Kuigi T. Helstin on teinud kriminaalhooldajale ettepaneku vastuvõtud asendada kohtumistega elektrooniliste sidevahendite (skype, telefon, meilid jms) teel ja arvab, et tema suhtes saaks hooldust ka vahemaa tagant läbi viia, ei ole sellise otsustuse vastuvõtmine mitte kriminaalhooldusaluse, vaid kriminaalhooldusametniku pädevuses. Eesti Vabariigi kohtuotsusega mõistetud karistus kuulub kandmisele ikkagi eelkõige Eestis. Hooldusaluse käitumist kriminaalhoolduse ajal tuleb hinnata kogumis. Süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Ettekande alusena esitatud rikkumisteks mõjuvaid põhjusi ei esinenud – süüdimõistetu väited õiguskaitseasutuste poolt tema kiusamise osas on jäänud paljasõnalisteks ja seega ebausutavateks. T. Helstini senisest käitumisest kriminaalhoolduse vältel selgelt nähtub, et ta ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia korralikult registreerimistel ja alluda kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu käitumise tõttu ei ole ka olnud võimalik kriminaalhoolduse täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbiviimine, sest T. Helstin ei ole ilmunud ametniku vastuvõttudele. Seega on pikema 5 ajavahemiku jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Neid rikkumisi ei saa õigustada ka raskustega töö- ja elukoha leidmisel. T. Helstinil oli võimalus elada enda XXX juures XXX, mida ta on ka ise oma e-kirjades kinnitanud, samuti oleks ta saanud vastu võtta XXX. Elus tuleb aeg-ajalt ebamugavusi ette. Kohtu seisukohalt XXX kui selline ei vabanda töö mittevastuvõtmist olukorras, mil on teada, et tööd on hädasti vaja. Töötukassa 20.05.2022 otsusest nr XXX nähtub muuhulgas, et isiku töötamine on osaliselt takistatud - taotlejal on XXX, mille põhjuseks on XXX ja XXX, XXX, mille põhjuseks on XXX ja XXX, taotlejal on aegajalt tekkiva XXX, XXX ja XXX ja XXX, taotlejal on XXX, XXX ning XXX, XXX. Kohtu seisukohalt ei nähtu T. Helstinil Töötukassa poolt tuvastatud tervisehäiretest, et ta ei saaks XXX üldse teha – ta on samas võimeline olnud asuma tööle XXX, mis on eelduslikult füüsiline töö. Samuti on kaugemal asuvasse töökohta võimalik sõita, kasutades ühistransporti – jällegi T. Helstin on sõitnud tööle XXX, s.o Eestist kaugele väljapoole. Seega ei saa kohtu hinnangul T. Helstinil Eestis töö ja elukoha leidmise probleeme vabandada üksnes tervisliku seisundiga ja transpordiprobleemidega. Tööd on T. Helstinile siiski pakutud, seda ei saa eitada. On samuti üldteada, et kriminaalkorras karistatud isikutel on raskem oma elu vabaduses järje peale saada. Samas kriminaalkaristuse on tinginud ikka süüdimõistetu eelnev kuritegelik käitumine. Selles ei saa süüdistada teisi inimesi või riiki. T. Helstinit on ka tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud, mis tähendab, et riik on näidanud tema suhtes üles usaldust ja võimaldanud karistuse edasist kandmist vabaduses. Seda usaldust on aga süüdimõistetu ilmselgelt rikkunud. Kohtu hinnangul suure tõenäosusega T. Helstini rikkumised jätkuvad ka edaspidiselt, sest süüdimõistetul on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Samuti suhtub ta kriminaalhooldusesse negatiivselt ja ei ole pidanud Eestisse tagasitulemist võimalikuks. Tema käitumist ei ole õiguskuulekamaks muutnud ka vangistuse (5 kuud 23 päeva) kandmine. Järelikult temale mõistetud karistus soovitud mõju ei omanud, sest T. Helstin ei olegi enda käitumise muutmisest huvitatud või selleks piisavalt motiveeritud. Kohus ka ei saa erakorralise ettekande lahendamisel arvesse võtta süüdimõistetu eraeluliste asjaoludega seonduvaid aspekte (töö, elukoha olemasolu, sissetuleku suurus jms), sest kuritegu sooritades võtab isik endale riski sattuda halvemasse majanduslikku seisundisse kui elades seaduskuulekalt. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine T. Helstini käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Ta ei ole soovinud alluda Eestis kriminaalhooldusele, s.o kanda karistust. Järelikult tuleb T. Helstinil minna karistust kandma tagasi vanglasse. Kuigi vangistus ilmselt ei pruugi T. Helstini käitumismalle vabaduses muuta (selleks on vajalik isiku enda tahe), siis ühiskonnale on vajalik saata signaal, et kriminaalhoolduse nõuete tahtlike rikkumiste korral tuleb karistus ära kanda vangistuses. Kui isik kriminaalhooldusele ei allu ja sisuliselt hakkab ise enda karistuse kandmise viisi dikteerima, ei ole enam tingimisi karistusena mõistetud vangistuse vabaduses kandmine võimalik. Süüdimõistetu on ka sisuliselt hakanud kriminaalhooldusele ja riigile tegema etteheiteid, kuigi talle on võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Suur vastutus kriminaalhoolduse õnnestumise eest lasub hooldusalustel, kes on enamasti täiskasvanud isikud ja teevad omi valikuid iseseisvalt - ametnik on üksnes abistavas rollis seadusandluses määratletud piirdes. Kriminaalhooldajatele ei saa ette heita, et nad ei tee enamat, kui neile on kohustuseks pandud. Ei ole ka eluliselt usutav, et kriminaalhooldusametnik T. Helstinile välismaale tööle minekuks avalduse esitamise korda ei ole selgitanud – tavapäraselt seda siiski tehakse. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et kriminaalhooldaja peab omal algatusel alati ja igal juhul korduvalt üle selgitama, kui hooldusalune tema poole asjakohase küsimusega ei pöördu. Kohtule esitatud e-kirjadest samuti nähtub, et T. Helstin ei ole ka küsinud kriminaalhooldajalt selgesõnaliselt konkreetsesse riiki kindlasse kohta tööleminekuks luba, vaid rääkinud lihtsalt välismaale tööleminekust (30.09.2022 kiri) – seda ei saa kindlasti käsitleda korrektse taotlusena välismaale tööleasumiseks. Igal juhul oleks tulnud ära oodata ka kriminaalhooldaja vastus või võtta kriminaalhooldajaga ise ühendust, mitte minna loata välisriiki. Kui kirjale mingil põhjusel ei ole ametniku poolt vastatud, on võimalik ametnikule 6 helistada – teatavasti on kriminaalhooldajatel suur töökoormus. Küll aga nähtub e-kirjadest isiku soov panna ametnik sisuliselt fakti ette välismaale (sh XXX) mineku osas, mis on lubamatu. Karistuse kandmine vabaduses eeldab, et süüdimõistetu võtab enda käitumise eest vastutuse ja ei otsi rikkumistele vabandusi, kui mõjuvaid põhjusi nendeks ei esine. Kuigi kohus möönab, et süüdimõistetu on teinud omalt poolt pingutusi, et endale töökoht leida Eestis, siis töökoha mitteleidmine ei vabanda kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et igasugused erisused sh veebipõhine kriminaalhooldus, tuleb kõne alla siiski ainult erandkorras selliste juhtumite puhul, kus hooldusalusel mingeid rikkumisi esinenud ei ole.

§ 75

lg 6 sätestab, et kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. T. Helstini puhul see aga nii ei ole, sest ta on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja sisuliselt ta kriminaalhooldusele ei allu. Järelikult ei saa süüdimõistetule ilmselt anda ka luba välismaale tööle minemiseks isegi korrektse avalduse esitamisel. Jõustunud kohtuotsuse täitmine on kohustuslik kohtuotsuses märgitud tingimustel. Siinkohal ei oma tähtsust T. Helstini enda seisukohad sooritatud süüteo ja mõistetud karistuse osas, hinnangud iseenda isiku kohta, samuti temale karistuse kandmisel tekkivad elulised ebameeldivused ja -mugavused. Jõustunud kohtuotsus kuulub tingimusteta täitmisele. Kohus ka selgitab, et tingimisi karistuse kandmiselt vabastamisel määratakse katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni ja seda kohus enam pikendada ei saa. Vajab äramärkimist, et Tartu Ringkonnakohus on 15.11.2022 määruses nr 1-22-297 asunud seisukohale, et kriminaalhooldusalune peab korraldama oma elu selliselt, et temale kohtuotsusega pandud kohustused saaksid täidetud - kui süüdimõistetu lahkub vabatahtlikult Eestist, võtab ta sellega riski, et ta ei saa kriminaalhooldusametniku määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmuda ning selle riski realiseerumisel peab ta vastutama ka võimalike tagajärgede eest. Elukoha vahetust sellisel juhul ei õigusta ka põhiseaduslik õigus vabalt valida oma elukohta. Kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused eeldavad vältimatult seda, et kriminaalhooldusalune elab Eestis, sest vastasel juhul ei ole kriminaalhooldusametnikul võimalik teda elukohas kontrollida ega näiteks ka veenduda, et kriminaalhooldusalune tõesti seal töötab, kus ta väidetavalt töötama peaks. Lisaks peab kriminaalhooldusametnikul olema reaalne võimalus kontrollida, kas kriminaalhooldusalune on katseaja kestel õiguskuulekas või on teda uuesti karistatud mõne süüteo toimepanemise eest, kuid välismaal viibiva kriminaalhooldusaluse puhul on see kontroll raskendatud, kui mitte võimatu. Seetõttu ei täidaks kriminaalhooldus, mille ainsaks sisuliseks tegevuseks oleks virtuaal-elektrooniliste registreerimiste läbiviimine, tõenäoliselt oma eesmärki, kuna sisulist järelevalvet ei saaks niiviisi süüdimõistetu üle teostada ning seega ei pruugiks kriminaalhooldusel viibimine teda kuidagi ka distsiplineerida ega õiguskuulekuse suunas mõjutada. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks rahuldada erakorraline ettekanne ning pöörata täitmisele T. Helstinile Tartu Maakohtu 19.11.2021 otsusega nr 1-21-2663 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Menetluskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel Toomas Helstini kanda. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 7