← Eesti

2-21-9339/76

Obsah (13)§ 333§ 178§ 633§ 187§ 230§ 229§ 436§ 231§ 232§ 442§ 5§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-9339 29. september 2022, Narva Kohtuasi D Ea, E E hagi S S vastu elat

§ 333lg 1 alusel.

  1. Rahuldada D Ea ja E E’i hagi osaliselt.
  2. Välja mõista S S’lt (isikukood xxx) D Ea (isikukood xxx) kasuks asenduskohustusena igakuine elatis 50 eurot alates
  3. juunist 2021 kuni D Ea täisealiseks saamiseni
  4. märtsil
  6. Välja mõista S S’lt (isikukood xxx) E E’i (isikukood xxx) kasuks asenduskohustusena igakuine elatis 50 eurot alates
  7. juunist 2021 kuni E Ei täisealiseks saamiseni
  8. juunil
  10. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-9339

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, xb kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.Kohtule

  1. juunil 2021 oma seadusliku esindaja ema E Ea esitatud hagis (kd 1, tl 1-3) nõuavad D Ea (hageja 1) ja E E (hageja 2) mõista S S’lt (kostja) välja asenduskohustusena kummagi hageja kasuks igakuine elatis 146 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja on hagejate isapoolne vanaisa. Kostja ei suhtle lastelastega ega tunne huvi nende elu vastu. Viru Maakohtu 15.05.
  2. a otsusega nr 2-17-5658 kohustati I S (hagejate isa) tasuma elatist D Ea ülalpidamiseks igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.07.
  3. a otsusega nr 2-17-14703 kohustati I S tasuma elatist E E ülalpidamiseks igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu 27.05.
  4. a otsusega nr 2-18-14586 lõpetati E Ea ja I S ühine hooldusõigus laste D Ea ja E E suhtes ja ainuhooldusõigus anti E Eale üle. Täiteasja nr x Narva kohtutäitur Krista Järveti 24.05.
  5. a teatise nr 12 kohaselt on 24.05.2021 seisuga elatise võlgnevus 11 230 eurot (sh elatisabi nõue riigi kasuks 1900.00 eurot). Täiteasja nr 197/2018/826 Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva 23.05.
  6. a tõendi kohaselt on I S elatisvõlg 9809,24 eurot. Täitemenetluse raames sissenõudjale väljamakstud elatisabi on kogusummas 1900 eurot. Laste isa ei täida enda kohustusi, ei osale laste ülalpidamises. Laste isal vara puudub, ametlikult on töötu. Ülaltoodust nähtub, et kohtulahendite täitmine ei ole viinud taotletud tulemuseni ning hageja pidi asenduskohustuse hagi esitama. Hageja andmetel on vanavanem töötav pensionär ning tema sissetulek võimaldab täita ülalpidamiskohustust lastelaste suhtes.
  7. Viru Maakohus
  8. juuni
  9. a määrusega (kd 1, tl 14-15) võttis hagi menetlusse.
  10. Kohus
  11. augusti
  12. a määrusega (kd 1, tl 60-61) rahuldas alaealiste D Ea ja E Ei riigi õigusabi taotluse ning andis D Eale ja E Eile riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-21-9339 kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
  13. Kohtule
  14. septembri 2021 esitatud kirjalikus seisukohas (kd 1, tl 67-68) kostja vastusele täpsustasid (suurendasid) hagejad hagi nõuded ja taotlesid edaspidi menetleda alljärgnevaid hagejate nõudeid:
  15. Mõista S Slt välja pojatütre D Ea kasuks igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni D Ea täisealiseks saamiseni. 2

(19)Tsiviilasi nr 2-9339
  1. Mõista S Slt välja pojapoja E Ei kasuks igakuine elatis s292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni E Ei täisealiseks saamiseni. Hagejad teatasid, et hagi esitamisega oli iga hageja tahteks saada kostjalt enda ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna hagejate nõuetes on olemas ebaselgus/ebatäpsus, siis täpsustavad hagejad haginõuete sõnastust.
  2. Kohus
  3. novembri 2021 kirjaga (kd 1, tl 122) andis pooltele teada täpsustatud haginõuete menetlusse võtmisest.
  4. Kohus
  5. jaanuari
  6. a määrusega (kd 1, tl 154-155) jättis rahuldamata kostja taotlus I S iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks.
  7. Hagejatele määratud esindaja esitas
  8. augustil 2022 (kd 2, tl 120) vastuväide kohtu tegevusele. KOSTJA VASTUVÄITED 1.Kohtule
  9. juunil 2021 esitatud hagi vastuses (kd 1, tl 26-27) tunnistas kostja hagi osaliselt. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt PKS § 102 lg-st 1 järeldub, et vanavanemalt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole muu hulgas PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Kostja varaline olukord ei võimalda tasuda elatist lapselastele hagejate nõutud suuruses. Kostja igakuisteks sissetulekuteks on: - Vanaduspension 406,74 euro ulatuses. - Palgatulu x xis 892 euro ulatuses. Kostjal on vana kaubik Volkswagen (väljalaske aasta 1998), mille normaalseks kasutamiseks läheb remonti ja raha vaja. Muid sissetulekuid ega mingit vara või hoiuseid, mille arvelt võiks kostja tasuda elatist lapselastele, tal ei olegi. Kostja igakuised kulud, mis on tema ülalpidamise ja kohustustega seotud: -Eluasemekulud 110 – 180 eurot, sõltuvalt aastaajast; -kulutused toidule 500 eurot; -kulutused transpordile 100 eurot; -sidekulud 50 eurot; -kulutused tervishoiule 150 eurot; -kulutused hügieenitarvetele 100 eurot; -kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot; -muud vältimatud püsikulutused (Coop panga laen) 166 eurot. Enda vanuse tõttu esinevad kostjal haigused ja terviseprobleemid, mis nõuavad raha ravimiteks, raviks ja ärahoidmiseks. Peaaegu puuduvad kostjal hambad ning temale on vaja teha nende proteesimist. Kostja sissetulekud on tegelikult küllaldased enda igapäevaseks ülalpidamiseks. Samuti aitab kostjat tema tütar A S. Seega, arvestades kostja toodud tulusid ja kulusid, ei jää temal mitte mingit raha järele tasumaks lapselastele elatist. Juhul, kui kostjalt nõutakse välja elatis lapselastele hagiavalduses märgitud 3
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 ulatuses, pole temal piisavalt raha enda vajaduste rahuldamiseks ning tekitatakse kahju tema tavapärasele toimetulekule. Küll kostja ei saa tasuda elatist lapselastele hagiavalduses märgitud ulatuses. See toob kaasa võlgnevuse, mida hakatakse täitemenetluse korras sisse nõudma, mis omakorda raskendab veelgi kostja rahalist seisu, sest lisandub elatise nõudele kohtutäiturigi tasu. Kostja töötab Narva X X xis mudellaevanduse õpetajana. Viidatud töötamine peatselt otsa saab, kuna vanuse ja tervisliku seisundi tõttu on kostjal küll raske töötamisega jätkata. Pärast vallandamist jääb kostja ainukeseks sissetulekuks vaid vanaduspension, mõnesuguseid kogumisi temal ei ole. Nimetatud asjaolu ikka peab arvestama, sest elatise tasumine on tulevikku suunatud korduv kohustus. On eeldada, et igakuine vanaduspension tagab pensionäri enese tavapärase ülalpidamise ning selle arvelt polegi võimalik asenduskohustusena ülalpidamiskohustust täita. Hagejad avaldavad, et raske on saada elatist kostja pojalt I Slt. Tegemist on põhjendamatu väitega. Põhjendades hagejad välja toovad, et kohtotsuste täitmine ei viinud taotletava tulemuseni ning näitlikustavad seda elatise võlgnevusega. Seejuures ei too hagejad ära, milliseid täitetoiminguid on teostatud, mis tulemust ei andnud. Kostjale on teada, et tema poeg I S Narva linnas elavat. Tema iseseisvalt peab end ülal, tal on eluaseme, mille ja toidu eest ta maksmas, ja tasumas ka muude enda vajaduste eest. Mitte keegi ei x temale mistahes abi. See tähendab, et tal on sissetulekuid või muud raha, mille arvelt saaks ta maksta elatist enda lastele küll. Kostjale on teada, et I töötab mitteametlikult, seda ei oleks raske tõendada, kuigi keegi ei pea vajalikuks seda asjaolu välja selgitada. Täitemenetluse seadustik xb kohtutäituritele mitmekesiseid võimalusi, sundides võlgnikku täitma elatise maksmise kohustust, näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine. Juhiloast ilma jäämise perspektiiv ikka peab Ii stimuleerima nõndaviisi, et ta hakkaks elatise tasumise kohustust täitma. Nõudmaks välja elatist sissenõudjate poolt sellekohase avalduse esitamine ja kohtutäiturite poolt seadusega ettenähtud võimaluste kasutamine ei ole ülekoormavad. Karistusseadustik näeb ette kriminaalvastutust vanema tahtliku oma lapse ülalpidamiseks igakuiste vahendite tasumise kõrvalehoidumise eest kohtuotsuse järgi. Sissenõudjate poolt sellekohase avalduse esitamine politseisse ning politsei poolt oma töö tegemine ei ole ülekoormavad ka. Elatise võlgnevuse olemasolu võib üles näidata sissenõudjate või kohtutäiturite ebaaktiivsust. Hagejad ei valmistanud raskusi või võimatust mõista I Slt elatise välja. Kostja võtab nõude osaliselt omaks. Tema sissetulekud võimaldavad tasuda elatist lapselastele 50 euro ulatuses igale lapsele, kogusummas 100 eurot kuus. Kostja teeb hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku sõlmida kompromissi nimetatud tingimustel. Seejuures on kostja arvamusel, et elatist peab üle kandma laste pangakontodele, seetõttu palub ta hagejate seaduslikul esindajal teatada laste pangakontode rekvisiite. 2.Kohtule 10. novembril 2021 esitatud täiendatud hagi vastuse (kd 1, tl 107) kohaselt nõudis hagejate seaduslik esindaja hagiavalduses elatist kummalegi hagejale 146 eurot, mõlemale hagejale kokku 292 eurot. Nõudes elatist selles suuruses, lähtus hagejate seaduslik esindaja laste tegelikest vajadustest. 13.09.2021 menetlusdokumendis teatas riigi poolt määratud hagejate esindaja elatise suuruse suurendamisest 2-kordselt, viidates laste vajaduste mitte suurenemisele, vaid nõude ebatäpsusele. Kostja ei näe ühtegi ebatäpsust haginõuete hulgas. Hagejate seadusliku esindaja esitatud nõuded on küll üheselt selged. Kindlasti teab hagejate seaduslik esindaja enda laste vajadusi paremini. Kõne all oleval juhul tuleks lähtuda algselt haginõudes avaldatud elatise suurusest ikka. Nõude kahekordistamine on põhjendamatu. 4
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Kostja selgitab oma varalise seisundi (korter ja hooneühistu liikmelisus) kohta järgmist: kostjal ei ole kinnisvara ega hooneühistu liikmelisust. Kostja abikaasa L S eluajal koostati abikaasade vastastikune testament, mille kohaselt pärandab üleelanud abikaasa kogu tema vallas- ja kinnisvara tema lapselapsele S Sile. Testament koostati kostja abikaasa L S algatusel, tegu oli tema viimse tahtega. Kostja peab oma kohuseks abikaasa viimset tahet küll täita. Aadressil s, asuva talu kohta selgitab kostja järgmist: nimetatud talu kuulub kostja sõbrale ja kolleegile A Nle, kellega kokkuleppel oli see talu kostja kasutuses kommunaalmakseid tasudes. Lisaks selgitab kostja, et kxb alljärgnevaid kulusid: 92-aastase ema N S, sünd 10.09.1929, ülalpidamine summas 300 eurot kuus. Coop Pank pangalaenu maksed summas 166 eurot kuus.
  1. aasta seitsme kuu andmete alusel on eeldatav tulumaksukohustus 205,18 eurot. Seega, kostja varalist seisundit ja sissetulekuid ja kohustusi kogumis hinnates on kostjal võimalik maksta iga hageja ülapidamiseks elatist 50 eurot, ilma et see piiraks tema tavapärast ülalpidamist. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et hagejate seaduslik esindaja saab iga kuu peretoetust 120 eurot ja elatisabi 200 eurot. Neid summasid tuleb antud asjas otsust tehes arvestada. 3.Kostja esindaja teatas kohtule
  2. jaanuaril 2022 (kd 1, tl 159), et menetluse käigus on toimunud järgmised muutused kostja rahalises ja varalises seisundis: • S S ja Narva X X xi vaheline tööleping on lõpetatud. Käesoleval ajal on ainsaks S S sissetulekuks vanaduspension 406,74 euro suuruses (neto). • S S vastu võttis pärandi pärast abikaasa surma ning kinkis seejärel aadressil x, Narva linn asuva korteri ning ühistutes x ja x asuvad x enda tütrele A Sle. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA
  3. Hagejate poolt hagi vastuse kohta esitatud arvamuse (kd 1, tl 67-68) kohaselt ei võta hagejad omaks ühtegi kostja vastuses esitatud vastuväidet, peale selle, millega hagejad selgesõnaliselt nõustuvad. Kostja tunnistab haginõudeid osaliselt, s.o iga hageja nõuet summas 50 eurot kuus. Seega on poolte vaidlus üksnes kostja kohustuse ulatusega seotud. Hagejad on seisukohal, et kostja vastuses esitatud andmed kostja majandusliku seisundi kohta pole täielikud. Kostja jättis ütlemata, et tema omandis on korteriomand üldpinnaga 63,80 m2, mis asub aadressil x, Narva ja ta on hooneühistu x (x) liikmesuse nr x omanik. Registrite järgi on nimetatud vara omanikuks kostja surnud abikaasa L S. Kostja oli L Sga abielus tema surmani ning nimetatu oli nende ühisvaraks. Kostja jättis ka ütlemata, et temale kuulub ka hoonestusühistu X X-8 (x) liikmesus nr x, s.o kostjal on olemas kaks garaaži. Veebiportaali www.city24.ee andmete järgi on xe/liikmesuse müügihinnad vahemikus 4500–12 000 eurot, s.o keskmiselt 8850 eurot. Ilmselt saab kostja kasvõi ühe garaaži müügist saadud raha arvelt anda ülalpidamist hagejatele ühe aasta jooksul. Lisaks on kostja aadressil X x, Ida-Virumaa asuva taluga seotud. Kostja esitatud Coop Panga pangakontoväljavõte kohaselt (näiteks leht 4) kxb kostja kulusid viidatud kinnistule. Hagejatele teadaolevalt elab kostja koos tütre perekonnaga viidatud talus. Kuna hagejate vanaema, L S, on surnud ning seetõttu ei ole hagejatel isapoolset vanavanema, kellelt oleks võimalik ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda, nõuavad hagejad elatist kostjalt. Seetõttu on hagejatel õigus nõuda kostjalt ülalpidamise andmist ulatuses, mis vastab 100%-le 5
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 sellest, mida on tema isa kohtuotsuste nr 2-17-5658 ja 2-17-14703 alusel kohustatud maksma, s.o käesoleval aastal 584 eurot (292×2). Hagejate vajaduste ulatus määrati kõnealuste kohtuotsustega. Hagejad nõuavad kostjalt ülalpidamise andmist senini kindlaksmääratud ulatuses. Seetõttu ei pea kohus käesolevas asjas hagejate vajadusi eraldi tuvastama. Kohtul on hinnata, kas kostja on võimeline andma hagejatele ülalpidamist summas 584 eurot kuus. Kostja leiab, et tema majanduslik seis ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist 100 eurot kuus ületavas summas enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Hagejate hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et esineb alus elatise vähendamiseks. Kostja esitatud oma vajaduste nimekirjaga hagejad ei nõustu, sest seal nimetatud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata (

§ 230). Samuti jäävad tõendamata kostjate väited, et kostjagi vajab ülalpidamist.

Kostja sissetulek koosneb riiklikust pensionist 406,74 eurot neto kuus ja töötasust summas 892,70 eurot neto kuus, samuti

  1. a maksudeklaratsioonist nähtub samalt tööandjalt lisatulu summas 578,31 eurot aastas neto. Pealegi on deklaratsioonist näha, et kostja saab sissetulekut kostjaga seotud mittetulundusühingust Narva X (x) ning seda on 930,54 eurot aastas neto. Seega on kostja igakuine stabiilne sissetulek vähemalt 1299,44 eurot kuus, lisaks esineb kostjal veelgi sissetulekuid töölt. Asjas hetkel teadaolevate andmete kohaselt kuuluvad kostjale Narvas üks korteriomand, kaks garaaži ja sõiduauto. Arvestades, et kostja sissetulek ületab minimaalse töötasu vähemalt kaks korda, samuti arvestades kostja omandis olevat vara, mida on kostja kohtu ees käesolevas menetluses varjanud, on kostjal võimalik anda hagejatele ülalpidamist summas, mida käesolevas asjas hagejad kostjalt nõuavad, kahjustamata seejuures enese tavapärast ülalpidamist. Ilmselt lisandub kostja sissetulekule ka üüritulu temale kuuluvalt ja tema eluasemeks mitteolevalt korteriomandilt ja kahelt garaažilt, mida aga pangakontoväljavõttest ei nähtu. Kostja hea majanduslik seis selgub temale kuuluvast varast ja sissetulekust, arvestades ka, et tema igakuiste kohustuste kohta tõendeid esitatud ei ole. Kostja üldiste ja paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus kostja taotletud asjaolu tuvastada mitte. Kõik see tähendab, et kostjal on kohustus maksta hagejatele elatisena samapalju kui kohus mõistis kostja pojalt välja ja teha seda iga kalendrikuu eest ette. Hagejate hinnangul pole kostja vastuväited hagile põhjendatud ning hagejad paluvad kohtul hagi rahuldada. Hagejad ei nõustu kostja pakutud kompromissiga summas 50 eurot kuus (kokku 100 eurot kuus). Vastuse kohaselt soovib kostja üle kanda elatist just laste pangakontodele, mis on aga elatise kohustuse täitmise regulatsiooniga vastuolus. Seetõttu ei teata hagejad omi pangakontosid.
  2. Hagejate arvamuses täiendatud hagi vastuse kohta (kd 1, tl 116-117) taotlevad hagejad jätta kostja 09.11.2021 esitatud taotlused rahuldamata, tõendid vastu võtmata, v.a testamendi vastuvõtmise osas. Esitatud kinnistusraamatu väljatrükk ei tõenda kostja vastuväidet, et kostja ei evivat kinnisvara ega hooneühistu liikmesust. Korteriomandi reg. osa x omanik L S on kantud kinnistusraamatusse 21.07.2003, s.o kostjaga abielu ajal. Kostja esitatud tema ja L S koostatud testamendi kohaselt sõlmiti kostja ja L S abielu 30.06.1990 ja testamendi tegemise ajaks, s.o 22.06.2016, abielu ei ole lahutatud. Kostja ei esitanud andmeid, et viidatud korteriomand on L S lahusvara. Ainuüksi kinnistusraamatu kanne ei tõenda, et korteriomand ei olnud kostja ja L S ühisvara, sest viidatud ajavahemikul kanti omanikena maa erastamisel kinnistusraamatusse ainult isiku, kellele kuulus ehitis või korteriomand vallasasjana hooneregistri andmete kohaselt. See tähendab, et varasemast 6

(19)Tsiviilasi nr 2-9339 ajast on kinnistusraamatus suur hulk kinnistuid, mille omanikuna on kirjas vaid üks isik, s.o üks abikaasa, kuid sellest ei tulene, et see isik on ainuomanik. Antud juhul kanti korteriomandi omanikena maa erastamisel kinnistusraamatusse ainult L S ilmselt põhjusel, et teda üksinda oli korteri omanikuna hooneregistri andmetesse kantud. Väär on kostja kinnistusraamatu väljavõttele viide tõendamaks väidet, et kostjal polevat hooneühistu liikmesust. Hooneühistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures, mitte kinnistusregistri andmetes. N S passi esimese lehe koopia. Esitatud passi koopia ei tõenda N S suhtes kostja ülalpidamiskohustust. Samuti on PKS § 98 lg-st 1 tulenevalt hagejatel eelistus kostjalt ülalpidamise saamisel. 13.08.2021 väljatrükk MTA veebilehest. Viidatud väljatrükk ei oma tähtsust asja lahendamiseks eelkõige põhjusel, et 13.08.2021 seisuga andmed ei tõenda kohustuse esinemist tänase seisuga. Tänase päeva seisuga puudub kostjal maksuvõlgnevus, mida tõendaks MTA veebilehe väljatrükk. Ühtlasi tuleb lähtuda sellest, et kostjal on olemas pidev ja küllaldane sissetulek elatise tasumiseks ja enda ülalpidamiseks ning kui kostja ei hakka oma tööandjale andma korraldust kinni pidada kostja töötasust tulumaksu, siis see suurendab kostja väljamakstavat töötasu tulumaksu summa võrra, mille tasumise kohustus tekib kostjal hiljem. Hagejad tõid 13.09.2021 seisukohas välja, et kohtul on võimalik kostja ja L S abielu kestuse kohta andmed koguda

§ 230lg 3 alusel või teatada hagejatele, et nende andmete kogumist taotleda tuleks.

Seetõttu on hageja viide kohustusele MTA ees asjakohatu asja lahendamiseks, sest see ei koorma kostjat erinevalt teistest töötavatest isikutest. Hagejad ei võta omaks ühtegi kostja väidet faktiliste asjaolude kohta. Seetõttu peab kostja oma väidet tõendama ning kostja esitatud seletused ei ole mitte tõend.

§ 229lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus.

Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mida ei ole vande all antud. Kostja ja L S testament tõendab, et pärandaja L S üksainus pärija on kostja. Seetõttu kuulub kostja ja L S ühisvara hetkel küll kostjale. Et kohus on hagejate kasuks nende isalt elatise välja mõistes hagejate vajadused tuvastanud, siis ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamiseks kostja väide hagejate poolt peretoetuse saamise kohta. Samuti ei oma tähtsust hagejate poolt elatisabi saamine. Kostja ega hagejate isa ei tasu hagejatele hetkel elatist. Elatisabi lõpeb kui kostja või hagejate isa asuvad täitma hagejate ülalpidamiskohustust. Taotluses kolmanda isiku kaasamiseks esitas kostja vastuväite PKS § 106 alusel nõuete rahuldamiseks eelduste puudumise kohta. Tegemist on uue vastuväitega, sest esmases vastuses hagile tunnistas kostja hagejate nõudeid osaliselt, mistõttu ei olnud pooltel vaidlust, kas esinevad eeldused elatise kostjalt väljamõistmiseks. Vastuseks kostja uuele vastuväitele esitavad hagejad kohtutäituri Tatjana Afanasieva 15.11.2021 vastuse täiteasjas x. Täitemenetluse raames on sissenõue pööratud järgmisele võlgniku varale: - Pangakontole AS-s Swedbank; - Eesti Haigekassa poolt väljamakstavatele haigushüvitisele; - Ettemaksukontole Maksu- ja Tolliametis; - Sõidukile Peugeot Speedfight registreerimismärgiga x (kasutaja: X X; võlgnikult saadud selgituste kohaselt on sõidukit varastatud). 7

(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Võlgniku muu vara: - kogumispensioni konto nr x. Konto saldo seis. 15.11.2021 on 1121.638 Swedbank Pensionifondi K60 osakut, mille turuväärtus on 1754,51 EUR, millele sissenõude pööramine on keelatud. Võlgniku load: - Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register – load puuduvad. - Liiklusregister – load puuduvad. Hagejad peavad tõendatuks, et hagejate isal, I Sl, puudub sissetulek või muu vara, millele täitemenetluses sissenõuet pöörata. Täitemenetlusеd I S vastu hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks on alustatud aastail 2017 ja
  1. Seega on üle kolme aasta möödas. Seisuga mai 2021 oli hageja E Ei kasuks võlgnevus 9809,24 eurot ja hageja D Eale 11 230 eurot, mis pidevalt suurenemas. Sellest on järeldada, et hagejate isalt on hagejate ülalpidamise saamist ülemäära raske saavutada ning seega võivad hagejad esitada elatise nõude kostja ehk hageja suhtes teise astme ülenejate sugulase vastu. KOHTUISTUNGID Kohus arutas asja
  2. novembri 2021 (kd 1, tl 124-127),
  3. jaanuari 2022 (kd 1, tl 181-182) ja
  4. augusti 2022 (kd 2, tl 104-110) kohtuistungitel. Peamiselt jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
  5. novembri 2021 kohtuistungil vastas hagejate esindaja kohtu küsimusele, et ei ole pöördunud politsei poole avaldusega kriminaalasja algatamiseks hagejate isa suhtes kohustuse mittetäitmise kohta. Hageja esindaja leiab, et taolist avaldust peab esitama ikka kohtutäitur. Kostja teatas, et ei tunnista hagi, sest leiab, et hagi esitamise eeldused on täitmata jäänud. Tarvitusele pole võetud kõike võimalikke seadustega ettenähtud võimalusi elatise nõudmiseks hagejate isalt. Kostja kompromissi ettepanek ei tähenda hagi tunnistamist. Kohus juhtis poolte tähelepanu, et kõne all oleva asja arutades ei hakata arutlema, kas I Slt välja mõistetud elatise suurus on põhjendatud või mitte. Kohus ei arvesta, et lapse ema saab mistahes toetused. Kohus hoopis otsustab, kas eeldused kostjalt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks täideti ja millises ulatuses kostja varaline seisund asenduskohustust täita võimaldab. Pärast kohtuistungi muutis kostja end varatuks, millele juhtiski kohus poolte tähelepanu
  6. jaanuari 2022 kohtuistungil.
  7. augusti 2022 kohtuistungil jäid hagejad oma täpsustatud nõuete ja põhjenduste juurde. Hagejad palusid arvestada, et kostja on omi sissetulekuid varjanud. Samuti palus hagejate esindaja arvestada, et asja menetlemise ajal vormistas kostja näilikult ümber oma kinnisasja, millel on märkimisväärne hind, temaga seotud isikule, tema tütrele, kõik tehti käesoleva menetluse ajal eesmärgil välistada hagejatele ülalpidamise andmist. Hagejate esindaja arvamusel ei vasta kõik kostja seletused, et ta lahkuvat Eestist ja kavatsevat Venemaal elada, tõele, kuna kostja on praegugi siinsamas ja kostjal on plaanis edasiselt tegeleda mõninga laeva ehitamisega. 8
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Hagejate hinnangul on kostja ja tema tütre vahel loodud skeem, et kostja sissetulek on suunatud tema tütrele ja tütre kaudu saab kostja raha vajaduste katmiseks, seetõttu ei ole muutunud suurt midagi. Kõik, mis sai tehtud menetluse ajal, on näilik. Kostja selgitas, et kui menetluse algul oli ta nõus mingisuguste kompromissi rahasummadega, siis muutunud varalise seisundi tõttu vaidleb kostja täies ulatuses hagile vastu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 460 eurot, millest vaevalt piisab kostja endi vajaduste rahuldamiseks. Kostja kohustuseks on laenumaksed summas 166 eurot kuus. Laenu võeti veel abikaasa elu ajal. Abikaasad plaanisid laenu toel osta endale väiksema korteri, aga ei jõudnud seda teha. Laenu tagatiseks oli aadressil x asuv korter. Korterit, mis oli nende elukohaks, lastele jätta soovisid. Kahjuks haigestus abikaasa vähki, sisuliselt kulus kogu raha ära viie aasta jooksul ravile. Laen lõpeb vist 5 aasta pärast. Kostja selgitas, et ta lõpetas töösuhte X Xiga, kuid tal on järele jäänud harrastus – ainulaadsete laevamudelite loomine, ja lahtine käsi. Kaks aastat tagasi alustas ta Zarja nimelise kolmeosalise laevaga ehk legendaarse Xmaade uurija Eduard Tolli laevaga. Kostja eelduste kohaselt kulub tal veel kolm aastat mudeli lõpule viimisele. Kostja asemel töötab Xis tema tütar. Pärast töösuhte lõppemist sai S. S X Xi juhilt loa tulla vahel laevaehituse töökotta jätkamaks seal oma tööd, seda ta teebki. Tema X Xis käimised sõltuvad ainult tema vabast ajast, mitte tema töösuhtest või elevusest. X Xi juhtkond usaldab teda ja tal on vaba ligipääs töökotta, küll aga seal ei tööta. Isik, keda hagejate esindaja soovib tunnistajana üle kuulata, võinuks kostjat X Xis näha. Kostja varalise seisundi muutmine menetluse raames on mõistlik ja objektiivne. Et töötamine X Xis peatselt lõpeb ja kostja läheb pensionile, mainiti vastuses hagile 30.06.2021. Pool aastat ette oli kostja teavitanud nii kohut kui hagejat, et ta planeerib töölepingu lõpetada. Kui kostja ei oleks pensioniealine, siis saaks tema töölt lahkumise läbi vaadata kriitilise pilguga. Pensionäri töölt lahkumine on enesemõistetav ja loogiline tegevus, et isik tahab pensionile jääda. Mis puudutab süüdistust, et ta on kinkinud oma korteri tütrele, siis tegemist on üheainsa tema korteriga, tal ei ole kahte või kolme korterit omandis. Kostjal puudus mistahes vajadus kinkida korterit, et vältida vastutust või siis elatise maksmist. Abikaasad vastastikus testamendis küll kokku leppisid, et pärast üleelanud abikaasa surma saab S S, lapselaps, pärijaks. Kuid leppisid kostja ja tema tütar kokku, et nii või naa saab vara omanikuks S S. Kuna kostja plaanis ja plaanib praegugi Venemaale lahkuda, siis kostjal ei ole Venemaal olles võimalik oma vara hooldada ja selle eest siin maksta. Varem aitas kostja ema rahaliselt, nüüd teeb seda väga vähe. Hetkel ei ole kostja võimeline emale maksma. Hagejate esindaja väitnud, et kostja justkui eksitab sellega, et olevat tahtnud Venemaale lahkuda. Olukord on selline, et kostja ei saa suisa Venemaal ei raha üle kanda ega pangakaarti kasutada. Geopoliitilist olukorda vaadates on samuti keeruline sinna elama kolida, sellepärast hakkas kostja emaga seal pikemalt viibima ja aega veetma. Kostja elab aadressil x asuvas korteris, mida on ta kinkinud tütrele, tegu on ta üheainsa eluasemega. See on kolmetoaline korter ja pealegi elavad seal tütar, tema abikaasa ja viis last. Korteri eest maksab tütar. Talu kohta selgitas kostja, et tegemist ei ole mitte Narva-Jõesuuga, vaid X külaga. Kõnealune talu ei kuulu kostja perekonnale mitte, see kuulub perekonna heale sõbrale. Ta lubab kostja tütrel ja tema perekonnal seal elada, nad tasumas sealseid kommunaalkulusid ja vaatavad seisukorra järele. Kui kostja töötas, menetluse alguses, maksis kostja oma pangakontolt selle talu eest. 9
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Kohus jättis rahuldamata hagejate esindaja tunnistaja ülekuulamise taotluse, kuna leidis, et esitatud on küllaldased tõendid väide kohta, et salaja kostja ikkagi töötab. Teisalt, isegi kui tunnistaja xb tunnistust kostja töötamise kohta, siis see nagunii sissetuleku suurust ei tõenda ning ühtesoodu ei saa kohus lükata asja arutamist edasi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb seda rahuldada osaliselt. Lahendamata taotlused 1.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 2.Esmalt lahendab kohus hagejate esindaja poolt 23. augustil 2022 (kd 2, tl 120) esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväide põhjenduste kohaselt jättis kohus hagejate taotluse Vyacheslav Vasilievi tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus põhjendas oma otsustust, et asjaolu kohta on tõendeid esitatud ja polegi võimalik jätkata asja lahendamisega (viivitamine). Hagejad on seisukohal, et tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jättes olevat kohus rikkunud menetlussätteid ning polevat võimaldanud hagejatele esitada kõike tõendeid, et tõendada väidet asjakohases ulatuses tunnistaja ütlustega.

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seetõttu on üksnes poolel õigus määrata, millise

§-s 229 nimetatud tõendiga ta

§ 230

lg 1 kohast asjaolu tõendab.

§ 229lg 2 järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus.

Hagejate tunnistaja ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmisega ei võimaldanud maakohus hagejatele esitada kõike tõendeid tõendamaks hagejate väidet, et kostja töötab faktiliselt Narva X X Xis õpetajana. 10

(19)Tsiviilasi nr 2-9339 3.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus, olles tutvunud vastuväite ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohus ei rikkunud menetlussätteid ega olulisi tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid küll.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Taotletud tunnistaja ütlusega soovis hageja esindaja tõendada kostja X Xis töötamise seika. Kõnealuse asja lahendamisel omab tähtsust, kas täidetud on eeldused kostjalt elatise nõudmiseks asenduskohustusena ning kas ja millises suuruses kostja on oma varalist seisundit arvestades võimeline andma oma lapselastele ülalpidamist. Olgugi et tunnistaja nägi kostjat X Xis ja kostja andis talle suvalise teabe kätte, ei tõenda see ikka kostja töötamise seika ning veelgi enam sissetuleku saamist ja selle suurust. Seega, tunnistaja ütlustega poleks kohtul võimalik kindlaks teha asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Kohus jõuab eelneva kokku võttes seisukohale, et kohus ei rikkunud menetlusnorme ega olulisi tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ja jätab seetõttu hagejate esindaja vastuväite täies ulatuses rahuldamata. Asja sisuline lahendamine 1.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures xb lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seejuures saab vanavanematelt mõista asenduskohustusena elatise välja üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. 2.Poolte vahel puudub vaidlus, et: - hagejate isa on I S (kd 1, tl 4, 11-13); - kostja S S on hagejate isapoolne vanaisa; 11

(19)Tsiviilasi nr 2-9339 - Viru Maakohus 15. mai 2017. a otsusega nr 2-17-5658 (kd 1, tl 87) mõistis I Slt D Ea kasuks välja igakuine elatis 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.04.2017 kuni D Ea täisealiseks saamiseni 06.03.2032; - Viru Maakohus 2. juuli 2018. a otsusega nr 2-17-14703 (kd 1, tl 89-90) mõistis I Slt E Ei kasuks välja igakuine elatis 235 eurot alates 03.10.2017 kuni 31.12.2017 ning edaspidi 250 eurot kuni E Ei täisealiseks saamiseni s.o. kuni 19.06.2035 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud nõudma PKS § 106 lg 2 alusel kostjalt elatist asenduskohustusena juhul, kui Viru Maakohtu 15. mai 2017. a otsuse nr 2-17-5658 ja 2. juuli 2018. a otsuse nr 2-17-14703 täitmine täitemenetluses ei ole viinud taotletud tulemuseni. 3.Kohtutäituri Tatjana Afanasieva 23. mai 2021 tõendi (kd 1, tl 6) kohaselt on Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva büroo menetluses täiteasi nr x võlgniku I S (isikukood
  1. x)suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.07.2018. a otsus või määrus asjas nr 2-17-14703 ja sissenõudja E E (esind.: E Ea) (isikukood xxx) avaldus. Nõude sisu: elatise võlg (sh 09/2019 elatis) 5935,24 eurot ja jooksev elatis 1/2 kuupalga alammäärast kuni 19.06.2035. Täiteasi oli algatatud 14.08.2018. Täitemenetluse raames on võlgnikult sisse nõutud kokku 184,60 eurot. Sissenõudja on taotlenud elatisabi. Täitemenetluse raames sissenõudjale väljamakstud elatisabi on kogusummas 1900 eurot. Elatise võlg 9809,24 eurot. Võlgniku viimane töökoht oli OÜs X (10/2018). Võlgniku nimele on registreeritud mopeed Peugeot Speedfight 2, registreerimismärgiga x, mille kasutajaks on X X (x). Võlgnik on esitanud kohtutäiturile selgitused mopeedi kohta: tema väidab, et mopeed oli varastatud ja tema ei tea mopeedi asukohta. Muu vara võlgnikul puudub. Kohtutäituri Tatjana Afanasieva 15. novembri 2021 vastuse (kd 1, tl 120) kohaselt võlgniku I S (isikukood
  2. x)suhtes on algatatud täitemenetlus nr x. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.07.2018 otsus või määrus tsiviilasjas nr 2-17-14703 ja sissenõudja E E (esind.: E Ea) (isikukood xxx) avaldus. Nõude sisu: elatise võlg ja jooksev elatis. Täitmisteade oli toimetatud võlgnikule kätte 22.08.2018. Täitemenetluse raames on sissenõue pööratud järgmisele võlgniku varale: - Pangakontole AS-s Swedbank; - Eesti Haigekassa poolt väljamakstavatele haigushüvitisele; - Ettemaksukontole Maksu- ja Tolliametis; - Sõidukile Peugeot Speedfight registreerimismärgiga x (kasutaja: X X; võlgnikult saadud selgituste kohaselt sõiduk oli varastatud). Võlgniku muu vara: - kogumispensioni konto nr x. Konto saldo seis. 15.11.2021 on 1121.638 Swedbank Pensionifondi K60 osakut, mille turuväärtus on 1754,51 eurot, millele sissenõude pööramine on keelatud. Võlgniku load: - Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register – load puuduvad. - Liiklusregister – load puuduvad. Kohtutäituri Tatjana Afanasieva 16. detsembri 2021 täitemenetlusest teade (kd 1, tl 145) kohaselt algatati võlgniku I S suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru 12
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Maakohtu 02.07.
  1. a otsus või määrus asjas nr 2-17-14703 ja sissenõudja E E (esind.: E Ea) (xxx) avaldus. Nõude sisu: elatise võlg (sh 09/2019 elatis) 5935,24 eurot. Vastuseks sissenõudja volitatud esindaja 16.12.2021 päringule teatatakse, et täiteasjas nr x elatise võlg (sh 12/2021 elatis) on 11 453,24 eurot, riigile tagastamisele kuuluv elatisabi 2300 eurot. Alates täitemenetluse algatamisest (14.08.2018) võlgnikult oli sisse nõutud kokku 184,60 eurot. Kohtutäituri Krista Järveti
  2. mai 2021 õiendi nr 12 (kd 1, tl 8) kohaselt E Ea Viru Maakohtu 15.05.
  3. a otsuse nr 2-17-5658 alusel peab saama lapse D (xxx) ülalpidamiseks elatist pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt I Slt (x). Täitedokument oli menetlusse võetud 29.05.
  4. Täitemenetluse nr x käigus on võlgniku arestitud pangakontolt laekunud summadelt sissenõudjale ülekantud elatis: 31.07.2017-190,00 eurot 05.01.2018-100,00 02.07.2018-220,00 08.08.2017-50,00 05.02.2018-100,00 03.07.2017-115,00 29.08.2017-25,00 05.03.2018-30,00 31.07.2018-220,00 30.09.2017-120,00 29.03.2018-140,00 31.08.2018-175,00 28.10.2017-90,00 04.05.2018-220,00 08.09.2018-45,00 29.11.2017-9,00 29.05.2018-180,00 10.10.2018-60,00 24.05.2021 seisuga on elatise võlgnevus 11 230 eurot (sh elatisabi nõue riigi kasuks 1900 eurot). Käesoleval ajal võlgnik ei tööta, sissetulekut ega vara ei oma. Kohtutäituri Krista Järveti
  5. detsembri 2021 vastuse (kd 1, tl 143) kohaselt algatati täitemenetlus I Slt (x) elatise nõudes 29.05.
  6. 12.07.2017 edastati võlgniku tööandjale X OÜ-le töötasu arestimise akt ning arestitud kõik võlgniku olemasolevad pangakontod. Sellest ajast alates on sissenõudjale raha üle kantud järgmiselt: 31.07.2017 – 190,00 eurot, 08.08.2017 – 50,00 29.08.2017 – 25,00 30.09.2017 – 120,00 28.10.2017 – 90,00 29.11.2017 – 9,00 05.01.2018 – 100,00 05.02.2018 – 100,00 05.03.2018 – 30,00 29.03.2018 – 140,00 04.05.2018 – 220,00 29.05.2018 – 180,00 02.07.2018 – 220,00 03.07.2018 – 115,00 31.07.2018 – 220,00 31.08.2018 – 175,00 08.09.2018 – 45,00 10.10.2018 – 60,
  7. 29.04.2021 seati keelumärge võlgniku sõidukile, milleks on mopeed Peugeot Speedfight 2 reg. märgiga x, sõidukile seadsid mitmed kohtutäiturid keelumärke. 13
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Seisuga 03.12.2021 on elatise võlgnevus summas 13 169,00 eurot (sh 2500 eurot – Riigi elatisabi). Tänase päeva seisuga võlgnik ei tööta, pensioni/töövõimetoetust ei saa. Kohtutäiturite kirjadest järeldab kohus, et: - kohtutäitur Tatjana Afanasieval ei õnnestunud nelja aasta jooksul ja kohtutäitur Krista Järvetil kolme aasta jooksul täitemenetluse käigus võlgnikult täitedokumentidega määratud ulatuses elatisraha sundkorras sisse nõuda; - võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele võiksid kohtutäiturid sissenõuet pöörata; - võlgnikule ei kuulu registervara, mille realiseerimise arvel saaks vähimatki osa elatisraha võlgnevusest rahuldada. Võlgnikule kuuluvale sõidukile, nimelt mopeed Peugeot Speedfight 2 reg. märgiga x, on mitmed kohtutäiturid seadnud keelumärke ja mopeed on väidetavalt varastatud. Kohus peab kohtutäiturite kirjadega tõendatuks, et täidetud on teinegi eeldus hagi esitamiseks, nimelt et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna lapsevanemal puudub sissetulek ja vara, mille arvel kohustust täita. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturid ikka on võtnud kasutusele piisavalt nendele seaduses antud võimalusi sundida võlgnik igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuv põhjus, miks ta seda teha ei saa, kuid see ei viinud taotletud tulemuseni. Kostja väitel saanuks kohtutäiturid pöörduda kohtu poole taotlusega võlgnikult juhiloa äravõtmiseks. Ent tuli ilmsiks, et võlgnikul polegi juhiluba. Samuti viitas kostja võimalusele esitada avaldus politseile võlgniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest. Kohus on seisukohal, et ainuüksi selle võimaluse kasutamata jätmine ei saa olla põhjuseks kostja asenduskohustuse täitmisest vabastamiseks. Võlgniku poolt elatise tasumine ei nähtu ka hageja D Ea pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2021–29.06.2021 eest (kd 1, tl 20-24). Seega, kostjal on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejatele kui oma lapselastele nende isa asemel ülalpidamist. 4.Järgnevalt peab kohus tuvastama, kas kostja sissetulekud ja varaline seisund võimaldavad tal täita lapselaste elatise asenduskohustust ning kas elatise väljamõistmine ei kahjustaks kostja tavapärast ülalpidamist. Seisuga 13. september 2021 oli kostja Mittetulundusühingu Narva X juhatuse liige (kd 1, tl 92). MTÜ Narva X 8. märtsi 2022 vastuse (kd 2, tl 60, 61) kohaselt ei saa MTÜ Narva X juhatuse liikmed juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu ega muid soodustusi, s.h ei saa tasu juhatuse liige S. S. MTÜ Narva X majanduslik olukord ei võimalda juhatuse liikmetele tasu maksmist. Ühingu majandusliku olukorra kohta MTÜ Narva X 8. märtsi 2022 vastuses oleva teabe tõestab 2020. majandusaasta aruanne (kd 1, tl 189-193). Ajavahemikul 02.12.2002–30.11.2021 töötas kostja töölepingu alusel Narva X X Xis laevatehnikuna (kd 1, tl 161, 187). Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 27. jaanuari 2022 (kd 1, tl 187-188) ja 29. märtsi 2022 (kd 2, tl 69-70) andmete kohaselt töötas kostja ajavahemikel 06.11.2018– 15.07.2021 ja 03.09.2021–22.09.2021 MTÜs Narva X (kd 1, tl 187 pöördel-188; kd 2, tl 69 pöördel-70). 14
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Kostja füüsilise isiku
  1. aasta tuludeklaratsiooni (kd 1, tl 45-48) kohaselt tema netotulu suuruseks aastal 2020 pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete (kd 1, tl 47 pöördel) maha arvamist oli 12 425,66 eurot. Maksu- ja Tolliameti
  2. jaanuari 2022 teatise (kd 2, tl 42) kohaselt tehti kostjale ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 15 724,68 eurot (mis teeb keskmiselt 1310,39 eurot kuus). Väljamaksete tegijateks olid Narva x ja Sotsiaalkindlustusamet (kd 2, tl 4344). Eesti Töötukassa
  3. jaanuari 2022 teatise (kd 2, tl 7) kohaselt polnud S S (isikukood xxx) registreeritud Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Narva büroos alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani. S S ei saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti
  4. veebruari 2022 vastuse (kd 2, tl 47) kohaselt on S Sle (isikukood xxx) määratud alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani pension: 11.01.2021 kuni 31.01.2021 kogusummas 258,37 eurot; 01.02.2021 kuni 31.03.2021 kogusummas 381,40 eurot kuus; 01.04.2021 kuni tänaseni kogusummas 406,74 eurot kuus. Kostja sai 04.06.2021 pensioni 406,74 eurot (kd 1, tl 29). AS-i Pensionikeskus
  5. veebruari 2022 vastuse (kd 2, tl 50) kohaselt ei ole pensioniregistri pidaja andmetel S S (isikukood xxx) liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Ajavahemiku 01.01.2021–30.06.2021 (kd 1, tl 30-36) ja 30.06.2021–27.01.2022 (kd 2, tl 17-29) eest kostja Coop Panga AS pangakonto väljavõtetest nähtub laekumisi pangakontole A Slt (kostja tütar) iga kuu 250 eurot, palk Narva x. Väljaminekuteks on ühel korral A Sle ülekanne 50 eurot, peamiselt kaardiga kauplustes maksmine, kindlustusmaksete tasumine, Coop Pank ASile laenumaksed, maksed Tele2 Eesti ASile, VKG Elektrivõrgudele, ASile Narva-Jõesuu Kommunaal X tn x küla eest, osamaks x GÜ-le, korterimaks KÜ-le x Narva. Ajavahemiku 01.01.2021–30.06.2021 (kd 1, tl 37-44) ja 30.06.2021–28.01.2022 (kd 2, tl 34-38) eest kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtetest nähtub pensioni laekumisi, sularaha sissemakseid arvestatavates summades. Väljaminekuteks on peamiselt pangakaardiga kauplustes, apteekides, restoranides, tanklates maksmine, korterimaks KÜ-le x, maksed VKG Elektrivõrgudele X tn x küla eest ja ASile NarvaJõesuu Kommunaal X tn x küla eest, Maksu- ja Tolliametilt tulumaksu tagastus, tasumine tehnoülevaatuse eest. 5.Kostja nimele on
  6. septembri 2021 seisuga (kd 1, tl 78-84) registreeritud liikmesus Hooneühistus X X-x (rg-kood x), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr x pindalaga 17,80 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 178/28769 (kd 1, tl 81). Seisuga
  7. september 2021 on kinnistusraamatusse aadressil x, Narva asuva 63,80 m2 suuruse eriomandi omanikuna kantud kostja abikaasa L S (omaniku kanne on tehtud
  8. novembril 2003). Samuti on L. S nimele seisuga
  9. september 2021 (kd 1, tl 70-x) registreeritud liikmesus Hooneühistus x (rg-kood x), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr x pindalaga 16,50 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna x(kd 1, tl x). 15
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja L S olid abielus alates 30.06.1990 kuni L S surmani 02.08.
  1. Toodu pinnalt järeldab kohus, et hoolimata sellest, et kinnistusraamatusse aadressil x, Narva asuva eriomandi omanikuna ja Äriregistris liikmesus Hooneühistus X-x oli kantud kostja abikaasa nimele, oli see abikaasade ühisvara ikka.
  2. jaanuari 2022 seisuga ei ole kostja kinnistusraamatusse kinnisvara omanikuna kantud (kd 1, tl 162).
  3. jaanuari 2022 Narva notari S Nikonovi tõestatud hooneühistu liikmesuse kinkelepingu ja loovutamise lepingu (registreeritud notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri 53 all) (kd 1, tl 163-165) kohaselt kinkis kostja A Sle ja A S võttis kinkena vastu liikmesus nr x Hooneühistus X X-x (registrikood x). Lepingu ese kuulub kostjale alates 15.03.
  4. aastast ning selle avaldatud väärtuseks on 2000 eurot. Kinkija soovib kinkida lepingu eseme peresisese kokkuleppe kohaselt kingisaajale ning soovib lepingu eseme üle anda oma elu ajal. Kostja loovutas A Sle kõik lepingu esemeks oleva liikmesusega seotud õigused ja kohustused.
  5. jaanuari 2022 Narva notari S Nikonovi tõestatud hooneühistu liikmesuse kinkelepingu ja loovutamise lepingu (registreeritud notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri 54 all) (kd 1, tl 166-168) kohaselt kinkis kostja A Sle ja A S võttis kinkena vastu liikmesus nr x Hooneühistus X-x (registrikood x). Lepingu eseme omanikuna on liikmesuse omanike nimekirja kantud 02.08.
  6. aastal surnud kinkija abikaasa L S (isikukood x). 12.01.
  7. aastal oli kinkijale väljastatud omandiõiguse tunnistus ja testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on lepingu ese kinkija omand ning tal on kõik õigused lepingu eseme kinkimiseks ning liikmesusest tulenevate õiguse ja kohustuse loovutamiseks. Kinkija soovib kinkida lepingu eseme peresisese kokkuleppe kohaselt kingisaajale ning soovib lepingu eseme üle anda oma elu ajal. Lepingu eseme avaldatud väärtuseks on 2000 eurot. Kostja loovutas A Sle kõik lepingu esemeks oleva liikmesusega seotud õigused ja kohustused.
  8. jaanuari 2022 Narva notari S Nikonovi tõestatud korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (registreeritud notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (kd 1, tl 169-172) kohaselt kinkis kostja A Sle ja A S võttis kinkena vastu Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistriossa nr x kantud korteriomand nr x, asukohaga x, Narva linn koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinkija soovib kinkida lepingu eseme peresisese kokkuleppe kohaselt kingisaajale ning soovib lepingu eseme üle anda oma elu ajal. Lepingu eseme avaldatud väärtuseks on 32 000 eurot. Lepingu eseme omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 02.08.
  9. aastal surnud kinkija abikaasa L S (isikukood x). 12.01.
  10. aastal oli kinkijale väljastatud omandiõiguse tunnistus ja testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on lepingu ese kinkija omand ning tal on kõik õigused lepingu eseme kinkimiseks ning liikmesusest tulenevate õiguse ja kohustuse loovutamiseks. Lepingu pooled leppisid kokku korteri koormatisega kostja kasuks isikliku kasutusõigusega. Kostja isiklik kasutusõigus on
  11. jaanuaril 2022 kantud kinnistusraamatusse (kd 1, tl 186).
  12. juunil
  13. a Narva notar S Nikonov tõestas (registreeritud notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri 1692 all) abikaasade S S ja L S vastastikune testament (kd 1, tl 113-114), mille kohaselt teevad nad surma puhuks järgmised korraldused: nimetavad vastastikku teineteist 16
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 varem surnud abikaasa ainupärijaks. St et iga abikaasa nimetab oma ainupärijaks üleelanud abikaasat, kel on õigus päritud vara vabalt käsutada. Üleelanud abikaasa surma järel pärandavad abikaasad kogu oma vallas- ja kinnisvara, mis tahes koosseisus ja seda kus tahes, abikaasade lapselapsele S Sile. 6.Kohus jätab tähelepanuta hagejate esindaja poolt esitatud andmed kinnisvaraportaalist (kd 1, tl 85-86) xe maksumuse kohta, kuna nõustub kostja esindaja seisukohaga, et tuleb konkreetse garaaži hindamisel lähtuda konkreetsetest parameetritest: suurus, seisukord, asukoht, kaevu või kütte olemasolu jne. Samuti on internetist näha müüjate soovitud hindu ning tegelik müügihind selgub pärast ostjaga läbirääkimist ning on märgitud notariaalsetes võõrandamislepingutes. 7.Kohus arvestab, et kostja abikaasa on surnud
  1. augustil 2017 ning kostja alles
  2. jaanuaril 2022, kui käesolev hagi oli juba kohtu menetluses, vormistas pärandi vastuvõtmist ja samal päeval tütrele kogu oma vara kinkis. Kohus leiab, et seda oli ilmselt tehtud näitamaks oma kehva varalist seisundit ja vabanemaks lapselaste ülalpidamise asenduskohustusest. Kostjal küll oli õigus käsutada pärandina saadud ja talle kuuluvat vara, sest lapselaps S S saaks pärijaks abikaasade
  3. juunil
  4. a vastastiku testamendi järgi alles pärast kostja surma, kuid asjaolu, et tehingud teostati peaaegu viis aastat pärast pärandi avanemist ja just ajal kui kostja sai teada käesoleva hagi esitamisest, näitab kostja tahtlust iga hinna eest vabaneda lapselaste ülalpidamise asenduskohustusest. Kostja väited, et ta olevat töölt lahkunud ja tütrele kogu oma vara kinkinud, kuna soov oli kolida alaliseks elamiseks Venemaale, ei muuda kohtu järeldust mitte. 8.Ühtlasi arvestab kohus, et tütrele kostja, tema tütre ja abikaasa ja viie lapse elukohaks väidetava aadressil x asuva eriomandi kinkimisest hoolimata, tasub kostja jätkuvalt korteri eest täies ulatuses. Seda selgub kostja Coop Panga AS pangakontoväljavõttest ajavahemiku 01.01.2022–16.08.2022 (kd 2, tl 111-113) eest. Kostja kandis
  5. juunil 2022 (kd 2, tl 112) KÜle x 97,52 eurot selgitusega „korterimaks x“. Suvisel kuul tasutud makse suurusest võib järeldada, et kostja tasus korterimaks täies ulatuses, mitte osaliselt, nagu väidab kostja. Samuti tasub kostja VKG Elektrivõrgudele pidevalt. 9.Ajavahemiku 01.01.2022–16.08.2022 eest kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest (kd 2, tl 114-117) selguvad tema kulutused tanklas, kuid kostja omandis sõiduautot ei ole. Inbank Finance ASi
  6. jaanuari 2022 vastuse (kd 2, tl 40) kohaselt on kostjal lepinguline finantsiline kohustus. 10.TFBank AB (publ.) Eesti filiaal 25.02.2022 õiendi (kd 2, tl 63) kohaselt oli enne
  7. augusti 2022 kostjal kohustus selles krediidiasutuses. Seega tänaseks päevaks TFBank AB (publ.) Eesti filiaalis kostjal finantskohustust ei ole.
  8. veebruari 2022 seisuga (kd 2, tl 64) kostja laenujääk TFBank AB (publ.) Eesti filiaalis oli 158,93 eurot. 11.Kostja väide vanurist ema abi kohta ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna PKS § 98 lg 1 alusel kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. 12.Kohus nõustub hagejate esindaja esitatud tõendeid käsitledes hagejate esindaja seisukohaga ja loeb tõendatuks, et kostja töötab endiselt Narva X X Xis ka pärast
  9. novembrit 2021, ent mitteametlikult, ja varjab seda kohtu eest. 17
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 Narva X X Xi
  1. a õppeplaanis (kd 2, 88-89), mis on kinnitatud direktori 02.02.2022 käskkirjaga,
  2. aasta ürituse „Eesti meistrivõistlused mudellaevanduses“ erinevates etappides ja „Laevamudelite näitused“, on märgitud vastutatavaks pedagoogiks S S ja osalejate arv. Narva X X Xi veebikodulehel (kd 2, tl 83)
  3. juuni 2022 seisuga avaldati, et S S on mudellaevanduse õpetaja ja tema tööaeg on teisipäev kl 16.00-18.15; neljapäev kl 16.00-18.15; reede kl 16.00-18.15; laupäev kl 13.00-14.
  4. Sama info on avaldatud ka
  5. augustil 2022 (kd 2, tl 84). Kostja väited, et ta käivat Narva X X Xi ruumides, sest olevat meisterdamas laevamudeleid, ei välista kostja töötamist Narva X X Xis. Kohus leiab, et pärast
  6. novembrit 2021 kostja tütre teostatud kostja pangakontole ülekanded ei pea ilmtingimata olema seotud kostja töötamisega Narva X X Xis, sest kostja tütar teostas kostja pangakontole korrapärased ülekanded ammugi enne
  7. novembrit
  8. 13.Kohus jätab tähelepanuta kd 2, tl-del 85, 86, 87 (tõlked kd 2, tl-d 100, 101, 102) olevad dokumendid, sest nendest ei ole võimalik tuvastada, kust seda teavet saadud, kes ja kellelt teavet küsib, millal see toimub. 14.Samuti jätab kohus tähelepanuta Viru Ringkonnaprokuratuuri (kd 2, tl 90) ja Riigiprokuratuuri (kd 2, tl 92-94) määrused, sest leiab, et käesoleva asja arutamisel need tähtsust ei oma. 15.Kostja tõi välja, et tema igakuised kulud, mis on tema ülalpidamise ja kohustustega seotud: -Eluasemekulud 110 – 180 eurot, sõltuvalt aastaajast; -kulutused toidule 500 eurot; -kulutused transpordile 100 eurot; -sidekulud 50 eurot; -kulutused tervishoiule 150 eurot; -kulutused hügieenitarvetele 100 eurot; -kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot; -muud vältimatud püsikulutused (Coop panga laen) 166 eurot. Seega on keskmiselt kostja kulutused ühes kuus 1256-1326 eurot. See peaaegu kolmekordselt ületab kostja väidetavat sissetulekut pensioni näol. Eluliselt väheusutavad kostja väited, et teda aitavad perekonna liikmed. Kostja on lesk. Temal on vanurist ema, kel endal on kostja väitel vaja abi; poeg, kes ei tasu lastele elatist, mistõttu lapsed pidid esitama hagi vanaisa vastu elatise saamiseks asenduskohustusena, ning tütar, kellel on viis last ja kes on ilmselt abivajaja ise. 16.Hinnates kõike ülaltoodut kogumis, leiab kohus, et kostja on võimeline andma oma lapselastele ülalpidamist asenduskohustusena, kuid seda ilmselt mitte hagejate nõutud suuruses. Arvestades kostja pensioni suurust, töötamist (s.t kostja on võimeline täiendavat sissetulekut teenima), kohustuse suurust COOP Panga ees, laenuga seonduvaid kohustuslike kindlustusmakseid, vara puudumist, millega võinuks kostjal olla seotud kulutused, v.a osaliselt kulud seoses Narvas, x, asuvas korteris elamisega, leiab kohus, et kostja on võimeline andma asenduskohustusena igale hagejale elatist 50 eurot kuus. 17.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja iga hageja kasuks asenduskohustusena elatist 50 eurot kuus alates
  9. juunist 2021 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. 18.Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 18
(19)Tsiviilasi nr 2-9339 MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kxb hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.