← Eesti

2-21-14773/31

Obsah (6)§ 657§ 174§ 163§ 218§ 228§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-14

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 566 euro suuruse igakuise elatise alates hagi esitamise kuust kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui XXXX. 566 eurot ületavas osas jääb hageja elatisenõue rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Lisaks lahendab ringkonnakohus hageja nõude, mis maakohtu menetluses jäi tähelepanuta ja rahuldab hageja nõude saada 292 euro suurust elatist

  1. a novembrikuu eest.
  2. Hageja on kostja täisealine tütar, kes soovib saada kostjalt ülikooliõpingute ajal 700 euro suurust igakuist elatist ja lisaks 292 euro suurust elatist
  3. a novembrikuu eest. Maakohus mõistis kostjalt välja 250 euro suuruse elatise alates hagi esitamisest.
  4. a novembrikuu elatise nõuet maakohus ei lahendanud.
  5. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all esmalt hageja elatisenõue alates septembrist 2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja elatisenõude
  6. a juuli ja augusti eest (kahju hüvitamise nõude). Selles osas on maakohtu 6 otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Teiseks tuleb apellatsioonimenetluses lahendada see osa hageja nõudest, mille maakohus jättis tähelepanuta ehk hageja 292 euro suurune elatisenõue

  1. a novembri eest.
  2. Hageja nõue kostja vastu põhineb PKS § 96 lg-l 1 ja PKS § 97 p-l
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja täisealine tütar ja et ta õpib, ega ka selle üle, et kostja ei ole hagejale pärast
  4. a juunit ülalpidamist andnud.
  5. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu
  6. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile võib õppetöö olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks. Väljavõttega Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist (dtl 23) ja Tartu Ülikooli teatisega (dtl 31) on tõendatud, et hageja on alates
  8. septembrist 2021 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna X eriala bakalaureuseõppe täiskoormusega päevase õppe üliõpilane. Olukorras, kus hageja õpib täiskoormusega, ei saa temalt eeldada, et ta käiks tööl ja peaks ennast ise ülal. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja on saanud Viljandi korteri omanikuks, siis oleks tal selle korteri arvel võimalik tulu teenida. Selles korteris elab hageja haige ema ja oleks äärmiselt ebamõistlik eeldada, et osa korterist antakse mõnele kolmandale isikule üürile.
  9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on osaliselt vastuoluline. Samuti on see väljamõistetud elatise suurust puudutavas osas olulises osas põhjendamata. Maakohus analüüsis esmalt kostja ülalpidamisvõimekust ning leidis, et kostja varaline seis on hea ja võimaldab hagejale elatist maksta. Seejärel leidis maakohus, et kõik hageja kulutused ei ole põhjendatud, märkides, et kostja ei pea kandma hageja mitme elukoha kulusid ja et näiteks auto ning treeningu kulud ei ole esmavajalikud kulud. Hageja vajadusi ega elulaadi maakohus ei hinnanud ning 250 euro suuruse elatise väljamõistmist põhjendas maakohus üksnes sellega, et kostja oli nõus sellise suurusega elatist maksma.
  10. Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist kindlaks määrates tuleb lähtuda PKS § 99 lgst 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu
  11. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Seega tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha, millised on esiteks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja teiseks tema tavaline elulaad.
  12. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hageja tavalise elulaadi hulka peaks kuuluma ühetoalise korteri üürimine õpingute asukohas Tartus. Kostja arvates on põhjendatud eluasemekulu ühiselamukoha kulu, kuid mitte ühetoalise korteri üürikulu.
  13. Hagejal on teises linnas kõrgkooli päevaõppes õppides kahtlemata vaja kusagil elada. Hageja on ise selgitanud, et ta püüdis ühiselamus elada, kuid ei suutnud. Ringkonnakohus ei arvesta hageja põhjendusi, et tal ei ole võimalik ühiselamus elada põhjusel, et sinna ei mahu tema hobidega tegelemiseks vajalikud tarbed. Küll aga arvestab ringkonnakohus hageja põhjendustega, et tema jaoks on osutunud psühholoogiliselt keeruliseks teistega koos elada ja 7 et ühiselamus ei olnud võimalik õppida. Hageja on selgitanud, et ta on alates
  14. eluaastast pidanud üksi hoolitsema oma haige ema eest ja see on talle endale põhjustanud nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleeme. Patsiendiportaali väljavõttega (dtl 83-84) on need terviseprobleemid ka tõendatud. Kostja vastuväide, et patsiendiportaali andmed on nelja aasta tagused, ei ole asjakohane, kuna eelduslikult tulebki sedalaadi tervisemuredega tegeleda pikemat aega. Kui alaealine peab hoolitsema oma haige vanema eest, siis saab selliste terviseprobleemide teket ka eeldada. Kõik eelnev kogumis võimaldab jõuda järeldusele, et praegusel juhul saab hageja põhjendatud vajaduseks pidada ühetoalise korteri üürile ja kommunaalteenustele kuluvat summat.
  15. Ringkonnakohtu arvates kujundavad täisealise õppiva lapse elulaadi mh tema vanemate võimalused. Hageja ema on küll töövõimetu, kuid kostja varaline seis on väga hea. Seda järeldust ei lükka ümber kostja väited, et tema sissetulekuks on üksnes 578 euro 29 sendi suurune pension. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest (dtl 77-78) nähtub, et kostja on osanik ja/või juhatuse liige kümnes äriühingus. Kui inimene on äriühingu juhatuse liige või osanik, siis on tal neist äriühingutest eelduslikult võimalik saada kas töötasu, dividendi või muud sissetulekut. Sissetuleku saamine oma äriühingust on osaniku enda kontrolli all. Kostja on küll väitnud, et ta ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut, kuid see ei ole eluliselt usutav. Sellisel määral äriga tegelemine ei saa olla ei heategevuslik ega püsivalt kahjumlik. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud, nt ei ole ta väitnud, et need äriühingud oleksid varatud või ei tegutseks. Kostja on väitnud, et tema äriühingud ei pea hagejat ülal pidama. See on õige, kuid äriühingutest saadava tulu arvel on kostjal võimalik hagejat ülal pidada. Lisaks nähtub hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 79), et kostja omandis on 15 kinnisasja. Kostja esitatud kinnistute nimekirja (dtl 125-126) järgi kuulub talle vähemalt 11 kinnisasja. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et need kinnisasjad oleksid mingil põhjusel väärtusetud. Eeltoodust tulenevalt on ümber lükatud kostja väited, et tema majanduslik olukord on halb.
  16. Nagu ringkonnakohus juba eespool märkis, on täisealise lapse ülalpidamise ulatuse hindamisel üheks kriteeriumiks tema tavaline elulaad. See tähendab muu hulgas, et laps peab saama osa oma vanemate elulaadist, sealhulgas selle vanema elulaadist, kellega ta koos ei ela ja kes teda vahetult ülal ei pea. Seega peab ka hageja saama osa kostja tavalisest elulaadist. Kostja elulaadi saab kaudselt hinnata mh tema uue pere elulaadi kaudu. Arvestades seda, et kostja teistele lastele kuuluvad kinnisasjad (vt dtl 72-76) ja nad tegelevad kallite hobidega, on kostja pere elulaad üsna jõukas. Kostja on küll väitnud, et kõik kallite hobide kulud ja üldse kõik, mis kulub teistele alaealistele lastele, on soetanud tema abikaasa, ja et tema teisi lapsi peavad üleval tema abikaasa, sugulased ja täisealised lapsed, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole see eluliselt usutav. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema jõukas elulaad on üksnes tema abikaasa või täisealiste laste panuste tulemus. Kaudselt kinnitab kostja varalist võimekust ka Tartu Ringkonnakohtu
  17. juuni
  18. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-20737 (dtl 2426), millega kostjalt mõisteti hageja ema kasuks ja hageja jaoks välja 4500 krooni suurune igakuine elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tegemist ei olnud tolleaegse miinimumelatisega.
  19. aastal oli miinimumpalk ligikaudu 230 eurot ja hagejale välja mõistetud elatis oli eurodesse ümber arvutatuna ligikaudu 290 eurot. Asjaolul, et eelnimetatud elatis oli
  20. aastaks muutunud miinimumelatiseks, ei ole tähendust, sest elatise suurendamise nõude esitamine on hageja õigus, mitte kohustus.
  21. Seega kinnitavad nii hageja vajadused kui ka tema tavaline elulaad, et õpingute ajaks Tartusse üüritud ühetoalise korteri üüri- ja kommunaalteenuste mõistlik kulu on hageja põhjendatud vajadus, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Eluruumi üürilepingu väljavõttega (dtl 28) on tõendatud, et hageja on
  22. septembril 2021 üürinud Tartus ühetoalise 41,5 m2 suuruse korteri, mille üür on 350 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on see Tartus asuva ühetoalise korteri mõistlik üürihind ja kostja ei ole ka vastupidist väitnud. 8 Kõnealuse korteri kommunaalkulude kohta on hageja esitanud tõendina
  23. a novembrikuu kommunaalteenuste arve, mille järgi oli kommunaalteenuste kulu ca 94 eurot, mitte 120 eurot, nagu väidab hageja. Seda suurusjärku kinnitab ka hageja esitatud väljavõte üürileandjale tehtud maksete kohta (dtl 110). Seega loeb ringkonnakohus hageja tõendatud vajaduseks 350 euro suuruse eluruumi üürikulu ja 94 euro suuruse kommunaalteenuste kulu.
  24. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hageja vajaduste ja tavalise elulaadi hulka kuuluvad auto kasutamise kulud. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostjaga ja leiab, et transpordikuludena saab hageja põhjendatud kuluks pidada ühistranspordi kasutamise kulu. Auto liikluskindlustuse kulu ei ole eeltoodud põhjustel hageja põhjendatud kulu. Hageja selgituste kohaselt sõidab ta ühes kuus Viljandi ja Tartu vahel 5-6 korda ja bussipilet ViljandiTartu marsruudil maksab 7,5 kuni 8 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei pea nii sageli kahe linna vahet sõitma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on põhjendanud kodus käimist mh ema aitamise vajadusega ja selline liiklemine kuulub hageja tavapärase elulaadi juurde. Seega on hageja põhjendatud vajaduseks transpordikulu ühes kuus 7,5 × 2 × 6 = 90 eurot.
  25. Hageja on oma tervisega seotud kulude suuruseks märkinud 40 eurot kuus. Ta on seda selgitanud vajadusega käia teraapias, samuti kasutada aeg-ajalt tasulisi tervishoiuteenuseid (sh hambaraviteenuseid), osta ravimeid, toidulisandeid ja silmatilku. Ringkonnakohtu arvates on need põhjendatud ja vajalikud ning hageja tavalisest elulaadist tulenevad kulutused, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Hageja on põhjendanud, miks ta peab terapeudi juures käima ning arvestades seda, kuidas ta on pidanud alaealisena oma haige ema eest hoolitsema ja millised terviseprobleemid talle sellest on tekkinud, on tervise taastamise kulud põhjendatud.
  26. Telefonisideteenuste kuluks on hageja märkinud 18 eurot kuus. Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud, kuid on leidnud, et tema peaks sellest kandma üksnes poole, kuna teise poole peaks kandma hageja ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on tuvastatud, et hageja ema ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma, kuna ta on töövõimetu ja puudega. See on tõendatud Töötukassa väljastatud töövõimekaardiga (dtl 18), mille kohaselt on hageja emal kuni
  27. a juunini tuvastatud puuduv töövõime. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et puudele ja töövõimetusele vaatamata peaks hageja ema tööle minema. Hageja on telefonisideteenuse tõendamiseks esitanud Elisa arve (dtl 113), millest nähtuvalt on hageja osa mobiilsideteenuse arvest ca 18 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab hageja põhjendatud vajaduseks lugeda 18 euro suurust telefonisideteenuse kulu ühes kuus.
  28. Hageja on oma vajalikuks kuluks märkinud ka 32 euro suuruse internetikulu ja 20 euro suuruse televisiooniteenuse kulu. Kostja on sellele kulule vastu vaielnud, väites, et see ei ole tõendatud. Hageja on internetiteenuse kulu tõendamiseks esitanud Elisa
  29. novembri
  30. a arve koos spetsifikatsiooniga (dtl 114–115), mille järgi oli hageja internetiteenuse kulu Tartu korteris
  31. a oktoobris ca 10 eurot. Arvest nähtuvalt on siiski tegemist ajutise soodusarvega ja soodustuse lõppemisel on teenuse tegelik kulu ca 19 eurot kuus. Hageja elulaadi ja vajadusi arvestades on see põhjendatud kulu ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Küll aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul arvestada Viljandi korteriga seotud kulusid, sest hageja ülalpidamiskulude hulka ei saa arvata kahe elukoha kulusid.
  32. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 50 euro suurust treeningukulu ei ole hageja tõendanud ja seega ei saa seda praegusel juhul arvesse võtta.
  33. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagejal kulub lisaks 140 eurot toidule, 20 eurot hügieenitarvetele ning 20 eurot riietele ja jalanõudele, seega tuleb ka neid kulusid hageja ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvesse võtta. 9
  34. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu ühes kuus kokku 350 + 94 + 90 + 40 + 18 + 19 + 140 + 20 +20 = 791 eurot. Kuna hageja on märkinud, et kannab oma kuludest iga kuu ise 225 eurot, siis on hageja ülalpidamisvajaduse suurus 791 – 225 = 566 eurot.
  35. Eelduslikult on mõlemad vanemad kohustatud oma abivajavat last pidama üleval võrdses ulatuses. Kuid praeguses asjas on tõendatud (vt otsuse p 21), et hageja ema ei suuda hagejat ülal pidada. Seega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist kogu hageja ülalpidamisvajaduse ulatuses.
  36. Kostja võiks vabaneda ülalpidamiskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 1 alusel ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus analüüsis juba eespool (vt otsuse p-d 16–17), miks kostja väited, et ta ei suuda hagejale ülalpidamist anda, ei ole tõsiselt võetavad. Kostja head varalist olukorda ei lükka ümber ka tema esitatud epikriis, (dtl 50–70), mille kohaselt sai ta
  37. a liiklusõnnetuses vigastada. Kostja on ise selgitanud, et puuet ta vormistanud ei ole, kuna sellel ei ole majanduslikku mõtet. Apellatsioonimenetluses rõhutas kostja, et küsimus ei ole niivõrd tema ülalpidamisvõimekuses, kuivõrd hageja ülepaisutatud vajadustes. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei kahjustaks kostjalt hageja põhjendatud ja vajalike kulude ulatuses elatise väljamõistmine kostja enda ega tema pere tavalist ülalpidamist.
  38. Üheks kostja vastuväiteks on olnud ka see, et kuna ta on maksnud hagejale
  39. a detsembrist kuni
  40. a juunini iga kuu 290 õigusliku aluseta, siis tuleb tasutud 2030 eurot hageja elatisenõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu selle vastuväitega ja selgitab, et vaidlustamata asjaolude kohaselt õppis hageja
  41. a detsembrist kuni
  42. a juunini gümnaasiumis ja seega oli tal ka sel ajal õigus kostjalt ülalpidamist saada. Kostja maksed ei ole olnud õigusliku aluseta, vaid need on olnud vabatahtlikud elatisemaksed ja seega ei saa neid hageja nõudega tasaarvestada.
  43. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 566 euro suurune elatis alates hagi esitamise kuust ehk septembrist 2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ehk XXXX. Ringkonnakohus mõistab resolutsioonis terviksummana välja selle elatise, mille kostja võlgneb hagejale
  44. a septembrist kuni
  45. a oktoobrini ja see summa on 14 kuud × 566 = 7924 eurot. Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva elatise 566 eurot kuus alates
  46. novembrist 2022 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks, kuni tema 21-aastaseks saamiseni ehk XXXX.
  47. Hageja nõuab kostjalt lisaks 292 euro suurust elatist
  48. a novembrikuu eest, mil ta oli juba täisealine, kuid õppis gümnaasiumis. Hageja põhjendab oma nõude suurust sellega, et kostja maksis talle enne
  49. a novembrit ja ka ajavahemikus
  50. a detsembrist kuni
  51. a juunini iga kuu umbes sama suurt elatist (vt otsuse p 28). Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil sellise elatise suurusega kõnealuse aja eest (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 4, 00:36:31). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 292 euro suurune elatis
  52. a novembri eest. 31.

§ 174lg 1 järgi tuleb lahendis kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis saada 700 euro suurust elatist ja kohus mõistis välja 566 euro suuruse elatise ning lisaks

  1. a novembrikuu 10 eest 292 euro suuruse elatise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi rahuldamise ligikaudset proportsiooni arvestades 80% menetluskuludest jätta kostja ja 20% hageja kanda.
  2. Hageja on oma menetluskuludena esitanud õigusabikulude arve, mille järgi on talle apellatsioonkaebuse koostamiseks osutatud õigusabi 3 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist nõudnud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et hageja on küll saanud õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuid ta on kaebuse esitanud ise, mitte esindaja vahendusel. Hagejal ei ole olnud menetluses juristist lepingulist esindajat (

§ 218

) ega ka nõustajat (

§ 228

), seega ei ole õigusabikulu praegu hüvitatav menetluskulu

§ 144p 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kummalgi poolel tekkinud kindlaksmääratavaid menetluskulusid ja seega tuleb menetluskulud jätta kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.