lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
Esimene aruanne esitada
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. 3 TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
MS § 47 lg 4).
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas 29.06.
Kokku pankrotivarasse laekus EUR, mis on laekunud arestitud laekumistest, sh töötasust. Pankrotivara kokku 7408,60 EUR. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) Pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur juhindunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Andmed pankrotivarast teostatud/teostamisele kuuluvate väljamaksete kohta on esitatud vastavalt
lg 1 toodule: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – nõudeid ei ole esitatud; 3) massikohustused – toodud vastavalt
toodule, seda lõpparuande koostamise kuupäeva seisuga (EUR): Kulud masskohustustega seonduvalt,
, KOKKU 0 Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused (pangakulud) 0 Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist 0 Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud 0 Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused 0 Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks (sotsiaalmaks ajutise halduri ja halduri tasult) 4) pankrotimenetluse kulud – toodud vastavalt
toodule, seda eurodes (käibemaksuta): Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt,
, KOKKU 1227,60 Sh menetluskulud Sh ajutise halduri tasu 0 Sh halduri tasu (käibemaksuga) 1227,60 Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu 0 Sh ajutise halduri ja halduri tegevusega seonduvad kulud 0 Sh
või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa 0 Pankrotimenetluses teostatud/teostamisele kuuluvaid väljamaksed vastavalt
Vastavates kuludes kajastub ka kohtu poolt veel otsustamata (seega ka tasumata) pankrotihalduri tasu koos KM-ga 1227,60 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Võlgnik pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid, mis fikseeritud võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses. Väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuete (tunnustatud ja tähtaegselt esitatud nõuded) osas on tehtud kokku summas 6181,00 eurot järgmiselt: Nr Võlausaldaja Väljamakse EUR 1 Holm Bank AS
Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
Kontrollinud võlgniku tehinguid/toiminguid enne pankrotimenetluse algatamist, analüüsides tagasinõuete ja/või tagasivõitmise võimalusi ja/või kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, esitanud aruandeid ja muid nõutud andmeid. Haldur on kaitsnud võlausaldajate seaduslike huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku pankrotimenetluse, võlausaldajate nõuete täitmise vastavalt pankrotiseaduses toodule. Haldur on kontrollinud võlausaldajate esitatud nõudeavaldust, esitanud jaotusettepaneku, rahuldab kõigi võlausaldajate nõuded, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil. Haldur on oma tegevuses lähtunud, et pankrotimenetlus oleks läbi viidud ökonoomselt. Haldur on võimaldanud tutvuda võlgniku ja võlausaldaja esindajatel kõikide dokumentidega, mille vastu on huvi tuntud. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 8) Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pole teada asjaolusid, mille alusel hagisid veel esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjus (
lg 2 p 10 ja lg 3) Võlgnik ei suutnud piisavate sissetulekute puudumise ja vara puudumise tõttu täita kohustusi. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Pankrotihaldur pole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna Axxxxx Vxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.08.2021. a.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus kuulas Axxxxx Vxxxxxxxx ära 23.03.2023.a. Axxxxx Vxxxxxxx kinnitas jätkuvat soovi algatada kohustustest vabastamise menetlus. Ta teab oma kohustusi selles menetluses ja on valmis neid täitma. Usaldusisikuks määratava Annika Rauga on juba suhelnud. Ta on valmis eraldisi tegema võlausaldajatele. Axxxxx Vxxxxxxx töötab, omab igakuist sissetulekut. Peresse kuuluvad abikaasa ja neli last. Kohus, kaalunud Axxxxx Vxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohus rahuldab Axxxxx Vxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
MS § 8 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
MS § 47 lg 4).
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlanõustaja Annika Rau on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Annika Rau tuleb nimetada Axxxxx Vxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Annika Rau nimetamise usaldusisikuks.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt AxxxxxxVxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxxxx Vxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
Esimene aruanne esitada
Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes 9 kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FiMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Pankrotivarasse on laekunud 7 408,60 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6401 kuni 12 800 eurot 1 932 eurot pluss 18,2% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 1 932 eurot + (7 408,60 – 6 401) * 18,2% = 2 115,38 eurot. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks tunniarvestuse alusel 1 023 eurot, millele lisandub käibemaks 204,60 eurot, kokku 1 227,60 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 15,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Robert Sprengki taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1 227,60 eurot, sh käibemaks 204,60 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.