Obsah (6)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9198 Tsiviilasi H P, J P hagi J

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil H P viibib koos J Pega).

1. Välja mõista J Pelt elatis J Pe kasuks alates 20.06.2022 kuni 31.12.2022 summas 407,02 eurot.
2. Välja mõista J Pelt elatis J Pe alates 01.01.2023 kuni J Pe täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 61,09 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning

101 lg 7 alusel vähendatud 15 % võrra kuni 12.02.2030 ja

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil J P viibib koos J Pega).

1. Resolutsiooni p-s 3 ja 5 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks A P arvelduskontole nr xxx.
5. Välja mõista J Pelt H Pe kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 02.11.202001.11.2021 summas 477,47 eurot.
6. Välja mõista J Pelt J Pe kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 02.11.202001.11.2021 summas 477,47 eurot.
7. Juhul, kui J P on kohtumenetluse kestel H Pele ja/või J Pele maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.06.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt lõppes H Pe (hageja I) ja J Pe (hageja II) seadusliku esindaja ja J Pe (kostja) kooselu septembris xxx. Abielu lahutati xxx. Lahku minnes lepiti kokku, et elatisraha hagejate seaduslik esindaja kostjalt ei nõua, kuid kõik laste kulud tehakse pooleks. Hagejatega 50:50 ajaline suhtluskord toimis kuni august 2021, kui lapsed olid vanemate juures võrdse aja. Alates septembrist 2021 panustab hagejate seaduslik esindaja laste ülalpidamiseks kostjast oluliselt enam. Lapsed on alates septembrist 2021 viibinud kostjaga vähem aega vastavalt: septembris 8 päeva, oktoobris 11 päeva, novembris 8 päeva, detsembris 9 päeva, 2022 jaanuaris 15 päeva, 2022 veebruaris 9 päeva, 2022 märtsis 9 päeva, 2022 aprillis 11 päeva, 2022 mais 6 päeva. Ühe lapse kohta on keskmine igakuine kulu kuus 320 eurot; s.h eluasemekulud (elekter, gaas, gaasivõrk, telia, vesi, prügi) ca 90 eurot; kulutused toidule 60 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud (tütre telefoni eest tasub isa, poja telefoni eest ema), kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks (trenn, muusikakool, klassirahad, väljasõidud jne) 100 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot. Alaealiste laste kulusid on vaja ka planeerida ja seetõttu tuleb võimalikult selgelt välja arvestada mõistlik kuusumma, millega hagejate seaduslik esindaja saab arvestada. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul, toetudes reaalsele olukorrale ja arvestustele, on selleks igakuiseks lisasummaks 300 eurot ehk 150 eurot kummalegi lapsele. Kuigi selline igakuine arvestus on hagejate seadusliku esindaja arvates mõistlik, ei ole see viinud kostjat laste kulutuste võrdsetes osades tasumiseni ning seetõttu leiavad hagejad, et edasiulatuva elatise arvestustes tuleb hakata lähtuma seadusest ja kasutama Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud elatiskalkulaatori abi. Kostja võlg laste arvestuslike kulude eest seisuga kuni juuni 2021 oli 412,58 eurot. Aastaga on sellele lisandunud 954,93 eurot, mis teeb ühele lapsele vähemmakstud summaks 954,93/2= 477,47 eurot. Seega tagasiulatuvalt ajavahemikul juuni 2021- juuni 2022 võlgneb kostja hagejatele kokku 2x 477,47=954,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise muutuva suurusena vastavalt

§ 101

lg 1 sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule 3 eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool hagejatele makstavast lapsetoetustest ning hageja II puhul täiendavalt vanusevahest tulenev 15% . Hagi esitamise seisuga on hageja I elatise täismäär 225,64 eurot ning hageja II elatise vähendatud määr 191,79 eurot, milledest arvestatakse maha kohustatud vanemaga proportsionaalselt veedetud aeg (ööpäevade arv). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks vähemmakstud tagasiulatuv elatis perioodi 20.06.2021 kuni 19.06.2022 eest summas 477,47 eurot ja hageja II kasuks vähemmakstud tagasiulatuv elatis perioodi 20.06.2021 kuni 19.06.2022 eest summas 477,47 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Vanemate lahku kolimisest alates kehtis kaks esimest aastat suhtluskorra osas nädal ja nädal printsiip, kus lapsed olid nädalahaaval vaheldumisi kord ema juures, kord isa juures, sõltumata koolivaheaegadest, sünnipäevadest ja pühadest. 2021 aastal andis laste ema ilma igasuguse ettehoiatamiseta telefoni teel teada, et tema ei saa finantsiliselt hakkama ja kolis lastega xxx külla oma sõbra juurde. Eelnevalt puudus igasugune diskussioon sellel teemal ja lapsed ei olnud sellega nõus. Kostja on kogu lahus elatud aja jooksul maksnud pool laste ema poolt esitatud kuludest ja tasunud terve aasta ühtainsat lepinguga võetud kulu, mis hagejat koormas. Kostja on seni laste emale vastu tulnud ja ei ole oma poolt tehtud kulutusi edastanud lootuses, et see ehk kuidagi suhteid paremas olukorras hoiab. Viimase aasta puhul olid kostja kulutused juba puhtalt toidule märksa suuremad kui laste emal. Kui lapsed käivad koolis, siis nad söövad laste ema elukaaaslase juures põhimõtteliselt vaid õhtusööki ja ehk ka kerge hommikusöögi. Kui lapsed on kostja juures, siis on nad kogu aeg kodus ja neile tuleb pakkuda vähemalt kolm korda päevas korraliku toitu. Samuti on laste isa ka ostnud lastele kõik vajalikud riided. Lisaks on kostja juba kolm aastat tütrele telefone ostnud ja arveid tasunud, selle eest kordagi arvet esitamast. Ka poeg J kasutab esimest aastat telefoni, aga kuna ema ühepoolselt on keelanud ära mobiilse andmeside ja Ji telefon vedeleb enamuse ajast laste ema elukaaslase juures, siis need kulud ei ole võrreldavad. Samuti tõi kostja välja, et on üksikvanem, kes antud hetkel on tänu laste ema kiuslikkusele ka töötu. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A P (dtl 10, 11). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud miinimumsuuruses, arvestades ka sellega, et hagejad viibivad teatud aja kuust kostjaga. Hagiavalduse kohaselt moodustavad mõlema hageja igakuised kulud kokku ca 470 eurot. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise 5 ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hagejate poolt hagis välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ja tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning ka transpordikulu ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele. Iseenesest ei ole ka kostja nimetatule vastuväiteid esitanud. 6.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et poolte vahel oleks kindlaks määratud suhtluskorda. Samas on hagiavalduses hagejad välja toonud, et hagejad on alates septembrist 2021 viibinud kostjaga vastavalt: septembris 8 päeva, oktoobris 11 päeva, novembris 8 päeva, detsembris 9 päeva, 2022 jaanuaris 15 päeva, 2022 veebruaris 9 päeva, 2022 märtsis 9 päeva, 2022 aprillis 11 päeva, 2022 mais 6 päeva. 26.09.2022 eelistungil on hagejad kinnitanud, et hagejad viibivad kostjaga 9-10 päeva kuus (dtl 70). 03.10.2022 kirjas on kohus kostjale selgitanud, et juhul, kui kostja vaidleb nimetatule vastu, siis tuleb kohtule välja tuua ja tõendada, kui palju hagejad reaalselt kostjaga viibivad. Kostja ei ole nimetatud päevade arvule vastuväiteid esitanud. Arvestades hagiavalduses märgituga ja kostja vastusega, asub kohus seega seisukohale, et hagejad viibivad keskmiselt kostjaga 10 päeva kuus, millega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. 7.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 6 Arvestades, et hagejate vanusevahe on väiksem, kui kolm aastat, siis tuleb hageja II puhul elatist vähendada 15 %. 8. Tuginedes eeltoodule jääb hageja I elatise igakuiseks suuruseks 31.12.2022 seisuga 75,21 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil hageja I viibib kostjaga). Hageja II igakuiseks elatise suuruseks jääb 31.12.2022 seisuga 63,93 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning

101 lg 7 alusel vähendatud 15 % võrra ja

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil hageja II viibib koos kostjaga). 01.02.2023 jõustunud PHS § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Nimetatud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Seega tuleb alates 01.01.2023 maha arvata mõlema hageja puhul pool lastetoetusest summas 40 eurot ning igakuiseks elatise suuruseks jääb hageja I puhul 71,87 eurot ja hageja II puhul 61,09 eurot. 9.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on oma 03.10.2022 kirjas kostjale selgitanud, et juhul, kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist tasuma, siis tuleb kostjal esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid kostja varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). Kostja on menetluses välja toonud, et on töötu, kuid ühtki tõendit oma majandusliku olukorra kohta täiendavalt kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud ise päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja arvelduskontot LHV pangas, mille saldo 23.11.2022 seisuga oli 4,29 eurot ning limiidikontot saldoga -2749,87 eurot (dtl 111). Samas nähtub nimetatud arvelduskonto väljavõttest, et 6 kuu sissetulek moodustas kostjal kokku 8144,40 eurot, keskmiselt seega 1357,40 eurot kuus (dtl 112-133). Samuti omab kostja arvelduskontot Swedbank AS-s, mille lõppsaldo oli 0,19 eurot ning 6 kuu sissetulekud kokku 2283 eurot, so 380,50 eurot kuus (dtl 164-166). Kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale ka kinnisasi Harju Maakonnas (kostja elukoht). 7 Kohus peab vajalikuks selgitada, et töötuks olemine ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole töövõimetu ega välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks teda uue töökoha leidmisel. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise täiendavaks vähendamiseks

§ 102

alusel ning hagejate nõue miinimumelatise väljamõistmiseks (arvestades hagejate viibimisega ka kostja juures) on põhjendatud kohtuotsuse punktis 8 märgitud summades, s.o hageja I puhul alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2022 kokku summas 478,84 eurot ja alates 01.01.2023 igakuiselt 71,87 eurot ning hageja II puhul alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2022 kokku summas 407,02 eurot ning alates 01.01.2023 igakuiselt 61,09 eurot. Arvestada tuleb ka indekseerimisega vastavalt

§ 101lg 3 ja 4.

10. Mõlemad hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi 20.06.2021 kuni 19.06.2022 eest summas 477,47 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist 8 välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule mai/juuni 2022 kirjavahetuse kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel, kus on laste igakuised kulud arutluse all olnud (dtl 3641). Iseenesest ei tõenda antud e-kirjavahetus elatise järjepidevat nõudmist. Samas ei tähenda see, et hagejad kaotaksid oma õiguse tagasielatuva elatise nõudmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil oma ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks käesoleval juhul kostjale iseenesest ebamõistlikult koormav ning asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda. Seega leiab kohus, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis alates 20.06.2022 kuni 31.12.2022 summas 478,84 eurot ning alates 01.01.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 71,87 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil hageja I viibib koos kostjaga). Samuti tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatis alates 20.06.2022 kuni 31.12.2022 summas 407,02 eurot ning alates 01.01.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 61,09 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning

101 lg 7 alusel vähendatud 15 % võrra kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 10 päeva võrra, mil hageja II viibib koos kostjaga). Märgitud elatis muutub mõlema hageja osas iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi eest 20.06.2021 kuni 19.06.2022 mõlemale hagejale summas 477,47 eurot.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja 9 arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10