1-23-1860/4

(22263000263)Kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi XXa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine Prokurör Merike Lugna Süüdistatav XX, isikukoodx; viibib x x x x; EV kodanik; emakeel: eesti keel; x töökoht: x; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 lg 1 kohus määras:

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasja nr 22263000263 menetlus XXa suhtes.
2. Jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Määrus saata XXale ja prokurörile. KrMS § 206 lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 385 p 10 kohaselt ei kuulu kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse lahendamise menetluses. KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS
3. 22.03.2023 saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX suhtes KrMS § 202 alusel. taotlus
4. Kriminaalasja nr 22263000263 menetlus alustati 06.05.2022 KarS § 424 lg 2 tunnustel. 08.07.2022 sõlmiti prokuratuuris XXa ja tema kaitsjaga kokkulepe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus XXa süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistusena lepiti kokku 2 aastat vangistust, mis KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga 720 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal 1 1-23-1860 kohustati XXat kriminaalhooldaja järelevalve all järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati XXat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena lepiti kokku, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse XXalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Samuti lepiti kokku, et kriminaalmenetluse kulud, kokku 1121, 58 eurot, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul.
5. Pärnu Maakohus tagastas oma 01.11.2022 määrusega kriminaalasja Lääne Ringkonnaprokuratuurile, kuna ei nõustunud karistusega. Kriminaalasja arutamine kohtus ei olnud kohtus võimalik 30.08.2022, 21.09.2022, 19.10.2022, 01.11.2022 süüdistatava terviseseisundist tulenevatel põhjustel. XXa ema andis kohtule teada, et x on hooldekodus ja ei saa iseseisvalt enam hakkama.
6. 15.11.2022 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur ekspertiisimääruse, et tuvastada, kas XX on võimeline osalema kriminaalmenetluses ja süüdi mõistmisel kandma karistust. 01.03.2023 isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisiaktis nr x antud arvamuse kohaselt on XXal diagnoositud parandamatud haigused, ta saab oma igapäevaste toimingutega (riietumine, söömine, tualetis käimine) hakkama. XXa terviseseisund ei ole takistuseks kohtuprotsessil osalemiseks, kuid ta vajab tugiisiku (nt perekonnaliige, sotsiaaltöötaja) abi ajas ja kohas orienteerumiseks. XXa terviseseisund ei ole takistuseks süüdimõistmisel vabaduskaotusliku karistuse kandmisel. Vabaduskaotusliku karistuse kandmisel peab olema tagatud temale määratud ravi. Üldkasuliku töö tegemisel peab arvestama sellega, et XXale tuleb võimaldada tööd, mis ei ole seotud raskuste tõstmisega, pikaajalise istumisega ega kõrgustes viibimisega. XX vajab tugiisiku abi, kes teda üldkasuliku töö tegemisel juhendaks. XXa terviseseisund võimaldab tal alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhooldusnõudeid.
7. x xjuhataja AA 07.03.2023 vastusest prokuratuurile ilmneb, et XX viibib x x ööpäevaringsel hoolekandeteenusel alates 22.09.
8. XXa kohatasu kuus on alates 01.03.2023 1070 eurot, mille eest XX tasub omaosalusena 100% oma töövõimetuspensionist ja sotsiaaltoetusest, kokku tasub XX 543, 60 eurot. Puudujääva osa teenuse kogumaksumusest alates 01.03.2023 tasub x Linnavalitsus ja XXa ema KK. x x personali hinnangul pole XX võimeline iseseisvalt tegema üldkasulikku tööd. Ta vajab personaalset juhendamist paljudest igapäevastes toimingutes, ei orienteeru kuigi hästi ajas ja ruumis, liikumiseks kasutab rulaatorit.
9. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole XX ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. 2 1-23-1860 Prokurör leiab, et XXa poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega, kuna faktiliselt puudub võimalus, et ta hoolekandeteenusel viibiva isikuna saaks edaspidi liiklussüütegusid toime panna. Kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamuse kohaselt on XX võimeline tegema nii üldkasulikku tööd kui kandma vanglakaristust, samas x xjuhataja poolt edastatud info kohaselt vajab XX igapäevaselt personaalset juhendamist ning ta ei ole personali hinnangul võimeline iseseisvalt tegema üldkasulikku tööd. Lähtudes eeltoodust ning sellest, et tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks tema suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Avalikku menetlushuvi vähendab asjaolu, et XX viibib hoolekandeteenusel ja kuriteoga ei ole tekitatud kahju. Kuna XXal puuduvad sissetulekud, ei ole temal võimalik menetluskulusid, milleks on õigusabikulu 140.58 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 271 eurot, hüvitada, tuleb need jätta temalt välja mõistmata. Samuti ei ole otstarbekas isikule, kes oma igapäevase eluga iseseisvalt toime ei tule, panna mingeid lisakohustusi KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel on nõustunud ka XX ise.
10. Ringkonnaprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22263000263 menetlus ning vabastada XX kriminaalmenetluskulude tasumisest. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Kohus, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega ja vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus nõustub prokuratuuri taotluses toodud põhjendustega ning leiab, et kriminaalmenetlus XX suhtes tuleb lõpetada kuna tema süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
12. XXat süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas teise astme kuriteo toimepanemises, mille sanktsioon näeb ette karistusena kuni nelja aastase vangistuse ning KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus nõustub XX süü suuruse hindamisel prokuratuuri seisukohtadega ning nõustub, et XX õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole vältimatult vajalik teda karistada. XX ei saa enam igapäevase eluga iseseisvalt hakkama ja vajab igapäevaselt personaalset juhendamist, mistõttu puudub alus arvata, et ta jätkab süütegude, s.h liiklussüütegude toimepanemist. XXa karistamiseks puudub vajadus ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes ja tema allutamine kriminaalmenetlusele on piisav riikliku hukkamõistu väljendamiseks. XXa isikut, tema tervislikku seisundit ning sissetuleku puudumist arvestades on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine ilma temale kohustuse panemiseta.
13. Kohus rahuldab prokuratuuri taotluse, lõpetab KrMS § 202 lg 1 alusel XXa suhtes kriminaalmenetluse ja jätab kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3