2-22-6776/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-6776 Tsiviilasi J.J.i hagi A.A.i vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.J.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): J.J. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja (kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.E. RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. juuni 2022 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus J.J.i kanda.
6. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. J.J. (hageja) esitas 06.05.2022 maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et A.A. (kostja) (sünd XXXXXXXXX) ei põlvne hagejast. Hagiavalduse kohaselt andis kostja seaduslik esindaja (ema) A.E.
8. aastal perelepitaja juures hagejale nõusoleku põlvnemise tuvastamiseks vajaliku DNA-ekspertiisi tegemiseks. 28.03.2022 läbi viidud uuringu tulemusena 20.04.2022 koostatud uuringuaktis nr XXXXXXXXXX sisalduva eksperdi arvamuse järgi ei ole hageja kostja bioloogiline isa.
9. Kostja võttis hagi õigeks, kuid väitis, et hageja teadis juba enne kostja sündi, et võib mitte olla kostja isa. MAAKOHTU LAHEND
10. Tartu Maakohus rahuldas hagi
11. juunil 2022 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas, et A.A. ei põlvne J.J. ja sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt J.J. on A.A.i isa, on ebaõige. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saa 20.04.2022 uuringuakti nr XXXXXXXXXX järgi hageja olla kostja bioloogiline isa. Eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast ja sünniakti tehtud kanne, mille järgi hageja on kostja isa, on ebaõige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid, on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. J.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13. juuni 2022 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud kostja või alternatiivselt analoogselt TsMS § 164 lg-le 12 kostja seadusliku esindaja, A.E. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus märkinud, millised asjaolud on kohus tuvastanud ja millistest tuvastatud asjaoludest tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaliste osaliselt vastandlikke faktiväiteid ja seisukohti arvestades on kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas sisuliselt põhjendamata. Hageja on põhjendanud, millest tulenevalt ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Seda enam, et hageja oli sunnitud tsiviilasjas nr 2-22-2871 esitama hagi üksnes põhjusel, et kostja ema oli korduvalt keeldunud kokkulepitud kohtuvälise DNA-ekspertiisi läbiviimisest. 2 Kohus ei ole selgitanud, kuidas on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja ema teadis hagi vastuse kohaselt juba isaduse omaksvõtu hetkel, et hageja ei pruugi olla kostja bioloogiline isa. Hagi vastuses on märgitud, et kostja eostamise ajal olid kostja emal suhted nii hageja kui ka oma elukaaslasega. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta teadlik, et kostja emal olid kostja eeldatava eostamise ajal kõrvalsuhted oma väidetava elukaaslasega. Kohus ei saanud sellest tulenevalt lugeda tõendatuks, et hageja teadis, et ta ei pruugi olla kostja bioloogiline isa. Antud fakt oli aga teada kostja seaduslikul esindajal. Hageja esitab üllatusliku ja põhjendamata kohtuotsuse õigusvastasuse kinnitamiseks tõendi, mille kohaselt väitis kostja seaduslik esindaja hagejale veel 09.12.2021, et laps on ise öelnud lahti enda isast (hagejast) ning kostja seaduslik esindaja ei ole sundinud hagejat isadustesti tegema ega ole selleks põhjust andnud. Täna on selgunud, et DNA testi tegemiseks olid alused olemas ja kostja põlvnemine hagejast on välistatud. Isadust saab vaidlustada ainult kohtu kaudu. Seega sõltumata asjaoludest tuli hagejal pöörduda kohtu poole. Harju Maakohus asus tsiviilasjas nr 2-19-19201 seisukohale, et kuna isadust saab vaidlustada ainult kohtu kaudu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtumenetluse kulud on tekkinud üksnes kostja seadusliku esindaja teadliku ja vastutustundetu amoraalse käitumise tulemusena.
14. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus asunud õigesti seisukohale, et TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja pidi arvestama, et kohtusse pöördumisega kaasneb kohtukulude kandmine. Õige ei ole seisukoht, et menetluskulud on tekkinud kostja ema teadliku ja vastutustundetu amoraalse käitumise tulemusena. Asjaolu, et kostja ema suhe hagejaga algas kostja ema kooselu ajal endise elukaaslasega, oli hagejale teada. On selge, et mõlemad teadsid, et kostja isa võib olla nii hageja kui kostja ema elukaaslane. Hageja leiab alles nüüd, kus kooselu on tema vägivaldsuse tõttu lõppenud, et äkki ta ei olegi lapse isa. Tulenevalt hageja eelnevast käitumisest ja vabatahtlikust soovist lapsele isa olla, ei ole õiglane jätta kohtukulusid lapse või lapse ema kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka vaidlustatud osas ning menetluskulude teistsuguseks jaotuseks puudub alus.
17. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostja ei põlvne hagejast ning jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolud ei anna alust TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaldamiseks, st menetluskulude alaealise kostja kanda jätmiseks. TsMS § 164 lg 11 teine lause sätestab, et kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3 Seega tuleb TsMS § 164 lg 11 teise lause kohaldamiseks tuvastada erandlikud asjaolud, millest nähtuks, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu arvates esinevad antud juhul sellised erandliku asjaolud, mis õigustavad TsMS § 164 lg 11 teise lause alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Tegemist on alaealise kostjaga ning apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolusid ei ole saanud alaealine kostja mõjutada. Sellisel juhul on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta ka hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 164 lg 1 alusel kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi (TsMS § 164 lg 2). Kuna tegemist ei ole elatisnõude lahendamisega, siis ei ole hageja tuginemine TsMS § 164 lg-le 12 asjakohane.
18. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja