Obsah (5)

§ 371§ 457§ 168§ 174§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-4372 Tsiviilasi H. D. P. hagi K. R. va

) 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 4.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.

459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega saab elatise suurendamise nõuet menetleda siis, kui pärast elatise väljamõistmise otsuse jõustumist on elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud ja see muutus on toimunud pärast elatise väljamõistmise otsuse jõustumist. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole rahul põhjendustega, mille kohus on 14.03.2022. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX märkinud. Kohus selgitab, et märgitud kohtuotsusele oli võimalik esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest alates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole hageja maakohtu 14.03.2022. a otsust tsiviilasjas nr XXX vaidlustanud ja otsus on jõustunud 14.04.2022. a, s.o vähem kui aasta tagasi.

§ 457

lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole hageja rahulolematus otsuse sisuga antud menetluses asjakohane. 2 Samuti ei ole hageja hagiavalduses põhistanud, mis ja kuidas on muutunud võrreldes 14.03.

1. a otsuse aluseks olnud asjaoludega. Kohus märgib, et kui hageja lõpetab lasteaia ja asub õppima, ei saa üheaegselt olla kulutusi nii lasteaia huviringidele kui koolile. Samuti ei nähtu hagist, et kostja, kel on hageja emaga ühine hooldusõigus, oleks nõustunud hageja erakoolis õppimisega. Kohus märgib, et PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS 120 lg 1 teise lause kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine lapse esindamise õigus. PKS § 120 lg 2 näeb ette, et vanem esindab last üksinda, kui: 1) tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või 2) talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud. Märgitud asjaolusid hagiavaldusest ei nähtu. Seega on hageja tasulise erakooli maksumuse osaliseks kostjalt sissenõudmiseks vajalik, et kostja oleks nõustunud hageja erakooli õppima asumisega. Ka seda hagiavaldusest ei nähtu. Kui hageja ema on ainuisikuliselt otsustanud hageja õppimise erakoolis, ei ole põhjendatud erakooli kuutasu tõttu lapse isalt suurema elatise nõudmine. Peretoetustega arvestamise osas märgib kohus järgmist. Iseenesest on õige, et peretoetus on mõeldud lastele ja lapsi kasvatavale vanemale. Peretoetuse eesmärk on hõlbustada laste ülalpidamist ja võimaldada peretoetuste arvelt katta laste kulutusi, mistõttu on ka põhjendatud peretoetusega arvestamise elatise summa arvestamisel. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii lapsetoetust kui ka pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5). Seega väheneb peretoetusega arvestamise korral ka toetust saava vanema poolt lastele ülalpidamise andmise ulatus.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. D. P. 20.03.
3. a esitatud hagiga ei ole võimalik hagis taotletavat eesmärki saavutada. Hagi tuleb jätta

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

8.

§ 372

lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagi ja selle lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 29, ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 42). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 9. Tulenevalt

§ 372

lg 5 võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3