Obsah (6)

§ 34§ 40§ 31§ 35§ 41§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-170 Tsiviilasi Valga vald, Valga linn, Roheline tn 42 korter

) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt

§ 40

lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 7. Valga vald, Valga linn, Roheline 4 korteriühistu 19.04.2018 toimunud üldkoosolekul kinnitatud põhikirjas sätestati korteriühistu liikmete kommunaal- ja majanduskulude jaotuspõhimõtted alljärgnevalt:

1. a)Tarbimisest mittesõltuvate majanduskulude kandmisel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi suurusele;
2. b)Tegelikust tarbimisest sõltuvad majapidamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist järgmiselt: - vesi ja kanalisatsioon – vastavalt korterite veearvesti näidule; 3 2-23-170 - üldvesi – vee peamõõtja näidu ja korteriomandite veemõõtjate näitude summa vahe jagatuna korterite vahel, kes ei ole näitu teatanud; prügivedu – kogu prügiveo eest teenuse poolt esitatud arve alusel jagatuna korterite elanike arvule majas; üldelekter – kogu tarbitud üldelektri eest tarnija poolt esitatud arve alusel jagatuna elanike arvule; täiendav prügivedu – konteineriväline prügi, mis on ladustatud maja kinnistule s.h. ka puulehtede äravedu jagatuna arve alusel korterite vahel võrdselt; üldelekter – kogu üldelektri eest teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel jagatuna korterite vahel võrdselt. Korteriühistu 2022 majanduskava kinnitati 14.03.2022 korduskoosoleku otsusega. - Haldustasu kinnitati hinnaga 0,45 eur/m² haldajale tasu maksmiseks, majale kokku summas 278.01 eurot/kuus; - Remondifond jaanuar-märts 2022.a (k.
3. a)0,30 eur/m², alates aprill 2022.a 0,50 eur/m². 8. Korteriühistu poolt on puudutatud isikutele perioodil 2022 juunikuust kuni 2022 detsembrikuuni (k.
4. a)koostatud ja esitatud, kuid puudutatud isikute poolt tasumata arved (esitatud kohtule koos arve aluseks olevate teenuste osutajate arvetega). Seega lasub puudutatud isikutel kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4, eluruumiga nr xxx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isikud aga täitmata jätnud. 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt võlgnevust. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt 2022. aasta juunikuust kuni 2022. aasta detsembrikuuni tekkinud 807,54 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isikud võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 807,54 eurot. 10. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 30. juuni 2022 – 31. detsember 2022 maksmata arvete eest. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega alates 1. jaanuarist 2018 on avaldajal õigus nõuda vastavalt

§ 42lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates

1. juulist 2022 oli 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Alates
2. jaanuarist 2023 on intressimääraks aga 2,50%. Avaldaja nõudeks on mõista välja viivis 4 2-23-170 määras 0,022% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni, mis jääb alla kehtiva seadusjärgse viivise määra. Kohus ei saa avaldaja nõuet omal algatusel muuta ning avaldajal on õigus nõuda viivist väiksemas ulatuses, kui seadus võimaldaks. Seega lähtub kohus asjas avalduses esitatud nõudest.
3. Avaldaja arvestab viivist alates
4. juunist 2022, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st 10.06,2022 arve nr M100900558) tasumisega viivitamise tõttu viivist ning seda kuni avalduse esitamiseni, s.o
5. jaanuarini
6. Kohus näeb arvestusest, et kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamisele eelneva päeva (03.01.2023, kaasa arvatud) seisuga summas 19,79 eurot (04.01.2023 ei ole arvestuses kaasa arvatud). Puudutatud isikud viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 19,79 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
7. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja 827,33 eurot, millest põhivõlgnevus 807,54 eurot ja viivis 19,79 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
9. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on esitatud avalduses märkinud, et avaldaja menetluskulu kohtumenetluses on vaid avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
11. Puudutatud isikud ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
12. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-le
13. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on tasutud riigilõiv 50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
14. Kohus mõistab solidaarselt N. D.’lt ja D. J.’ilt välja Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot. 5 2-23-170
15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 6