) § 91 lg 1 I lause alusel on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
I lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
lg 2 järgi ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et
lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg ja selle sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-111-12, p 19).
lg 1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema üldjuhul ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses (vt Riigikohtu 23.05.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Antud juhul on ema (hageja) esitanud lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe (kostja) vastu hagi isaduse vaidlustamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejale algusest peale teada, et kostja ei ole lapse isa, hagiavalduse kohaselt oli hageja lapseootel juba enne seda, kui poolte vahel tekkisid lähedased suhted. Laps sündis 04.06.2021 ja kostja võttis isaduse omaks 08.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.