← Eesti

2-23-4065/2

Tsiviilasi nr 2-23-4065 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4065 Tsiviilasi H. H. hagi C. vai

) § 91 lg 1 I lause alusel on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 95

I lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

§ 93

lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

§ 93

lg 2 järgi ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 93

lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg ja selle sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-111-12, p 19).

§ 93

lg 1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema üldjuhul ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses (vt Riigikohtu 23.05.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Antud juhul on ema (hageja) esitanud lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe (kostja) vastu hagi isaduse vaidlustamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejale algusest peale teada, et kostja ei ole lapse isa, hagiavalduse kohaselt oli hageja lapseootel juba enne seda, kui poolte vahel tekkisid lähedased suhted. Laps sündis 04.06.2021 ja kostja võttis isaduse omaks 08.06.

  1. Hagi esitamise ajaks on sellest möödunud rohkem kui aasta ning seega on hageja kaotanud õiguse vaidlustada kostja isadust. Eeltoodut arvestades ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tagastatuks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  2. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
  3. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastatav summa ja tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isiku- või registrikood).
  4. TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.