← Eesti

2-22-130021/11

Obsah (12)§ 407§ 444§ 162§ 138§ 124§ 144§ 172§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-130021 Tsiviilas

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse, juhul kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõista hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Hageja on märkinud, et õigusabikulud on summas 120 eurot, s.o hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks kokku 1 töötund, töötunni hind 100 eurot. Kohus käsitleb märget 120 eurot õigusabikuluna ilmse ebatäpsusena, kuivõrd hageja on põhjalikult selgitanud, et tal kulus õigusabile 1 tund ning kokkuleppeliseks hinnaks hageja ja esindaja vahel oli 100 eurot ühe töötunni kohta. Kokku on hageja menetluskulud seega 400 eurot, s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. 5. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 6. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 144lg 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (

§ 172lg 9 III lause).

Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (

§ 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

7. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 3

(4)Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 1h. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 100 eurot (ilma käibemaksuta). 8. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 400 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 100 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.