) § 31 lg 2 punkti 8, mille järgi on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Xxx kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Xxx kaitse-eeskiri“) § 17 lg 1 järgi on lubatud piiranguvööndites, välja arvatud xxx piiranguvööndis, õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust ning § 17 lg 2 punkti 1 järgi on xxx piiranguvööndisse lubatud ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Veeseaduse § 119 punkt 5 sätestab, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse (VeeS) § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Kalev Lemmik rikkus eelnevalt kirjeldatud ehitise Xxx ehituskeeluvööndisse püstitamisega
lõiget 3, mille järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kalev Lemmik on kirjeldatud teo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oli isikul võimalik tutvuda veeseaduse, looduskaitseseaduse, Xxx kaitse-eeskirjaga ning järgida kalda veekaitse- ja ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis ehitise püstitamisele kehtestatud nõudeid. Keskkonnaamet on väärteo kvalifitseerinud
S § 260 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud asjaolu, et menetlusalune isik täitis ühe teoga kolm erinevat süüteokoosseisu. Süüd vähendavateks asjaoludeks, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mis on väärteo toimepanemise kergeim vorm, toimepandud teoga ei tekitatud kahju keskkonnale ning Kalev Lemmikul puuduvad varasemad karistused keskkonnaalaste süütegude eest. Kohtuväline menetleja määras Kalev Lemmikule
Kalev Lemmiku kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas Tartu Maakohtule 24.11.2022 kaebuse, mille kohaselt vaidlustab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiab kokkuvõtvalt, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele kaebaja tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteootsuse kohaselt on väärteokoosseisud toime pandud
S § 119 p 5 ja
Viidatud sätetest tuleneb eeldus, et menetlusalune isik on kaitsealale püstitanud ehitise. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist ehitisega. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Puudub vaidlus, et killustiku platsi puhul ei saa olla tegemist hoonega EhS § 3 lg 2 mõttes. Seega tuleb tuvastada, kas tegemist on rajatisega EhS § 3 lg 2 mõttes. Killustikuhunniku puhul on tegemist inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud asjaga. Küll aga jääb arusaamatuks, kuidas sellise hunniku kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Sisuliselt on tegemist hunnikuga, millel eluline otstarve puudub. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa eluliselt antud hunnikut kuidagi teistmoodi kasutada, kui näiteks ümbritsevat rohumaad. Samuti ei saa ehitise alla 2 kvalifitseeruda igasugune materjalihunnik, mida on maapinnale ladestatud. Eelnevale toetudes leiab kaebuse esitaja, et vaidlusaluse objekti puhul ei ole tegemist ehitisega EhS § 3 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on vältimatu eeldusega otsuses etteheidetava rikkumise kvalifitseerimisel väärteona, siis tuleb menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on kaebuse esitaja seisukohal, et täitmata on ka väärteo subjektiivne koosseis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega tuleb subjektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas menetlusalune isik oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema vastava asjaolu esinemist. Selleks tuleb menetlusaluse isiku käitumist võrrelda väljamõeldava kolmanda isiku hüpoteetilise, mõistliku ja kohusetundliku alternatiivkäitumisega. Menetlusalune isik käis enne killustiku ladustamist xxx vallas küsimas, kas vastavaks tegevuseks on luba vaja. Vallalt tuli aga vastus, et igasugune loakohustus antud juhul puudub (vt toimiku lk 22). Antud asjaolu viitab menetlusaluse isiku hoolsale ja kohusetundlikule suhtumisele oma tegevuse suhtes. Keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik samas eluvaldkonnas tegutsev isik ei oleks antud olukorras samuti pidanud vajalikuks täiendavalt uurida erinevate nõuete kohta. Vallalt nõu küsides tegi isik piisavalt selleks, et vältida õigusrikkumist. Isegi kui menetlusalune isik teadis detailplaneeringu alusel, kuhu ja mida ehitada võib, siis ei saanud ta mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on üldse ehitamisega. Eelnevale toetudes on menetlusalune isik käitunud piisava hoolsuse ja kohusetundlikkusega. Seetõttu ei ole tegemist hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes ehk subjektiivne koosseis on antud juhul täitmata. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet ei ole kordagi viidanud, et killustikuhunnik tooks kaasa keskkonnale ebasoodsa mõju. Kui isegi maakivist sillutise ja suitsuahju püstitamisega samale kinnistule ei ole oluliselt kahjustatud looduspargi kaitseväärtusi, siis saab sellest järeldada, et ka väikesele maa-alale ladustatud killustikuhunnik ei too kaasa ebasoodsat mõju ega domineeri maastikus. Teiseks pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü oleks suur. Isegi kui jaatada hoolsuskohustuse rikkumist, siis teo ja tagajärje raskust arvestades on isiku karistamine põhjendamatu. Seejuures on täiesti põhjendamatu Keskkonnaameti väide, mille kohaselt tuleb süüd suurendavaks asjaoluks lugeda asjaolu, et menetlusalune isik täitis ühe teoga kolm erinevat süüteokoosseisu. Kolmandaks puudub antud juhul igasugune avalik menetlushuvi. Nagu eelnevalt analüüsitud, on igal juhul menetlusaluse isiku süü väike, menetlusalune isik on püüdnud õigusrikkumist vältida ning küsinud kohalikult omavalitsuselt nõu. Arvestades ka teo tagajärje väheolulisust, ei saa antud juhul jaatada kõrgendatud ohtu tulevaste süütegude toimepanemiseks ega teo iseloomust tulenevat ühiskonnavaenulikku hoiakut. Seega ei ole väärteomenetluse jätkamine põhjendatud ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kuivõrd menetleja karistas menetlusalust isikut teo eest, mis ei vasta otsuses toodud väärteokoosseisule, siis on õige ja põhjendatud jätta maakohtu menetluse kulud riigi kanda. Keskkonnaamet palus 09.12.2022 esitatud seisukohas jätta väärteoasjas nr 940022000878 esitatud kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Keskkonnaamet on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 1) Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et tegemist ei ole ehitisega. Menetlusalune isik on ütluste andmisel selgitanud, et rajas killustikust platsi, killustiku alla asetas geotekstiili, killustikust platsile oli eesmärk ehitada kuusepuidust lattidest 3 telk. Seega on menetlusaluse isiku ütlused kooskõlas sündmuskoha vaatluse protokollis fikseerituga ning killustikuga kaetud platsi puhul on tegemist Kalev Lemmiku tegevuse tulemusel loodud, aluspinnasega ühendatud ja teistest asjadest eristatava asjaga, mille kasutamise eesmärk Kalev Lemmiku sõnul on paigaldada puidust telk. Seega on tegemist rajatisega EhS § 3 tähenduses. 2) Keskkonnaamet ei nõustu ka väitega, et subjektiivne koosseis on täitmata. Kalev Lemmiku taotlusel on xxx kinnistule kehtestatud detailplaneering, mis tähendab, et menetlusalune isik on teadlik, et tema kinnistu asub Xxxs ja ehituskeeluvööndis. Lisaks on üldteada asjaolu, et veekaitsevööndis on ehitamine keelatud ja väide, et vallast öeldi, et antud kohta (veekaitsevööndisse) võib midagi ehitada ei ole eluliselt usutav. Kõik kehtivad õigusaktid on kättesaadavad riigiteatajas ja keskmine Eesti elanik, kes on teadlik, et tema kinnistu asub looduskaitsealal ja lisaks ehituskeeluvööndis, saab aru, et enne väljapoole detailplaneeringu ala ehitamisega alustamist on mõistlik tutvuda kehtivate seadustega või küsida nõu kaitseala valitsejalt. Seega oleks Kalev Lemmik hoolsa suhtumise korral saanud Keskkonnaametist küsida, kas ja kuhu ta midagi rajada tohib. Eeltoodu põhjal on Keskkonnaamet seisukohal, et väärteo subjektiivne külg on täidetud ja Kalev Lemmik ei viibinud eksimuses teo keelatuses. 3) Keskkonnaamet on seisukohal, et põhjendatud ei ole ka väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Väikesest süüst saaks rääkida olukorras, kui rikkumise toime pannud isik asub koheselt ja vabatahtlikult rikkumist kõrvaldama. Kalev Lemmik seda teinud ei ole. Avalik menetlushuvi seisneb selles, et Xxxs on suur surve ehitamisele ning igasugune ebaseaduslik tegevus võib kaasa tuua kaitstavate loodusväärtuste pöördumatu kahjustamise. Kohtuväline menetleja on otsuses karistuse kujunemist põhjalikult selgitanud ja on seisukohal, et karistus vastab täielikult teo iseloomule ja menetlusaluse isiku süü suurusele, mistõttu väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine ei ole põhjendatud. Kalev Lemmiku kaitsja esitas 28.12.2022 täiendava seisukoha. Menetlusalune isik vaidleb vastu Keskkonnaameti argumentatsioonile, mille kohaselt menetlusalune isik on selgitanud, et rajas killustikust platsi eesmärgiga ehitada telk, mistõttu on tegemist ehitisega. Kaebaja hinnangul ei saa menetlusaluse isiku ütlused tegevust õiguslikult kvalifitseerida, õigusliku hinnangu saab objektile anda läbi seaduses sätestatud objektiivsete tunnuste (EhS § 3). EhS § 3 lg 1 kohaselt ei ole oluline, mis objektist n-ö edasi saab, vaid objekti tuleb vaadata väärteootsuses fikseeritud omadustest lähtuvalt. Näitena toob kaebaja, et ka tee ehitamise eesmärgil ladustatud materjalihunnikut ei saa käsitleda kui ehitist pelgalt põhjusel, et hunniku kasutamise eesmärk on tulevikus tee rajamine. Kaitsja ei nõustu keskkonnaameti seisukohaga ka väärteo subjektiivse koosseisu täidetuse osas. Kaebaja hinnangul saab keskmine mõistlik Eesti elanik eeldada, et vaidlusaluse objekti (sisuliselt killustikuhunniku) puhul ei ole tegemist ehitisega. Teiseks on üldteada, et ehituslikes küsimustes on pädevateks asutusteks kohalikud omavalitsused. Menetlusaluse isiku hinnangul täitis ta hoolsuskohustuse, kui küsis xxx vallalt tegevuse õiguspärasuse kohta, kes etteheidetavas tegevuses õigusvastasust ega loakohustust ei näinud. Samuti ei ole kaebaja hinnangul asjakohane Keskkonnaameti argumentatsioon, justkui oleks menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendamatu. Esiteks tuleb väärteomenetluse otstarbe kaalutlustel lõpetamisel lähtuda VTMS § 30 lg-s 1 märgitud alternatiivsetest alustest. Keskkonnaamet on põhjendanud süü suurust läbi asjaolu, et menetlusalune isik pole tekitatud kahju vabatahtlikult heastanud. See kujutab aga iseseisvat menetluse lõpetamise alust VTMS § 30 lg 1 p 2 mõttes. Seega ei saa kahju vabatahtlik heastamine olla süü suuruse hindamise kriteeriumiks. Kaebaja leiab, et antud juhul on süü sedavõrd väike, et õigustab menetluse 4 lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Keskkonnaamet on avalikku menetlushuvi põhjendanud ehitussurvega, kuid ei ole vastavat seisukohta sisustanud. Killustikust platsi suhtes menetluse lõpetamine ei annaks teistele sama piirkonna elanikele õiguspärast ootust laiaulatuslike ehitiste püstitamiseks, sest vaieldav on objekti ehitusõiguslik iseloom. Seega üldpreventiivsetel kaalutlustel ei ole menetlusaluse isiku hinnangul VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamine välistatud. Menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. 24.01.2023 esitas kaebaja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks summas 1493,33 eurot. Taotlusele on lisatud neli arvet koos aruannetega. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 10.10.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et 2022. aasta juulikuus rajas ta xxx vallas xxx külas xxx maaüksusele (katastritunnusega xxx) Xxx veekaitseja ehituskeeluvööndisse ning Xxx xxx piiranguvööndisse killustikust platsi. Kalev Lemmikul puudus kirjeldatud ehitise Xxx xxx piiranguvööndisse püstitamiseks kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolek ning püstitatud ehitis ei asu õuealal ega olemasoleval hoonestusalal. Eelnevaga rikkus Kalev Lemmik looduskaitseseaduse (
) § 31 lg 2 p 8, veeseaduse (VeeS) § 119 p 5 ning
Kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud
lg 1,
S § 260 lg 1 järgi. Isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oli isikul võimalik tutvuda veeseaduse, looduskaitseseaduse ja Xxx kaitse-eeskirjaga ning järgida kalda veekaitse- ja ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis ehitise püstitamisele kehtestatud nõudeid (kt lk 31-32).
lg 1 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest,
S § 260 lg 1 vastutuse veekaitsevööndis kehtestatud nõuete rikkumise eest. 5
lg 2 p 8 järgi on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Xxx kaitse-eeskirja § 17 lg 1 järgi on lubatud piiranguvööndites, välja arvatud xxx piiranguvööndis, õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust ning § 17 lg 2 p 1 järgi on xxx piiranguvööndisse lubatud ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Veeseaduse § 119 p 5 sätestab, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.
lg 3 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialisti Maret Voolaiu 16.08.2022 edastatud seisukohas on juhitud tähelepanu asjaolule, et 12.08.2022 teostatud xxx katastriüksuse paikvaatluse käigus tuvastati xxx katastriüksusele rajatud maakivisillutisest umbes 10 meetri kaugusel Xxx vee- ja ehituskeeluvööndisse rajatud kivisillutisest plats ja platsi kõrval kuuselatid. Spetsialisti hinnangul on kivisillutise puhul tegemist ehitustegevusega Xxx kalda vee- ja ehituskeeluvööndis. Looduskasutuse osakonna spetsialist on seisukohal, et muuhulgas kivisillutise rajamine Xxx veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ei ole kooskõlas veeseaduses sätestatud veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud kalda kaitse eesmärkidega ning lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes
lg-le 3 tuleb muuhulgas kivisillutis Xxx kalda veekaitse- ja ehituskeeluvööndist likvideerida esimesel võimalusel ning taastada ehitiste alla jäänud maapind. Seisukohas on selgitatud, et veekaitsevööndi eesmärk on vältida veekogu kalda erosiooni ja hajuheidet. VeeS § 119 lg 5 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.
kohaselt on kalda kaitse-eesmärk kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veekaitsevööndis on keelatud veel pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Püstitatud ehitiste asukohas ei ole ajalooliselt asunud ehitist ja ehitise alla jääval alal, sh killustikuga kaetud alal kaldaalal on ajalooliselt tegemist olnud loodusliku lagealaga. Ehitiste püstitamisel on spetsialiste hinnangul toimunud järve kalda oluline ümberkujundamine ning hävitatud looduslik pinnas/kooslus. Ehitustegevusega on toodud inimtegevuse mõju veekogule oluliselt lähemale, kus seda eelnevalt olnud ei ole (kt lk 20-21 ). 08.09.2022 sündmuskoha vaatluse protokollist selgub, et sündmuskohana on 05.09.2022 vaadeldud xxx vallas xxx külas Xxx veekaitse- ja ehituskeeluvööndis xxx maaüksusel ehitist – killustikust sillutist. Vaatlusprotokollis oleva kirjelduse kohaselt on killustikust sillutise paremal serval ladustatud peened kuusepuu latid. Killustiku alla on asetatud valget värvi geotekstiil. Ehitusaluse pinna leidmiseks on mõõdetud selle pikkus ja laius, ning mõõtemääramatuse lahutamisel on saadud vaadeldava ehitise pikkuseks 7,31 meetrit ja laiuseks 5,60 meetrit. Vaatlusprotokollile on lisatud nii asukohaskeem kui ka fototabel. Asukohaskeemil on Maa-ameti geoportaalist võetud kaardil viirutusega tähistatud nii Xxx veekaitsevöönd kui ka ehituskeeluvöönd ning märgitud killustikust sillutise asukoht. Skeemilt on näha, et killustikust sillutis asub Xxx veekaitsevööndis ning ehituskeeluvööndis. Fototabelis olevalt fotolt on nähtav xxx maaüksusel asuv killustikust sillutis (kt lk 24 pöördel - 29 ). Kalev Lemmik on andnud 21.09.2022 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ütlused, et rajas killustikust platsi
S § 119 p 5 ning
S § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Seega viitavad sätted, mille rikkumist Kalev Lemmikule ette heidetakse EhS § 4 lg-st 1 tulenevalt ehitamisele, kui tulevikku suunatud tegevusele, mistõttu ei ole välistatud ka võtta arvesse isiku ütlusi selle kohta, mida ta ehitamise käigus edasi platsile teha plaanis. 2 7 saab olla mitmeid kasutuseesmärke. Olgu selleks siis kindel parkimisplats, aluskiht mõne hoone ehitamiseks või kindlama pinnaga ala vaadete ja looduse nautimiseks. Seega on arusaadav, et vaidlusaluse killustikust sillutise/platsi puhul on tegemist ehitisega ehitusseadustiku tähenduses – see on inimtegevuse tulemusel loodud, aluspinnasele toetuv ning sellel võib olla mitmeid erinevaid kasutuseesmärke ja -viise, mis võimaldavad seda teistest asjadest eristada. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist
S § 119 p 5 ning
lg 3 rikkumine ning
lg 1,
S § 260 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu täitmine Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialisti Maret Voolaiu 16.08.2022 edastatud seisukoha, 08.09.2022 sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisade kui ka Kalev Lemmiku ütlustega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Kalev Lemmik rajas 2022. aasta juulikuus xxx vallas xxx külas xxx maaüksusele (katastritunnusega xxx) Xxx veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ning Xxx xxx piiranguvööndisse ehitise (killustikust platsi). Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud
lg 1,
S § 260 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisud. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et Kalev Lemmik pani teo toime hooletusest. Menetlusaluse isiku ütlustest ega väärteootsusest ei tule välja, et Kalev Lemmik oleks teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Seetõttu on vajalik subjektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas Kalev Lemmik oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud vastava asjaolu esinemist ette nägema. Nagu on viidanud ka kaebuse esitaja, on Riigikohtu praktika kohaselt selle välja selgitamiseks vajalik võrrelda isiku käitumist väljamõeldava kolmanda isiku tähelepaneliku ja kohusetundliku alternatiivkäitumisega. Nagu selgub Keskkonnaameti poolt kaebusele esitatud seisukohast, on xxx kinnistule kehtestatud detailplaneering just Kalev Lemmiku enda taotlusel. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et tema kinnistu asub Xxxs xxx piiranguvööndis. Kuna isik ise oli detailplaneeringu algatamiseks taotluse esitaja, siis oli ta kursis ka sellega, kus on kinnistul ehitamiseks ettenähtud ala. Soovides ehitada alale, kuhu ei olnud detailplaneeringu kohaselt ehitisi ette nähtud, oleks isik saanud hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral tutvuda õigusaktidega ning küsida Keskkonnaametist, kes on Xxx kaitseala valitsejaks, kas ja kuhu ta midagi rajada tohib. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal paikapidav kaebuse esitaja väide, et Kalev Lemmik ei saanud mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on üleüldse ehitamisega. Nagu menetlusalune isik on ütlustes välja toonud ja millele on viidatud ka kaebuses, on Kalev Lemmik käinud enda väitel enne ehitama asumist küsimas vallast, kas tal on ehitamiseks luba vaja. Järelikult eeldas ka menetlusalune isik ise, et tema tegevus on käsitletav ehitamisena. Vallas loakohustuse kohta uurimas käimise puhul on tegu aga paljasõnalise väitega ning menetlusalune isik ei ole selle väite kinnitamiseks tõendeid esitanud. Samuti ei ole ta avaldanud, kellelt ta vallas loakohustuse olemasolu kohta uurimas käis. Lisaks on väide, et vallas oleks vastava valdkonnaga tegelev ametnik väitnud, et Xxx äärde vee- ja ehituskeeluvööndisse võib ilma loata midagi ehitada, eluliselt mitteusutav. Seega on kohtu hinnangul Kalev Lemmik pannud väärteo toime hooletusest. 8 Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kaebaja on aga seisukohal, et väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tuleb nõustuda kaebaja esitatud väitega, et kui Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialisti hinnangul ei ole veidi eemal maakivist sillutise ja suitsuahju püstitamisega samale katastriüksusele oluliselt kahjustatud looduspargi kaitseväärtusi ning ehitis ei domineeri maastikus, ei saa seda öelda ka rajatud killustikust sillutise kohta. Küll aga ei saa nõustuda kaebaja väitega, et oleks arusaamatu, põhjendamata ja looduskasutuse osakonna spetsialist hinnanguga vastuolus väärteootsuses märgitud väide, et killustikuplatsi rajamisega on toimunud järve kaldaala ümberkujundamine. Looduskasutuse osakonna spetsialist on selgelt välja toonud, et ehitiste püstitamisel on toimunud järve kalda oluline ümberkujundamine ja hävitatud looduslik pinnas/kooslus ning toodud inimtegevuse mõju oluliselt lähemale veekogule, kus seda varem olnud ei ole. Samuti ei ole väide kaldaala ümberkujundamisest põhjendamata – kalda ümberkujundamine seisnebki selles, et hävitatud on seal eelnevalt olnud looduslik pinnas ning inimtegevuse mõju toodud järvele lähemale. Nagu spetsialist on ka märkinud, ei ole ehitise asukohas ajalooliselt ehitist asunud ning killustikuga kaetud alal kaldaalal on ajalooliselt olnud looduslik lageala. Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda kaebajaga ka selles osas, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning tagajärje ja teo raskust arvestades oleks teo eest isiku karistamine põhjendamatu. Asjaolu, et killustikust platsi rajamisega ei ole keskkonnale tekitanud kahju, saab küll arvestada karistuse määramisel isiku süü suurust hinnates, kuid arvestades kaldaala ümberkujundamist ning loodusliku pinnase hävitamist, ei ole võimalik jõuda järeldusele, et Kalev Lemmik ei oleks keskkonda üleüldse kahjustanud. Seda kinnitab ka looduskasutuse osakonna spetsialisti kirjas viide sellele, et püstitatud ehitis tuleb esimesel võimalusel likvideerida ja ehitise alune maapind taastada. Seega ei saa jõuda järeldusele, et süü oleks sedavõrd väike, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Samuti ei saa jõuda järeldusele, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Nagu kaebaja on märkinud, on avalik menetlushuvi seotud eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega. Võttes arvesse, et Kalev Lemmik on tunnistanud ütlustes ka maakivist sillutise ja suitsuahju rajamist samale kinnistule, mille puhul on Keskkonnaamet samuti leidnud, et need on püstitatud Xxx kalda ehituskeeluvööndisse ja sellega on rikutud Xxx kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 ning
lg 3, on selge, et eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes ei saa avalikku menetlushuvi puuduvaks pidada. Nimetatud asjaolu ei saa küll arvesse võtta karistuse mõistmisel, kuivõrd isikut ei ole teo eest karistatud, kuid avaliku menetlushuvi sisustamisel eripreventiivsete kaalutluste kontekstis on isiku varasem käitumine oluline. Samuti ei saa avaliku menetlushuvi puudumist jaatada üldpreventiivsete kaalutluste seisukohast. On arusaadav, et looduspargis, looduskaunis asukohas järve kaldal on paljudel inimestel – nii kohalikel kui ka looduspargi külastajatel – soov mugavalt aega veeta. Seega on ilmselge, et jättes käsitletava väärteo eest menetlusaluse isiku karistamata, annab see ka teistele piirkonnas viibijatele signaali, et analoogsete, vaba aja veetmist mugavdavate ehitiste püstitamine on lubatav tegevus. Nii ühe isiku korduv samalaadne tegevus kui ka mitmete erinevate isikute poolt ehitiste püstitamine selles piirkonnas võib koosmõjus tekitada keskkonnale korvamatut kahju. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamine. 9 Karistuse kohaldamisest KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Kalev Lemmik on toime pannud
S § 260 lg 1 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 1 kohaselt karistatakse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 näeb ette ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. VeeS § 260 lg 1 kohaselt karistatakse veekaitsevööndis, sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde toitealal, hooldusalal või nitraaditundlikul alal kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Kalev Lemmikut karistanud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna nii
lg 1 kui ka § 74 lg 1 näevad ette sama raske karistuse, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, kes on isikut karistanud
Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr seega 150 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Kalev Lemmiku poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et toimepandud teoga ei tekitanud Kalev Lemmik keskkonnale kahju. Samuti pani isik teo toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega saab hinnata Kalev Lemmiku süüd väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse Kalev Lemmiku poolt ütlustes avaldatud kahetsust. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Käesoleva väärteootsuse tegemise ajal menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Seetõttu piisab kohtu hinnangul Kalev Lemmiku mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude toimepanemisest ka rahatrahvist, mille suurus on oluliselt madalam sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 75 10 trahviühikut ehk 300 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, Kalev Lemmiku süü suurust ning karistuse üle- ja eripreventiivseid eesmärke. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on
S § 260 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Kalev Lemmiku karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. VtMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 1 alusel jätta menetluskulud Kalev Lemmiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.