Obsah (14)

§ 423§ 659§ 218§ 306§ 613§ 477§ 3141§ 313§ 315§ 326§ 171§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-129911 Tsiviilasi X

) § 326 lg-s 1 sätestatud viisil ehk need pandi postkasti aadressil XXXX linn. Selle aadressi teatas kohtule puudutatud isiku tütar Irina Ruzanova, kes palus saata dokumendid sellele aadressile. Vastuse esitamise tähtaeg oli

1. november
2. Puudutatud isik ei esitanud avaldusele kirjalikku vastust ega vastuväidet. Maakohus leidis, et asjas on võimalik teha sisuline lahend. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule iga kuu arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole arvetele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avalduse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Puudutatud isiku esindaja Irina Ruzanova esitas
4. detsembril 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut andma puudutatud isikule asja kohta dokumendid ning võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta, esitada tõendid ja vastuhagi. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai puudutatud isiku esindaja
5. oktoobril 2022 e-postiga mõned dokumendid, mis olid saadetud tema emale. Irina Ruzanova elab Soomes ja puudutatud isik Eestis. Puudutatud isikul ei ole võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid ja dokumente ei saanud puudutatud isikule läbivaatamiseks esitada. Seetõttu palus Irina Ruzanova saata dokumendid tähitud kirjaga puudutatud isiku elukoha postiaadressile. Puudutatud isik ei leidnud postkastist tähitud kirja teadet.
6. novembril 2022 pöördus Irina Ruzanova uuesti kohtu poole, kust sai vastuse, et kohus ei saa edastada Irina Ruzanovale menetlusega seotud infot, kuna Irina Ruzanova ei ole menetlusosaline. Maakohus ei ole siiani andnud puudutatud isikule kohtuasja dokumente ja on teinud lahendi, andmata puudutatud isikule võimalust menetluses osaleda. Puudutatud isik ja tema esindaja tutvusid kaevatava kohtumäärusega
7. detsembril
9. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebusele lisatud dokumentidest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on Irina Ruzanova puudutatud isiku lepinguline esindaja. Avaldaja palub jätta määruskaebuse

§ 423lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.

Lisaks on määruskaebus ebaselge ja vigane. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet korteriühistu nõudele ega ole ka selgitanud, miks ta ei ole maakohtu määrusega nõus. Puudutatud isik sai vastuse nõude kätte postkasti panekuga

1. novembril 2022 ning tema lepinguline esindaja sai kohtumaterjalid kätte juba
2. oktoobril
3. Puudutatud isikul oli võimalus kohtumaterjalidega tutvuda ja avaldusele õigel ajal vastata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku esindaja esindusõigust. Puudutatud isikut esindab määruskaebemenetluses Irina Ruzanova, kes esitas koos määruskaebusega puudutatud isiku ja Irina Ruzanova poolt
2. juulil 2022 allkirjastatud volikirja, mille kohaselt on Irina Ruzanoval õigus kaitsta puudutatud isiku õigusi ja huve, 3 osaleda kohtu- ja kohtueelses menetluses, kirjutada puudutatud isiku nimel kaebusi korteriühistule, kohtule ja teistele õiguskaitseorganitele. Volikirjast ei nähtu, kellena Irina Ruzanova puudutatud isikut esindab.

§ 218

lg 1 p 5 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla mh menetlusosalise alaneja sugulane. Rahvastikuregistri andmetel on Irina Ruzanova puudutatud isiku tütar. Eeltoodust tulenevalt on Irina Ruzanoval õigus esindada puudutatud isikut käesolevas tsiviilasjas ja esitada ka tema nimel määruskaebus maakohtu määruse peale. 12. Puudutatud isik väidab, et ta ei ole saanud esitada avaldaja nõudele vastuväiteid ja tõendeid, kuna määrust, millega maakohus asja menetlusse võttis, ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Samas näeb seadus ette kriteeriumid, mille täitmisel saab menetlusdokumendi lugeda saajale kätte toimetatuks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus korteriühistu ja korteriomanike vahelisi majandamiskulude vaidlusi hagita menetluses ja et hagita menetluses ei pea kohus järgima kõiki menetlusdokumentide kättetoimetamise sätteid.

§ 477

lg 9 esimese lause järgi võib hagita menetluses esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid menetlusosalisele edastada kohtu valitud viisil. Hagita menetluses tuleb kindlasti menetlusosalisele kätte toimetada lõpplahend, sest selle peale näeb seadus ette kaebeõiguse. Seda, et lõpplahendi ehk Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määruse on puudutatud isik kätte saanud, on puudutatud isiku esindaja määruskaebuses kinnitanud.
3. Maakohus on edastanud avalduse menetlusse võtmise määruse koos avalduse ja teiste lisadokumentidega esmalt e-posti aadressile, mille puudutatud isik avaldas oma kontaktaadressina maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitatud vastuväites (XXXXXXXXXX). Sama e-posti aadress on puudutatud isiku kontaktaadressiks märgitud ka rahvastikuregistris. Seega võis maakohus edastada dokumendid esialgu sellel aadressil. Nimelt näeb

§ 3141

lg 2 ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule oma aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

1. Eelviidatud e-posti aadressilt maakohtule
2. oktoobril 2022 saabunud vastuses (saatjaks märgitud Irina Ruzanova) anti teada, et puudutatud isik ei saa tehnilistel põhjustel saadetud dokumente vastu võtta ning nendega tutvuda ja paluti saata dokumendid tähitult kirjaga Nadežda Ruzanova aadressile XXXX. Rahvastikuregistri järgi on Nadežda Ruzanova puudutatud isiku tütar ja kiri saabus puudutatud isiku enda antud e-posti aadressilt. Maakohus saatiski menetlusdokumendid kohtukordnikuga eelnimetatud e-kirjas avaldatud postiaadressil.
3. Menetlusdokumentide kättetoimetamisel menetlusosalise elukoha aadressile on kohtul võimalik valida, kas saata need tähitud postiga

§ 313

järgi või kohtutäituri, kohtuametniku või muu isiku ja asutuse vahendusel

§ 315järgi.

Praeguses asjas saatis maakohus menetlusdokumendid puudutatud isiku avaldatud elukoha aadressile kohtukordnikuga. Asjaoludest nähtuvalt tegi kordnik kaks kättetoimetamiskatset (

1. oktoobril 2022 ja
2. novembril 2022), püüdes samal ajal saada telefoni teel kontakti ka puudutatud isikuga. Puudutatud isikut kätte saada ei õnnestunud. 16.

§ 326

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks 4 dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

§ 326

lg 2 järgi on kättetoimetamine eelnimetatud viisil lubatud juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda ka eluruumis viibivale muule isikule. Puudutatud isik ei ole tuginenud sellele, et tema avaldatud aadressil ei olnud postkasti. Vastupidi, ta on ise soovinud, et menetlusdokumendid saadetaks talle postiga. Seetõttu oli dokumentide postkasti jätmine põhjendatud ja õiguspärane.

1. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on praeguses asjas teinud piisavalt jõupingutusi ja kasutanud õigeid dokumentide edastamise võimalusi selleks, et puudutatud isikul oleks võimalik oma kohtuasja dokumentidega tutvuda. Maakohus on õigesti leidnud, et avalduse ja kirjaliku vastuse nõude saab lugeda kättesaaduks
2. novembril 2022 dokumentide postkasti panekuga aadressil XXXX linn (

§ 326lg 1).

Avaldusele vastamise tähtaeg oli

1. novembril
2. Kuna puudutatud isik ei vastanud kohtu määratud tähtajaks, võis maakohus teha asjas sisulise lahendi.
3. Ringkonnakohus saatis
4. jaanuaril 2023 esindaja avaldatud e-posti aadressile XXXXXXXXXX selgitused ja kohtunõude ning tegi esindajale kättesaadavaks tsiviilasja etoimiku materjalid. Ringkonnakohus andis muuhulgas puudutatud isikule tähtaja
5. veebruarini 2023 selleks, et puudutatud isik esitaks oma määruskaebuses täiendavad põhjendused. Ringkonnakohus selgitas, et määruskaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks vastuväiteid maakohtu
6. novembri
7. a määruse sisulistele põhjendustele. Eelnimetatud kohtunõude luges ringkonnakohus puudutatud isiku esindajale

§ 3141lg 2 alusel kättetoimetatuks.

Puudutatud isiku esindaja ei ole sellele kohtunõudele vastatud.

1. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme menetlusdokumentide edastamisel ning puudutatud isik ei ole esitanud määruskaebuses ega ka ringkonnakohtu antud täiendava tähtaja jooksul maakohtu määrusele sisulisi vastuväiteid, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluse kulud puudutatud isiku kanda (

§ 171lg 1).

21.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 22. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud kulude kohta menetluskulude nimekirja määruskaebusele esitatud vastuses. Nimekirjast nähtuvalt on avaldaja kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid kokku 150 eurot. Kulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 1 tundi 15 minutit tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga). Esindaja on teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja seisukoha esitamine.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu ja mahtu, on avaldaja esindaja taotluses toodud õigusabile kulunud aeg (1 tund 15 minutit) määruskaebemenetluses olnud põhjendatud ja vajalik. Ka avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) on

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 150 eurot (1,25 x 120) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. 5 23. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti-Kerstna Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 6