KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. veebruar 2023, Tartu 3-20-1864 Haldusas

§ 152lg 2 p 4 järgi sarnases olukorras esineb alus menetluse lõpetamiseks.

Täpsemalt on sättes ette nähtud menetluse lõpetamine, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul on tegemist normis reguleeritule sarnase olukorraga. Kuigi vastustaja ei ole kaebuses vaidlustatud haldusakti otsesõnu kehtetuks tunnistanud, siis

1. jaanuari
2. a korralduse andmisega on algselt vaidlustatud otsuse mõju ammendunud, see ei takista enam kaebaja õiguste realiseerimist ning kaebaja ongi saavutanud eesmärgi, milleni jõudmiseks ta vaidlustas Tapa Vallavalitsuse
3. augusti
4. a otsuse ja taotles vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist. Ka selles olukorras ei ole menetluse jätkamine kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks enam vajalik.
5. Samas näeb

§ 152

lg 2 ette, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata 4 jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja taotlusest kaebuse muutmiseks ilmnebki kaebaja soov minna üle tuvastamiskaebusele ning ühtlasi täiendada kaebust hüvitamisnõudega kohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. Seega on kaebaja huviks tuvastamisnõudele üleminekul soov saada vastustajalt hüvitist kohtumenetluses kantud kulude eest. 17. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine halduskohtumenetluses on reguleeritud

§-des 108 ja 109. Halduskohtumenetluse seadustik reguleerib seda küsimust ammendavalt, mistõttu ei saa kohtumenetluses menetluskulude kandmisest tekkida kahju hüvitamise õigussuhet kohtumenetluse poolte vahel.

§ 109

lg-s 7 on otsesõnu sätestatud, et menetlusosaline ei või teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, esitada nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine tuleb lahendada haldusasja lõpetava lahendiga ning sellest ei saa tekkida uut iseseisvat vaidlust menetlusosaliste vahel.

§ 108

lg 6 järgi vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praeguses asjas andis vastustaja kaebaja taotletud haldusakti uues menetluses ega lahendanud kaebaja algset taotlust projekteerimistingimuste saamiseks. Seetõttu on ebaselge, kas projekteerimistingimuste väljastamine on seostatav kaebuse esitamisega. Ometi oleks halduskohtumenetluse põhimõtetega vastuolus jätta menetluskulud kaebaja kanda, kui ta algselt vaidlustas õigusvastast haldusakti, kuid selle toime ammendus kohtumenetluse ajal vastustaja poolt uue haldusakti andmise tõttu, mille osas ei ole selge, kas see toimus reaktsioonina kaebuse esitamisele või mitte. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus kaebaja eesmärki saada hüvitist kohtumenetluses kantud kulude eest asjakohaseks ning seetõttu lubatavaks ja vajalikuks jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Taotlus kaebuse täiendamiseks hüvitamisnõudega jääb aga rahuldamata, sest hüvitamisnõue menetluskulude hüvitamiseks ei ole lubatav ning kaebaja huvid on kaitstud juba tuvastamisnõude lahendamise kaudu. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebaja apellatsioonkaebuse lisana esitatud Tapa Vallavalitsuse

1. aprilli
2. a korralduse nr 158 ühes lisaga ning
3. veebruari
4. a menetlusdokumendi lisana esitatud
5. jaanuari
6. projekteerimistingimuste taotluse ja Tapa Vallavalitsuse
7. jaanuari
8. a korralduse nr 37 ühes lisadega, kuna need tõendavad asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
9. Halduskohus leidis kaebust rahuldamata jättes, et Tapa Vallavolikogu
10. juuni
11. a otsusega, millega määrati Tapa Vesi OÜ kaugkütte võrguettevõtjaks Tapa linnas, kujunes olukord, kus kaebajale ei olnud võimalik väljastada projekteerimistingimusi Pikk 18 Tapa linnas asuva hoone liitmiseks Tapa linna kaugküttevõrguga. Seega oli lubatav projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine EhS § 30 alusel. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
12. Iseenesest ei ole asjas tõepoolest vaidlust, et vaidlustatud otsuse õiguslikku alust ära näitamata tugines vastustaja kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmisel EhS § 30 ls-le 2, mille kohaselt, kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Ilmselgelt võimatu on määratlemata õigusmõiste, mida vaidlustatud otsuse tähenduses ei ole vastustaja avanud ka kohtumenetluses. Võimatu tähendab 5 teostamatu, mõeldamatu
13. Ringkonnakohus arusaamisel tähendab võimatu seega, et tegevus või toiming on välistatud, seda ei saa ellu viia ühelgi juhul. Ilmselge aga tähendab väga selge 2, s.o arusaadav pikema põhjendamise või veenmiseta. Vastavalt saab EhS §-s 30 otse viitamata juhtudel jätta projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata üksnes neis olukordades, kus pikema põhjendamiseta on selge, et projekteerimistingimusi ei saa anda.
14. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kuigi haldusmenetluse põhimõtete kohaselt pidanuks vastustaja hindama võimalikult varajases menetlusetapis, kas kaebaja taotluse alusel üldse võiks tulla kõne alla projekteerimistingimuste väljastamine, ei välista EhS ega haldusmenetluse seadus taotluse läbi vaatamata jätmist juhul, kui alus selleks ilmneb hiljem menetluse käigus, näiteks asjaolude muutumise tõttu. Sel juhul ei ole nõutav, et kohaliku omavalitsuse üksus jätkab sisulise menetlusega ja lahendab taotluse sisuliselt ainuüksi seetõttu, et menetluse etapp, mil võinuks jätta taotluse läbi vaatamata on juba läbitud.
15. Vastavalt EhS § 29 lg 1 ls-le 1 esitatakse projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Seejuures ei sätesta EhS piiranguid isikute ringile, kes võivad taotleda projekteerimistingimuste väljastamist. EhS § 31 lg-s 3 on ette nähtud üksnes kohustus kaasata menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omanik, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kaugküttevõrguga liitumisega seoses ei näe siinkohal piiranguid ette ka KKütS. Pigem saab KKütS § 10 lg-st 1 koostoimes § 13 lg-ga 1 järeldada, et seadusandja on soovinud teha andmed kaugküttevõrgu kohta avalikult kättesaadavaks ja soodustada võrguga liitumist, pannes võrguettevõtjale kohustuse võimalusel liita võrguga kõik selleks soovi avaldanud isikute tarbijapaigaldised. Seetõttu on ilmne, et muu hulgas kaitseb regulatsioon võrguga liituda soovivate isikute õigusi. Vastavalt ei ole alust pidada võrguettevõtjat ainuõiguse omajaks ka võrguga liitumise ettevalmistamise toimingute tegemisel. Selles olukorras ei näe ringkonnakohus põhjust tõlgendada kaugküttevõrguga liitumiseks vajalike rajatiste projekti koostamiseks projekteerimistingimuste taotlemise regulatsiooni selliselt, et projekteerimistingimusi saab taotleda ja need võib anda üksnes konkreetse piirkonna võrguettevõtjale. Sarnaselt EhS § 31 lg-s 3 sätestatule saanuks vastustaja kaasata isiku, keda ta peab piirkonnas võrguettevõtjaks, projekteerimistingimuste menetlusse ning arvestada tema seisukohaga taotluse sisulisel lahendamisel.
16. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vastustajal ei olnud alust jätta läbi vaatamata kaebaja taotlust projekteerimistingimuste andmiseks. Seadus ei keela väljastada projekteerimistingimusi isikule, kes ei ole kohaliku omavalitsusüksuse otsusega määratud või tunnustatud võrguettevõtjana konkreetses võrgupiirkonnas. Vastupidine tõlgendus kahjustaks muuhulgas oluliselt isikute huve, kes soovivad liita kaugküttevõrguga oma tarbijapaigaldise. Ammugi ei saa nn valest taotlejast lähtuvalt takistust projekteerimistingimuste väljastamiseks pidada ilmselgeks. Seetõttu on Tapa Vallavalitsuse
17. augusti 2020 otsus materiaalselt õigusvastane.
18. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ilmekalt seegi, et vastustaja ise on nüüdseks pidanud võimalikuks anda projekteerimistingimused Pikk 18 kui ka Põllu 6 hoone liitmiseks Tapa linna kaugküttevõrguga. Ka Põllu 6 hoone osas esitatud taotluse jättis vastustaja algselt läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja ei ole enam võrguettevõtja ning kaebaja vaidlustas sellegi otsuse haldusasjas nr 3-20-
19. Kummagi hoone kaugküttevõrguga liitumiseks kaebajale projekteerimistingimuste andmine oli võimalik seetõttu, et vastustaja leidis samuti, et vallavolikogu otsusega OÜ Tapa Vesi määramine võrguettevõtjaks Tapa linnas siiski ei takista kaebaja taotluste läbivaatamist ega rahuldamist. Vastustaja tegevuse tähendust ei muuda see, kui projekteerimistingimuste väljastamisega soovis vastustaja leida kompromissi kaebajaga. Sõltumata 1 Vt võrguleheküljel https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%B5imatu&F=M 2 Vt võrguleheküljel https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ilmselge&F=M 6 soovist väljendada kaebaja suhtes head tahet, ei oleks saanud projekteerimistingimusi anda, kui vastustaja olnuks endiselt seisukohal, et hoone kaugküttevõrguga liitumiseks projekteerimistingimuste väljastamine on lubatav üksnes vallavolikogu otsusega võrguettevõtjaks määratud isikule.
20. Asja lahendamist ei mõjuta seega hinnang kaebaja väidetele menetluslike minetuste kohta tema taotluse lahendamisel ja vaidlustatud otsuse andmisel. Samuti ei ole asja lahendamisel määravat tähendust sellel, kas Tapa Vallavolikogu
21. juuni 2020 otsusega õiguspäraselt määras OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks kogu Tapa linna kaugküttepiirkonnas või kas selle otsuse toimel kaebaja üldse sai kaotada võrguettevõtja staatuse. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi käesolevas otsuses ei analüüsi.
22. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.
23. Vastavalt

§ 108

lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 4 järgi muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistamise tõttu ka halduskohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust. Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt menetluskuludena kokku 3765 euro, millest riigilõiv moodustas 15 eurot ja õigusabikulude käibemaksuta summa 3750 eurot, väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja kokku 1865 euro väljamõistmist vastustajalt. Sellest summast moodustab riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulude käibemaksuta summa 1845 eurot. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (

§ 109

lg 6) tuleb arvestada nii asja keerukuse ja mahuga kui praegusel juhul ka sellega, et samade poolte vahel toimus teinegi analoogne vaidlus asjas nr 3-20-1862. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlus tavapärasest keerukam, tõendamismenetlus ja asja lahendamiseks vajalik olnud menetlustoimingute maht on aga tavapärasest pigem väiksem. Seetõttu ei saa osa kaebaja õigusabikuludest pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 50% halduskohtus kantud õigusabikuludest, s.o 1875 eurot ja 80% apellatsioonimenetluses kantud õigusabikuludest, s.o 1476 eurot, samuti mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu, kokku 35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7