← Eesti

1-19-9413/6

Obsah (11)§ 423§ 199§ 64§ 69§ 65§ 215§ 63§ 68§ 74§ 75§ 4231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9413 (19284000458) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 423

kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav B.O (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx xxxx xx-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: Tartu Maakohtu 23.04.2015 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 ja § 183 lg 1 järgi,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistusega 10 kuud;

§ 69

lg 1 alusel asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 297 tundi;

§ 65

lg 1 alusel kohtuotsusega mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega mõistetud karistusest

§ 65

lg 1 alusel suurendatud mõistetud karistust s.o 297 tundi üldkasulikku tööd Viljandi kohtumaja 09.12.2014 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi varasema otsusega liitkaristuseks mõistetud 180 tunni üldkasuliku töö võrra ja lõplikuks karistuseks mõistetud 477 tundi üldkasulikku tööd, millest arvatud maha seisuga

  1. aprill 2015 ära tehtud üldkasuliku töö tunnid, s.o 30 tundi ja määratud lõplikuks tähtajaks
  2. september 2016.a. 01.7.2016 Tartu Maakohtu määrusega pööratud mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 10 kuud 29 päeva vangistust, täitmisele. Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele; tõkend: kinnipidamine 18.11.2019-20.11.2019) 1 ; § 215 lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
  3. Tunnistada B.O süüdi karistusseadustiku (

) § 423 karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 järgi ja mõista talle Tunnistada B.O süüdi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.O-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.-20.11.2019.a., s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.O veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata B.O-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui B.O ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.O-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. märtsikuust igakuise menetluskulu osa 81 (kaheksakümmend üks) eurot 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas 2 (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.O toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse

§ 215

lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguseid, 18.11.2019.a. võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jämejala külas Pärna tee 3 (Viljandi Haigla parkla) juurde pargitud X.X kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX XXX ning sõitis sellega Viljandi maakonnas ringi. 2) mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt

§ 423

¹ järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt (27.09.2019.a ja 28.07.2018.a) toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 18.11.2019.a. Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jämejala külas Pärna teel ning hiljem Viljandi maakonnas mootorsõidukit Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 4231

järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata B.O 18.11.2019-20.11.2019.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 järgi:

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 973,20 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 97,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.O on kahtlustatavana kinni peetud 18.-20.11.2019, seega on B.O viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.