4-22-701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-701 Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretär Ilona Berezina
) § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 32 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei andnud F.R enne manöövri sooritamist nõuetekohast suunamärguannet vähemalt 3 sekundit, rikkudes sellega
§ 39lg-t 1.
31.01.2022 koostatud väärteoprotokolli kohaselt pani F.R teo toime 31.01.2022 kell 9.15 Rahu-Tallinn-Narva mnt ristmikul liikudes Rahu tänava suunas. Kaebus ja poolte seisukohad kohtus
- Kohtuvälise menetleja otsusele esitas menetlusalune isik V. Vailiev 02.03.2022 puudustega keabuse, kaebuses esinenud puudused kõrvaldas F.R 11.03.
- F.R vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, vaidlustab väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Politseipatrulli tegevuses näeb eelarvamust, kuna liikumine suunavööndis kohustab sisse lülitama suunatuld ainult manöövri korral, mis vahetab liikumissuunda, aga tema liikus vastavalt liiklusmärgile „liikumine ainult vasakule“ ja seetõttu arvab, et tal oli täielik õigus jätta suunatuli sisse lülitamata. F.R palub Ida prefektuuri 02.03.
- a otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
- Kohtumenetluses jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde.
- Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtus uuritud tõendid
- Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana politseiametnik A H (tl 31 pöördel; VTMS § 313 lg 1 alusel).
- Kohus vaatas kohtuistungil kohtumenetluse poolte osavõtul toimikus (tl 21) olevat videosalvestist. Videot kohtusaalis vaadanud F.R kinnitas, et tegemist on vaidlusaluse sündmusega ja täpselt nii kõik aset leidis nagu videolt nähtub.
- Kohtuistungil kuulati üle ka menetlusalune isik F.R, kes faktilistele asjaoludele vastu ei vaielnud, leides jätkuvalt, et tal ei olnud kohustust suunamärguannet anda, kuivõrd ta ei vahetanud manöövrit sooritades sõidurada. F.R leidis, et tal ei olnud kohustust anda suunamärguannet, kuna ta ei takistanud kedagi ning igale professionaalsele ja ka mitteprofessionaalsele autojuhile oli selge, kuhu ta liigub. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse 2
(5)4-22-701 kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et F.R-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning temale
§ 242
lg 1 alusel mõistetud karistus, rahatrahv 8 trahviühikut, s.o 32 eurot, tuleb jätta muutmata. 9. Kohus leiab, et F.R-i poolt väärteo toimepaneminse asjaolud on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja F.R-i käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt. Väärteoprotokolli kohaselt (tl 14) heidetakse F.R-ile ette
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes selles, et tema 31.01.2022 Ida
Virumaal Narva linnas Rahu-Tallinn-Narva mnt ristmikul liikudes sõidukiga Renault Traffic registreerimismärgiga xxx Rahu tänava suunas ei andnud enne manöövri sooritamist nõuetekohaselt suunamärguannet vähemalt 3 sekundit rikkudes
§ 39lg 1.
Kohtus uuritud videosalvestiselt nähtub, et nimetatud sõiduk seisab esmalt Tallinn-Narva mnt-l ning seejärel sooritab vasakpöörde Rahu tänavale hetkekski suunamärguannet andmata. Tunnistaja A Hi ütlustest nähtuvalt oli tema 31.01.2022 tööl Narva linnas patrullis. Koos paarimehega sõitsid Rahu tänaval. Nende ees sõitis sinist värvi kaubik, millel kogu aeg põlesid tagurdustuled sõidu ajal. Kaubik sõitis Rahu tänavalt, keeras Tallinna maanteele. Ja seal keeras tagasi Rahu tänavale elektrijaama suunda. Keerates Tallinna maanteelt Rahu tänavale ta ei näidanud suunatuld. Mootorsõiduk peatati Kadastiku tänaval ning juhile selgitati, et tal kogu aeg põlevad tagurdustuled sõidu ajal ja ta ei näidanud suunatuld manöövrit sooritades. Tagurdustuled isik lülitas isik kohe kohapeal välja. Sellega, et ta ei näidanud suunatuld, isik nõustus, aga ta selgitas, et ta ei pea näitama, kuna tal on peatee, tal on märk kohustuslik sõidusuund ja sel juhul ta ei pea näitama. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et juht alustas manöövrit ja eelnevalt, vähemalt 3 sekundit ei andnud suunamärguannet ega jätkanud märuannet manöövri ajal vastavalt
§ 39lg 1 sätestatud nõuetele.
Seda, et sündmus just nii aset leidis, nagu videosalvestiselt ja tunnistaja ütlustest nähtub, ei eita ka F.R ise. 10. F.R leidis nii kaebuses kui ka kohtuistungil, et kui manöövri ajal sõidurada ei vahetata, siis ei pea suunamärguannet andma. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et liikumine toimub suunavööndites ning teda õpetati nii, et kui liigud pikki suunavööndit, siis ei pea suunatulemärguannet sisse lülitama.
§ 39
lg 1 sätestab, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. Seega seadusest tulenevalt tuleb suunamärguannet anda enne igasuguse manöövri alustamist, suunamärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada pärast manöövrit.
§ 2
p 37 määratleb, mis on manööver – manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Seega on kolme liiki manöövreid, esiteks igasugune pööre, teiseks mis tahes sõiduraja vahetus ja kolmandaks ümberpõige. Kõikide nimetatud manöövrite sooritamisele kehtib
§ 39lg 1.
Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et suunamärguannet tuleb näidata üksnes siis, kui manöövri ajal vahetatakse ka sõidurada.
§ 2p 61 kohaselt on pööre kõrvale- või tagasipööre.
Vaieldamatult on tuvastatud, et F.R sooritas oma sõidukiga vasakpööret ehk kõrvalepööret, seega kehtis ka temale
§ 39
lg 1 ehk tal oli kohustus näidata mitte hiljem kui 3 sekundit enne kõrvalepöörde alustamist suunamärguannet. Nagu kohtuväline menetleja asjakohaselt märkis, ei tühista osutusmärk 534, millest menetlusalune isik rääkis, suunamärguande näitamise kohustust. Ka F.R ise ei osanud kohtuistungil välja tuua ühtegi sätet ega märki, mis tühistaks
§ 39lg-s 1 sätestatud kohustuse.
11. F.R leidis, et tal ei olnud kohustust anda suunamärguannet, kuna ta ei takistanud kedagi ning igale professionaalsele ja ka mitteprofessionaalsele autojuhile on selge, kuhu ta liigub. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Liikluses on äärmiselt oluline, et kõik juhid peaksid kinni kehtestatud reeglitest, kuivõrd sõidukite kiirused on suured ning sellega on risk nii varale kui tervisele ja elule märkimisväärne. Seetõttu ongi oluline pidada kinni kehtestatud 3
(5)4-22-701 reeglitest, sest see võimaldab kõikidel liiklejatel ennetada teiste juhtide käitumist ja vastavalt sellele reageerida. Suunamärguande eesmärk on muuhulgase see, et teistele liiklejatele antakse märku, et eessõitev sõiduk hakkab manöövri sooritamiseks pidurdama ning vastavalt sellele saavad ka teised liiklejad oma sõidukiirust reguleerida. Seejuures ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga, et igale autojuhile oli selge, kuhu ta liigub, kuna sellelt sõidurajalt sai osutusmärgi 534 kohaselt ainult vasakule pöörata. Liikluses osalevad nii noored kui eakad juhid, kogenud juhid kui ka juhid, kes pole konkreetse linna liikluskorraldusega tuttavad. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et menetlusalune isik sõitis kaubikuga, mille tagant võib väiksema mootorsõiduki juhile liiklusmärkide nägemine olla raskendatud. Seega ei pruugi iga autojuht ette teada, millisest sõidurajast millises suunas just sellel teelõigul sõita saab. Sellisel juhul ongi sujuvaks liiklemiseks abiks eesoleva sõiduki antavad märguanded. Liiklus peab toimuma kokkulepitud reeglite kohaselt, vaid sellisel juhul saavad kõik liiklejad ennetada teiste liiklejate käitumist ning vastavalt sellele oma liikluskäitumist kohandada. Kui iga juht järgiks vaid selliseid nõudeid, mis tema hinnangul vajalikud on, siis kaotaks liikluse toimimine igasuguse ettenähtavuse ning suureneks oht nii varale kui kaasliiklejate elule ja tervisele. 12. Kohus nõustub iseenesest sellega, et tegemist ei ole raske rikkumisega, arvestades konkreetset olukorda, kuid see, kas tegemist on raske rikkumisega, määratleb isiku süü suuruse, kuid ei vabasta isikut liiklusnõuete täitmisest. 13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud F.R-i kui mootorsõiduki juhi poolt 31.01.2022 kell 9.15 liiklusnõuete rikkumine, s.o
§ 242lg-le 1 vastav väärteokoosseis.
Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et
§ 242
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime F.R.
- Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
- VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.
- Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.R oma rikkumist ei tunnistanud. Ta ei kahetsenud toimepandut ega taotlenud kohtult kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist seostamata seda oma eksimusega.
§ 242
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse maksimummäär on 20 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja on kohaldanud F.R-ile rahatrahvi alla keskmist määra (miinimummäär on 3 trahviühikut ehk 12 eurot, keskmine määr on 11 trahviühikut ehk 44 eurot, KarS § 47 lg 1). Kohtu hinnangul F.R-ile määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. F.R-ile rahatrahvi määramine omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist 4
(5)4-22-701 tulevikus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 jätab kohus rahuldamata F.R-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.03.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2330,22,000286 millega temale
§ 242lg 1 alusel määrati rahatrahv 8 trahviühikut, s.o 32 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 5
(5)