Obsah (8)

§ 423§ 162§ 638§ 637§ 405§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-129343 Kohtuasi X

) § 423 lg-le 2 ning leidis, et esitatud kujul on hagi perspektiivitu ning sellega ei saa hageja seadusega kaitstud õigusi ega huve kaitsta. Seega kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-14137 hagi läbi vaatamata jätmisega hagi perspektiivikuse tõttu, ei täitnud kostja II kliendilepinguga võetud ülesannet vabastada hageja ema korter ühisest hüpoteegist. 5.4. Kostjad on menetluses olnud seisukohal, et hagi ei olnud perspektiivitu ning Q võttis hagi tagasi kostjaga II konsulteerimata, mistõttu oli hageja justkui ise vastutav selle eest, et kliendileping jäi täitmata. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kostjate väide asjakohane, kuna kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata

§ 423lg 2 alusel, mitte seetõttu, et Q esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Hagi oleks jäetud läbi vaatamata ka ilma taotluseta. Samuti ei nõustu kohus kostjatega, et 28.09.2020 esitatud hagiavaldusel oli perspektiivi, kuna see väide on spekulatiivne. Kohus andis kindla indikatsiooni, millise nõude korral oleks hagi rahuldamine perspektiivikam, kuid kostjad ei järginud maakohtu juhiseid, kuigi nõude muutmisel olnuks võimalik kliendilepinguga võetud ülesanne täita. Veelgi enam, kostja I ei teavitanud hagejat kohtu juhistest üldse, kuigi samal ajal teavitas täiendava riigilõivu tasumise kohustusest. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat nõude õigusliku perspektiivikuse osas enne hagiavalduse kohtusse esitamist või pärast kohtu käiguta jätmise 4 2-21-129343 määrust, kuid enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Eeltoodule tuginedes vastutasid kostjad kliendilepingu rikkumise eest puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine. 5.

1. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tuginedes eeltoodule tekkis hagejale kahju raske hooletuse tõttu, sest tuvastatud asjaoludel jätsid kostjad täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sealhulgas oli kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja kostjate otsese kontrolli all. 5.
2. Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanud, et tema asi ei ole perspektiivne, siis ei oleks hageja kohtusse pöördunud ja tal ei oleks seoses õigusabi osutamisega kulutusi tekkinud. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel saab hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja kandis seetõttu, et kostja teda teadmatuses hoidis. Kohtu hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik. Kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta kliendilepingu sõlmis, on hageja kandnud kahju hagis taotletud ulatuses, s.o 1600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu arvamust, oli järelikult kostjal II lepingu sõlmimisel võimalik kahju ettenähtav. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 1600 eurot. 5.
3. Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on mingi nõue. Kohus nõustub hagejaga, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hagejale arvele nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenuseid osutanud. Veelgi enam, Advokatuuri Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude esitatud spetsifikatsioon on koostatud tagantjärele, mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub teostatud töödest täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile osutanud. Tuginedes eeltoodule ei ole tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle VÕS § 200 lg 4 alusel rahuldamata. 5.
4. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda (

§ 162lg 1).

Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. 6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt moonutas maakohus vaidluse asjaolusid, justkui jäänuks hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu. Tegelikult võttis kohus hagi menetlusse, järelikult polnud see perspektiivitu. Hagi jäi läbi vaatamata, kuna see võeti tagasi. Advokaat selgitas kliendile, et kohtus ei saa kunagi olla kindel, et õnnestub võita. Hageja ei arvanud, et võidab, vaid proovis, kuidas tal läheb. Nõude muutmise korral oleks riigilõiv olnud suurem. Tegemist ei olnud advokaadi raske hooletusega, vaid valitud oli kliendile soodsam nõue. Kliendi informeerimine või informeerimata jätmine ei oma tähtsust, kuna töö enne puuduste määrust oli tehtud ja kuulub tasustamisele. Maakohus ei selgitanud, kes peab teenuse osutamist tõendama. Kohus ignoreeris kliendilepingu kokkulepet, et esitatud arvele tuleb esitada 5 2-21-129343 vastuväited arve maksmise tähtaja jooksul ja vastuväidete esitamata jätmisel loetakse töö vastuvõetuks ja tingimusteta heakskiidetuks. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ükski advokaat ei suuda garanteerida kohtumenetluse tulemust. Küll aga rikkus kostja I advokaadikutse põhimõttelise tähtsusega nõudeid, mis päädis eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisega Advokatuuri aukohtu poolt. Maakohus põhjendas veenvalt, et kostjad vastutasid kliendilepingu rikkumise eest puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli hagi läbi vaatamata jätmine, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajatele tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Maakohtus ei toimunud hagi lubamatut muutmist. Maakohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr 2-20-14137 jäi hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 alusel, kuna hagi oli esitatud kujul perspektiivitu.

Kostja I oleks pidanud haginõude esitama selliselt, et saavutada esmalt hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajaliku tahteavalduse tegemiseks kohustamine ning sellele lisaks hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis sisaldab KRS § 34¹ lg 3 järgi ka vajalikke nõusolekuid) tegemine. Kostja II tasaarvestuse avalduses märgitud tasumata õigusteenuse arve spetsifikatsioonis on märgitud suurel hulgal 6 2-21-129343 telefonikõnesid ja kirjavahetust ning hagi koostamine. Arve esitati hagejale maksekäsu kiirmenetluse käigus ja hageja vaidles kohtumenetluses vastu, et selliseid toiminguid (v.a hagi koostamine, mis oli kasutu) oleks tehtud. Kostja II oma nõude kohta tõendeid ei esitanud ja spetsifikatsioonist ei selgu, mille tõttu oli kõnesid vaja teha ja kirju saata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda, sest hagi rahuldati.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Eelnevat ei muuda tõik, et hageja on omal algatusel esitanud kohtule arvamuse apellatsioonkaebuse põhjendamatuse osas. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 15.1. Kostjatel on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellantidele kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 7