) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul
lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud ning seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Vastavalt
lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Maakohtu otsus tuleb tühistada resolutsiooni punktide 1-8 ja 10-16 osas. Ringkonnakohus lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse. Osas, milles vastuhagi jäi rahuldamata (resolutsiooni p 9), on otsus jõustunud. 12. Seonduvalt maakohtu poolt hagejatelt riigilõivu väljamõistmisega, märgib ringkonnakohus, et hagejad ei ole tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Kaasomandi lõpetamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmise nõue on riigilõivu tähenduses üks nõue, millelt pidi kumbki hageja tasuma riigilõivu 300 eurot (RLS § 59 lg 4 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis)). Kasutuseelise nõude hind arvestatakse
lg 1 järgi, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte 5 suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Sealhulgas on Riigikohus selgitanud, et juba sissenõutavaks muutunud osamaksete (ka siis kui seda nõutakse ühe summana) ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega liita
juuni 2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-55-10, p 36). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuna lõikes 1 ei ole täpsustatud, millise ajahetke seisuga tuleb vaadata korduva kohustuse suurust, mille alusel hagi hinda arvutada, siis võiks analoogia alusel lähtuda lõikest 2 ja võtta hagi hinnaks hagi esitamisest alates järgneva aasta kohustuste väärtuse kolmekordne summa. Hagiavalduse esitamisest alates järgneva aasta kohustuste väärtuse kolmekordne summa on hageja I nõude puhul 8618,40 eurot (239,4 eurot x12x3) ja hageja II nõude puhul 13 899,60 eurot (386,10 eurot x12x3), millelt hageja I pidi tasuma riigilõivu 500 eurot ja hageja II riigilõivu 650 eurot. Arvestades maakohtu otsuses märgitud hagejate tasutud riigilõivu suurust, ei ole hagejad tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust vähem. Nagu eelnevalt märgitud kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka riigilõivu väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 12-16). 13. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja
14.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) päevani. 15. Kostja on esitanud taotluse tagastada pool apellatsiooniastmes tasutud riigilõivust. Kostja on tasunud 20.06.2022 apellatsioonkaebuselt riigilõivu 595 eurot ja 23.08.2022 riigilõivu 665 eurot. Kokku seega 1260 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse
lg 2 p 1 kohaselt ja kooskõlas
lõikega 4 tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 630 eurot, tagastada kostja arveldusarvele. 16. Pooled paluvad asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega teisi isikuandmeid.
lg 2 alusel asendatakse andmesubjektide taotlusel jõustunud lahendis andmesubjekti nimi initsiaalidega või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikood ega aadressi. Lähtuvalt poolte taotlusest tuleb asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse (
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Andres Suik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.