Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2088

) § 82; § 96 ja § 116 lg 2 sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist. 3 Hageja elab emaga Ühendkuningriigis, kostja Eestis, kohtuistungil avaldatu kohaselt Soomes. Kuna kostja koos hagejaga ei ela ja lapse kasvatamises ei osale, peab ta

§ 100lg-te 1, 2 järgi täitma hageja ülalpidamiskohustust elatise rahas maksmise teel.

Kostja vastuväide, et hageja saab sotsiaaltoetusi, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest toetuste saamine ei vabasta vanemat elatise maksmise kohustusest. Kostja on seletanud, et kostja ema kannab raha kostja Ühendkuningriigi pangakontole ja kostja pangakaart on hageja ema käes, kes ülekantud raha hageja ülalpidamiseks kasutab. Esitatud maksekorralduste kohaselt on S.J. kandnud kostja kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 07.10.2019 kahel korral kokku 400 eurot, 30.10.

1. a 200 eurot, 18.11.
2. a 400 eurot, ja 27.11.
3. a 200 eurot. Asjaolu, et kostja Ühendkuningriigi kontole on kantud 1200 eurot, ei kinnita, et hageja ema sai nimetatud raha hageja ülalpidamiseks kasutada. Üldjuhul ei ole teise isiku pangakaardi kasutamine lubatud. Tõendatud ei ole, et vanemad on kokku leppinud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmises teisiti kui rahaliste maksete tegemise teel. Hageja esindaja on märkinud hageja vajadustena umbes 2000 naela kuus, sh toit 800 naela, kaasomandi üür, hüpoteekmaksed 311 eurot, maksud 282 naela, kindlustus 90 naela, laenu tagasimaksed 140 naela, buss 120 naela, autokütus 50 naela, bussi kuupilet 17 naela, internet + TV 45 naela, lisaarved 30 naela, kuid ei ole esitanud tõendeid hageja vajaduste kinnitamiseks. Tagasiulatuva elatise jättis kohus kostjalt välja mõistmata, kuna see asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on 01.09.2018 kuni 04.11.2021 laekunud 6528 eurot. Raha on kantud kostja teiselt kontolt 760 eurot ja enamasti füüsiliste isikute poolt. Esitatud tõendite alusel ei ole kostjal sissetulekuid, mis õigustaksid elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg-s 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Riigikohus on leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostjal ei ole teisi lapsi ega töövõimekaotust. Seega

§ 102lg 2 kohaseid mõjuvaid põhjusi miinimumelatise vähendamiseks ei esine.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seadusega sätestatud minimaalmääras, s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.

1. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.
2. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Kuna hagi rahuldatakse, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. detsembri 2021 otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja endiselt hageja ja tema esindajaga sisse registreeritud aadressil XXXX. Hageja on esitanud kohtule valeandmed kostja elukoha kohta; 2) jääb otsusest arusaamatuks, kas perioodi 01.–31.10.2019 eest tuleb elatist maksta või mitte; 3) ei ole kohus saatnud kostjale hageja taotluse allkirjastatud ja notariaalselt kinnitatud tõlget ning kostjal polnud seetõttu võimalik selle sisuga tutvuda. Kostja sai alles kohtuistungil ja sellele järgnenud perioodil aru, et kohtuistungi toimumise põhjus oli võõrkeelne taotlus; 4 4) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja pole hageja ülalpidamises osalenud. Vanemate vahel on kokkulepe hageja elatise katmiseks muul viisil. Hageja esindaja ja kostja kooselu ei ole lõppenud, see kestab abielu kaudu edasi. Kokkuleppel lõpetati ajutiselt koos elamine. Kostja võib iga hetk naasta hageja ja tema esindaja aadressile. Abielu jooksul soetatud ühisvarast kuulub 50% kostjale ning ühisvaraga võib katta elatise muul viisil, kui kohtu määratud rahalisel viisil. Kohtul puuduvad tõendid, et hageja pole sellise viisiga nõustunud. Kostja esitas kohtu nõudmisel tõendid elatise maksmise kohta. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga jätta tõendid arvestamata põhjendusega, et summa on ebapiisav ja tõendamata. Kohus on nõudnud kokkuleppe kohta tõendeid vaid kostjalt, mitte aga hagejalt. Nõustuda ei saa ka kohtu väitega, et rahvastikuregistrist saadud informatsiooni alusel saab väita, et kostja ei ole üldse suhelnud hageja ja tema emaga. Kohus ei saa mõista elatist välja kohtuotsusele eelnenud perioodi eest, kuna kohus pole teinud pooltele päringuid, kas pooltel oli selle perioodi kohta kokkulepe elatise katmiseks muul kui rahalisel viisil. Ka kohtuotsusele järgneva elatise maksmise viisi otsustamiseks pole kohus teinud päringut, kas elatise katmine ei ole juba enne kohtuotsust muul viisil lahendatud või lahendamisel. Muul viisil kokkulepitud elatise määr võib ületada kohtu määratud elatisemäära. Ei nähtu, kas hagejalt on nõutud tõestusi taotluses esitatud nõuete õigsuse kinnituseks. Kohus on kostjat ebavõrdselt kohelnud. Kohus pidanuks menetluse peatama hagejapoolse dialoogi puudumise tõttu; 5) ei ole kostja keeldunud maksmast elatist rahas. Kostja on teatanud, et maksab elatist rahas siis, kui see on tal võimalik; 6) on kostjal ilmnenud töövõimekaotus. Kostja viibis südametegevuse häire tõttu 3 päeva haiglaravil ja oli peale seda määratud 30-päevasele töövõimetuspuhkusele. Ravikuur kestab 3 kuud, ka selle aja jooksul võib ilmneda töövõimetusperioode. Kostja peab katma raviperioodi kulud. Kohus on arvesse võtnud kostja sissetulekud, kuid jätnud arvestamata väljaminekud; 7) ei saa nõustuda menetluskulude jätmisega kostja kanda.
5. M.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) elavad hageja ja hageja esindaja aadressil XXXX. Kostja ei ole seal elanud peaaegu neli aastat. Kostja on registreeritud mainitud aadressile, sest ta on keeldunud oma nime üürilepingust eemaldamast. Lahutusmenetlust alustati Ühendkuningriigi kohtus jaanuaris
6. Hageja esindaja ei taotlenud lahutust varem rahalistel põhjustel, sest kostja keeldus lahutuskulusid jagamast. Hageja esindaja teab Eestis kostja ema aadressi (XXXX) ja aadressi, kus kostja elas (XXXX). Kostja ei ole teavitanud hagejat aadressi muutumisest; 2) paluti hageja esindajal dokumentide vormid täita käsitsi ja saata MEBC-le (Toetuste jõustamisametisse), kaasa arvatud tõendid varalise seisu kohta (palgatõendid, pangakonto väljavõtted). Kirjutatu on loetav. Edasikaebuse lisana saadud dokumentidest saab järeldada, et kostjale edastati tõlgitud dokumendid ja ta sai hagiga tutvuda. Üle kümne aasta Ühendkuningriigis elanuna saab kostja aru ka inglisekeelsetest dokumentidest. Kostja teadis, et hageja esindaja alustab lapsele toetuse saamiseks kohtuasja; 3) ei ole kostjal ja hageja esindajal kokkulepet hageja ülalpidamise osas. Elatisraha on ainus viis, kuidas kostja saab hagejat toetada. Kostjal ja hageja esindajal ei ole ühisvara. Hageja on kasvueas ja tema vajadused suurenevad. Kostja on keeldunud hagejat rahaliselt toetamast ning on lõpetanud ka suhtluse hagejaga. Kostja on võimeline töötama ja raha teenima. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 06.12.2021 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o otsuse resolutsiooni p-s 2 kostjalt
8. a oktoobrikuu eest elatise väljamõistmise osas, alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostjalt elatise
9. a oktoobrikuu eest välja mõistmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest elatise kokku 730,32 eurot ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 255,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta
10. aprillil (järgmine kord 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Kohtuotsuse resolutsiooni selguse huvides mõistab ringkonnakohus kostjalt 01.11.2019 kuni 31.12.2021 eest elatise välja kindla summana, kokku 7548 eurot. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjendustest on arusaadav, et kostja arvates tuleks hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas kostjalt tuleks jätta elatis hageja kasuks välja mõistmata või tuleks see välja mõista maakohtu väljamõistetust väiksemas ulatuses.
2. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega osas, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline. Resolutsiooni p-s 2 on mõistetud kostjalt välja elatis 01.10.2019 kuni 31.12.
3. a 270 eurot kuus, samas resolutsiooni p-s 3 on jäetud ajavahemiku 01.11.2018 kuni 31.10.2019 elatisenõue rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsuse põhjendavast osast (p-d 38, 39) arusaadav, et maakohus soovis kostjalt välja mõista elatise alates 01.11.2019 ja rahuldamata jäi elatisenõue perioodil 01.11.2018 kuni 31.10.
4. Selles osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 parandada, märkides elatise väljamõistmise alguseks 01.11.
6. Muus osas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu, kuid leiab, et maakohtu välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta alates 01.01.2022 tulenevalt

§ 101muudatustest.

1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et nõustub maakohtu seisukohaga, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Maakohus on õigesti välja toonud, et kostja elukoht on rahvastikuregistris registreeritud Eestis ja kostja ei ole ka kohtualluvuse vastuväidet õigeaegselt esitanud. Hagejal (kes elab Ühendkuningriigis) oli nõude esitamise ajal Nõukogu Määruse (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 56 lg 1 p c alusel õigus esitada nõue kostja vastu teises liikmesriigis elatise väljamõistmiseks. Kuna Ühendkuningriik on Euroopa Liidust lahkunud, kuulub avalduse lahendamisel kohaldamisele laste ja teiste 6 pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon (sõlmitud 23.11.2007), mille järgi (artikli 10 lg 1 p c) kuulub taotluse lahendamine samuti Eesti kohtu pädevusse. Kohalduv õigus tuleneb Haagi 23.11.2007 ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevast protokollist, mille artikli 4 lg-s 3 on sätestatud, et olenemata artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kuna hageja on pöördunud kostja peamiseks elukohaks oleva Eesti Vabariigi kohtu poole, kuulub seega kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus, s.o Eesti Vabariigi perekonnaseadus.
2. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja etteheited talle saadetud dokumentide suhtes. Kostjale on 25.01.2020 kätte toimetatud hageja taotlus koos selle tõlkega eesti keelde ja taotluse lisadega ning samuti Justiitsministeeriumi 19.12.2019 kiri ja maakohtu 08.01.2020 hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõudmise määrus. 01.11.2021 maakohtu istungil esitas kostja hagile sisulisi vastuväiteid ega väitnud, et ta ei saa aru, millist hagi menetletakse või et talle on jäänud hagi puhul midagi arusaamatuks.
3. Samuti osutab kostja põhjendamatult suurt tähelepanu maakohtu otsuses esinevatele kirjavigadele ja ilmsetele ebatäpsustele (nt hageja aadressi XXXX asemel on kohtuotsuses XXXXX; kohtuotsuse lk 5
4. lõigus on ilmselgelt ekslikult kirjas, et XXXX on kohtule esitatud taotluses märgitud hageja elukoha aadressina, tegelikult on nimetatud aadress taotluses kirjas kostja elukohana, jms). Sellised ebatäpsused ei mõjuta otsuse sisu. 13.

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

1. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjas olla vaidlust selles, et vähemalt alates ajast, kui kohus on kostjalt elatise välja mõistnud (01.11.2019), kostja hagejaga koos ei ole elanud ja seega ei ole ta andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Asjaolust, kas kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu on lahutatud või lahutamata või kas kostja nimi on jätkuvalt kirjas üürilepingus, mille alusel hageja seaduslik esindaja koos hagejaga Ühendkuningriigis eluruumi kasutab, ei olena kostja kohustus hagejale ülalpidamist anda.
2. Kostja väitel on tal hageja seadusliku esindajaga kokkulepe hagejale elatise andmiseks muul viisil kui igakuise elatise maksmise teel. Vanemate vahel vastava kokkuleppe olemasolu peab TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama pool, kes sellisele kokkuleppele tugineb, s.o kostja. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud, samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja ema poolt kostja Ühendkuningriigi pangakontole tehtud maksete kohta. Hageja seaduslik esindaja on kostja väidetud kokkulepet oma kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele selgesõnaliselt eitanud.
3. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras, s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.

1. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.
2. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Maakohtu 06.12.2021 otsus ei jõustunud, kuna kostja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Alates 01.01.2022

elatise suuruse määramise regulatsioon muutus. 7 Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Lõigete 3 ja 4 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõike 5 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 kehtib lõige 5 sõnastuses: vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõike 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus

§ 210

lg 2 järgi mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11). Seega peab ringkonnakohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka

§-ga

2. Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et maksab elatist rahas siis, kui see on tal võimalik. Maakohtus on kostja väitnud, et peale Ühendkuningriigist lahkumist ei ole ta palka saanud ning ainus sissetulek on olnud ema, kasuisa ja kostja enda välisriigi (Soome) arvelt saadetud abirahad. Apellatsioonkaebuses viitab kostja terviseprobleemidele – väidetavalt viibis kostja südametegevuse häire tõttu 3 päeva haiglaravil ja peale seda oli määratud 30-päevasele töövõimetuspuhkusele, ravikuur kestab 3 kuud. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et tema puhul esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik (kostja ei ole tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud), kellel on kohustus anda ülalpidamist ühele lapsele – hagejale. Isegi kui kostjal esines apellatsioonkaebuses väidetud terviseprobleem (ka selle kohta ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud), siis lühiajalised, ajutised terviseprobleemid ja haigestumised elatise vähendamiseks alla alammäära alust ei anna.

1. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt alates 01.11.2019 kuni 31.12.2021 välja elatise seadusega sätestatud minimaalmääras, s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.
2. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 kuni 31.12.
3. a 292 eurot kuus. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisena 01.11.2019 kuni 31.12.2021 eest 7548 eurot (2 × 270 eurot + 24 × 292 eurot). 8
4. Ringkonnakohus leiab, et alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101kohane miinimumelatis on praegusel juhul alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.

a 243,44 eurot kuus (200 eurot baassumma + 43,44 eurot 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Elatis 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest moodustab kokku 730,32 eurot (3× 243,44 eurot). Alates 01.04.2022 on

§ 101

kohane miinimumelatis 255,64 eurot kuus (209,20 eurot baassumma + 46,44 eurot 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Nimetatud summa muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kasuks väljamõistetava elatise summat ei ole alust vähendada

§ 101lg 5 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et hageja Eesti Vabariigilt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ei saa. Hageja seaduslik esindaja on taotluse blanketil toonud välja oma kogusissetuleku suuruse: igakuine brutotulu (sh palk (kaasa arvatud igasugused tasud), pensionid, invaliidsuspensionid, ülalpidamistoetuse maksed, toetused, annuiteedid, töötuhüvitised) moodustab 1500 naela. Ligilähedaselt sellises suuruses laekumised nähtuvad ka hageja lisatud pangakonto väljavõtetelt ja ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et nimetatud summa võib sisaldada mingeid Ühendkuningriigis makstavaid toetusi, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks. Asjas ei esine ka

§ 101lg-tes 6 ja 7 toodud asjaolusid, mille arvelt tuleks elatist vähendada. 20. Alates 01.01.2022 kehtiva Ts

MS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja