Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 133§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15026 Tsiviilasi OK I

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi R.S (kostja) vastu põhivõla 11 689,54 eurot, intressi 1416,52 eurot, viivise 5707,19 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot nõudes. Hageja nõude aluseks on kostja ja Bigbank AS vahel 08.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL19-01-1609485, mille alusel on kostja saanud krediiti summas 12 711,07 eurot. Kostja kohustus maksma ka intressi 29,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0.0831% päevas) arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Hagiavalduse kohaselt kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega saatis krediidiandja 17.12.2020 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja kaks nädalat olemasoleva võlgnevuse summas 1592,78 eurot tasumiseks. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 09.02.2021 lepingu üles ja kostja kohustus tasuma kogusumma 13 879,05 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja sissenõudekuludest. 06.10.2021 edastati kostjale teavitus selle kohta, et Bigbank AS loovutas 29.09.2021 kõik poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega OK Incure OÜ-le ning luges teatise edastamisega nõude loovutamisest teatamise kohustuse täidetuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 mõttes. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 11 689,54 eurot, tasumata intress lepingu ülesütlemise seisuga summas 1416,52 eurot ja viivis vastavalt lepingule võrdses määras intressimääraga, s.o 29,90% aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.02.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.09.2022 29,9% aastas tasumata põhisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 5707,19 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on sissenõudmiskulude väljamõistmine hageja hinnangul põhjendatud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 1050 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 313 lg 1 alusel isiklikult allkirja vastu tähtsaadetise väljastusteatel kätte toimetatud 07.12.

1. Kostjal tuli seega vastata kohtule hiljemalt 21.12.
2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, välja arvatud 50 euro sissenõudekulude osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Juhindudes

§ 444

lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Vaidlust pole, et kostja on tarbija. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude põhjusel, et hageja välja toodud asjaolud ei ole nõude selles osas rahuldamiseks piisavad. Välja on toomata kulude tekkimise asjaolud ja kujunemine, sh millal hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis või muid kulusid kandis ja kuidas. VÕS §-s 1132 ei sisaldu alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Võlausaldaja saab nõuda tegelikult tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekkimise asjaolud välja tooma ning vajadusel tõendama. Üldine arutelu sellest, mis sissenõudmiskulud on või kuidas need võivad tekkida, samuti üldsõnaline selgitus, et hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks, ei ole piisavad nõude alusfaktideks. Asjaoludega põhjendamata ulatuses ei ole hagi õiguslikult ka põhjendatud ja kohus peab selles osas nõude jätma rahuldamata. Kohtu selgitused kostjale
2. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Hageja kogunõudest rahuldamata jääv 50 eurot on ligikaudu 0,27 protsenti ning selles osas nõude rahuldamata jätmine menetluskulude jaotust kohtu hinnangul ei muuda. Menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot hüvitamist. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on vastavalt

§ 133lg- tele 1 ja 2 18 863,25 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi esitamisel hagilt hinnaga 17 501 kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1050 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 7. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik