Obsah (11)

§ 652§ 657§ 475§ 200§ 272§ 442§ 50§ 53§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. märts 2023 Tsiviilasja number 2-21-727

§ 652lg 4 tähenduses ning jätta tähelepanuta.

Küsimused tööde vajalikkusest ja tööde tegemiseks kasutatud võtetest pole samastatavad – talastik vajas remonti olenemata sellest, kas talasid oleks saanud restaureerida või välja vahetada. Välja vahetamine oli ökonoomsem valik. V. Alte ei olnud vaid raamatupidamisteenust osutav isik, vaid ka end kostja juhatuse liikmena esitlenud isik. V. Altel oli volitus teha kostja nimel tehinguid. Isegi kui asuda seisukohale, et V. Alte ei olnud isik, keda kostja oma tegevuses kasutas TsÜS § 116 lg 2 tähenduses, tuleb leida, et V. Altel oli talumisvolitus TsÜS § 118 lg 2 tähenduses.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ükski hageja poolt hagile lisatud dokument ei kinnita ega tõenda, et kogu vahelaetalastik oli pehkinud ja mädanenud ning vajas täielikult väljavahetamist. Muinsuskaitseameti nõunik Kadri Lepik kinnitas tunnistajana
2. juuli
3. a kohtuistungil, et kõikide talade eemaldamise vajadust ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka vana veetorustiku eemaldamise mittevajalikkust. Maakohus on asjas olevaid tõendeid õigesti hinnanud ja teinud neist asjakohased järeldused. Tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi Hannes Kase koostatud ekspertiisile, on kohus õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt kaasomandile tehtavad tööd sellises mahus ei olnud vajalikud, tema poolt teosatud töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud ning asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil ehk hageja oleks eelnevalt pidanud ootama ära Muinsuskaitseameti soovitused tööde tegemise osas, kaasama teised kaasomanikud ja saama nende nõusoleku. Kuigi H. Kase ei käinud enne ehitustöödega alustamist talastikku ega ruume vaatamas, ei tähenda see, et ekspertiisiaktis toodud järeldused ei ole tõesed. Ekspert on akti p-des 3.
4. ja 3.4., märkinud, et viidatud dokumentides ei ole määratud vahelaetalade jääkristlõiget, teostatud tugevusarvutusi ning määratud talade suhtelist niiskust ega hallituskahjustuse ulatust, samuti liigilist kooslust ning puuduvad ka hagiavalduse lisa 3 fotol 1 keskel nähtava mädanikuga kahjustatud tala kahjustuste mõõteandmed. 1960.-ndate aastate maja projekt nägi kolme posti olemasolu ette, kuid neid ei ole seal kunagi olnud ja nagu ka tunnistaja Hannes Kase
5. juuli
6. a istungil on kinnitanud, ei olnud need postid sellise ristlõikega talade puhul, mida hageja eemaldas, ka tegelikult vajalikud. Kostja ei ole kunagi kiitnud hageja poolt tehtud töid heaks ja seda ka mitte kaudse tahtlusega. Kostja ei toimi kohtumenetluses vastuolus enda eelneva käitumisega. V. Alte osutab korteriühistule raamatupidamisteenust ning tal puudub volitus ühistu esindamiseks ja 8 juhtimiseks. V. Alte ei olnud isik, kelle käitumise eest kostja TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutaks. Puudub alus TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks. Hageja tegutses enda huvides. Vana talastiku lammutamine ja uue, väiksema kandevõimega talastiku tegemine ei kujuta kostja kasuks tehtavat tegu, mis vastaks kostja huvidele ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Hageja omavolilise tegevuse tulemusena ei ole kostja vara väärtus mitte suurenenud, vaid oli vähenenud, sest hageja tehtud ebaseaduslikke ehitustöödele ei ole võimalik saada kasutusluba enne, kui kostja on need tööd seadusega kooskõlla viinud. See tähendab kostja jaoks täiendavate märkimisväärsete kulude tegemist. Esitatud arve alusel ei ole võimalik hinnata, milline tööde maht ja materjalikulu puudutab korter nr 2 enda huvides tehtud töid jne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, muutes

§ 657lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja kui korteriomanik nõuab kostjalt KrtS § 37 lg 1 alusel kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike toimingutega seotud vajalike kulutuste hüvitamist. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on

§ 475lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik.

Seega pidanuks maakohus lahendama praeguse asja hagita menetluses (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14) ning maakohus on asja lahendades menetlusõigust rikkunud. Hageja ei tuginenud apellatsioonkaebuses maakohtupoolsele menetlusõiguse rikkumisele, mis on seotud maakohtu poolt valitud menetlusliigiga ega viidanud ka sellele, et maakohus jättis menetlusse puudutatud isikud kaasamata. Ringkonnakohus leiab, et asja on võimalik lahendada lõplikult sõltumata sellest, et maakohus on menetlusliigiga eksinud.
3. Hageja on seisukohal, et maakohus on menetlusõigust rikkudes pikendanud kaks korda hagile vastamise tähtaega (hageja väitis lisaks, et maakohus jättis lahendamata kostja korduva taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks). Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Maakohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ning pikendas hagile vastamise tähtaega kuni
4. augustini
5. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et teistkordse hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise tingis ekspertiisi tegemise vajadus hageja poolt tehtud tööde suhtes. Ekspertiis ei valminud eeldatud tähtajaks, samuti saabus muinsuskaitse vaatlusprotokoll
6. augustil, seega paar päeva pärast hagile vastamise tähtaega. Kostja vastas hagile
7. augustil, kaheksa päeva kohtu poolt määratud tähtajast hiljem. Kostja vastus on põhjalik, sellele on lisatud asjatundja arvamus ning Muinsuskaitseameti seisukoht. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne hea usu vastane käitumine menetluses (

§ 200

), kostja ei ole põhjustanud menetluse venimist ega takistanud hagejat oma menetlusõigusi teostamast. Kortermajas on seitse kaasomanikku, kostja seaduslikud esindajad ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi korteriühistu esindajatena selle valdkonna professionaalidena.

1. Poolte vahel ei ole ringkonnakohtus vaidlust selles, et hageja remontis talle kuuluvat korteriomandit ning vahetas tööde käigus välja põrandatalad nii korteris kui ka kortermaja trepikojas, eemaldas vana veevärgi ja asendas selle (apellatsioonkaebuse p 19). 9 Maakohus ei ole sidunud hageja nõude rahuldamist kostja kaasomandi osa korrashoiu kohustuse rikkumisega, nagu ekslikult väidab hageja apellatsioonkaebuses (apellatsioonkaebuse p 9). Maakohus on otsuses vastanud hageja poolt menetluses korduvalt avaldatud seisukohale, nagu oleks kostja jätnud tegemata vajaliku töö (I kd, tl 146 pöördel; tl 169). Kaasomandile tehtud ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste vajalikkust tuleb hinnata TsÜS § 63 lg 1 järgi (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 16.). Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja väitel avastas ta remonttööde käigus, et korterit ja kortermaja trepikoda toestavad põrandatalad olid pehkinud ja mädanenud. Tegemist oli hoone tugistruktuuridega, mis tulnuks esimesel võimalusel korda teha. Hageja vahetas välja kõik korteriomandi vahetalad (II kd, tl 8 pöördel). Veekahjustusi tekitas hageja väitel kortermaja veevärk, mille ümberehitustööd ta samuti tellis. Kulutuste vajalikkuse hindamisel TsÜS § 63 lg 1 alusel ei ole üldjuhul oluline mitte kulutuste tegija enda subjektiivne eesmärk, vaid see, kas kulutused on ka objektiivselt asja säilitamiseks vajalikud, seega kas need säilitavad asja substantsi ja kasutusvõimalust. Riigikohus on leidnud, et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes ja sama põhimõte kohaldub ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemile (Riigikohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 33). Ehitise amortiseerunud veetorustiku remontimine on seega vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 mõttes (Riigikohtu
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 18). Ringkonnakohus leiab, et ka mädanenud ja seetõttu ohtlikuks muutunud laetalade vahetamine on iseenesest vajalik ja tehtud kaasomandi eseme säilitamiseks. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt välistaks hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamise kostja vastu see, et hageja ei märganud korterit ostes, et selle põrand vajab remonti. Otsustamisel selle üle, kas tegemist on vajalike kulutustega, ei saa iseenesest aluseks võtta ka seda, kas nende tegemist on võimalik edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise kaasomanikuga kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (Riigikohtu
8. novembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14). Ka osaline tööde tegemine ei tähenda, et tegemist ei võiks olla vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 mõttes.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluses aga tõendamist leidnud, et praegusel ei juhul ei ole tegemist töödega, mis mahuksid KrtS § 37 lg 1 kaitsealasse. KrtS § 38 lg 1 järgi ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Analoogne säte sisaldub ka AÕS § 74 lg-s
11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna selle aluseks on niisugused tehtud tööd, mille tegemist ei oleks saanud otsustada ilma korteriomanike kokkuleppeta. Kui tegemist on töödega, mille tegemise suhtes on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, ei saa nende hüvitamist nõuda KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult. Hagiavalduse kohaselt puudutavad tehtud tööd hoone tugistruktuure ja tööd on tehtud kortermaja struktuuri säilitamiseks (I kd, tl 4, hagi p-d 3,7). Hagejale oli teada, et hoone on mälestis, mis asub muinsuskaitsealal. Muinsuskaitseameti
12. augusti
13. a vaatlusprotokolli kohaselt on Muinsuskaitseameti töötajad teostanud
14. juunil 2020 elamus menetlustoimingu, hagiavalduse kohaselt on tehtud remonditööd pärast Muinsuskaitseameti poolse vaatluse läbiviimist. 10 Hageja on välja vahetanud kogu korteri lae vahetalad. Muinsuskaitseameti vaatlusprotokolli kohaselt olid põrandatalad läbi mädanenud osaliselt (I kd, tl 13), sama kinnitas ka tööde tegija (II kd, tl 8 pöördel). Muinsuskaitseameti aruande kohaselt oli vahelae konstruktsiooni niiskuskahjustuse tõenäolisim põhjustaja läbivajunud kanalisatsioonitoru ja selle ühendusliitmiku lekkimine. Hageja on vahetanud välja ka veetorustiku. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus enne tööde alustamist oli teada elamu paiknemine muinsuskaitsealal, läbiviidavad tööd olid ulatuslikud ning puudutasid kogu maja struktuuri ja puitelamu kaasomandi osa (trepikoda) olulisel määral, ületavad hageja poolt tehtud tööd eseme korrashoiuks vajaliku mahu. Tegemist on töödega, mis võivad mõjutada kogu maja kandekonstruktsioone ning ohutust. Kostja on tellinud Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt ekspertiisi, mis on menetluses käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena

§ 272lg 2 mõttes.

Hoone ehituslike muudatuste suhtes kehtivad muinsuskaitse eritingimused (I kd, tl 90), mis on asjatundja arvamuse kohaselt kättesaadavad internetis. Arvamuse kohaselt ei ole hageja poolt tehtud mitte pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümebrehitustöid, vaid olemasolev vahelaetalastik lammutati ning asendati uuega. Hageja tegi torustikuga ja kandetaladega seotud tööd ilma ehitusprojektita, seda kinnitas ka tööde tegija (II kd, tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puitmaja ühe osa laetalade täielikku vahetamist pidada ka selliseks tööks, mille tegemiseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Hageja on menetluses läbivalt leidnud, et tema poolt tehtud tööd puudutavad kogu maja struktuuri. Sellele, et tehtud tööd ei ole mitte üksnes vajalikud kaasomandi säilitamiseks, vaid tegemist on ulatuslikuma ümberehitusega, viitab ka hageja ja kostjale raamatupidamisteenust osutava V. Alte kirjavahetus. V. Alte selgitas hagejale

1. mail 2020 saadetud vastuses (oma isikliku arvamusena), et: „on vaja kutsuda kohale spetsialist kes koostab akti. Akti, kus toob välja mis tööd peab tegema. Avariiohtlik seis. Maja ju peab säilima. Saun jne läheb likvideerimisele. Järgmine samm on üldkoosolek, korteriomanikud.“ Seega leidis ka kostjaga seotud isik selgelt, et edasisteks sammudeks on vaja kaasata teisi korteriomanikke. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele, et ta oleks teiste korteriomanike poole pöördunud või soovinud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist. Hageja on pidanud puuduste osas korteriomandis kirjavahetust kostja esindajaga, apellatsioonkaebuses viidatud A. Reimkeli
2. oktoobri
3. a kirjast nähtuvad probleemid maja kanalisatsiooniga, kuid selles ei ole viiteid, et kostja liikmed sooviksid alustada veevärgija kanalisatsiooni uuendamistöödega või vahetada kaasomandis olevaid talasid. Hageja ei ole kaasomanike kokkulepet hagis nimetatud töödeks kohtule esitanud, seega ei ole hageja esitanud õigustust tööde tegemiseks. Ka siis, kui tegemist oleks KrtS § 38 lg-s 2 kaitsealasse kuuluvate töödega, mille järgi ei ole KrtS § 38 lg-s 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma, ei ole hageja esitanud vahetalade vahetamisega otseselt seotud korteriomanike nõusolekut. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui hagejal oleks kõigi teiste kaasomanike nõusolek, ei saa ta tehtud kulutuste hüvitamist nõuda korteriühistult.
4. Kaasomanike kokkulepet ulatuslikeks ehitustöödeks ei saa tuletada ka kostja liikmete väidetavast teadmisest tehtud töödest. Hageja poolt esitatud kirjavahetus kostjale raamatupidamisteenuse osutajaga sellele ei viita. Kui tööde käigus teine korteriomanik (mh korteriühistu juhatuse liige, II kd, tl 21 pöördel) on teadlik korteris tehtavast remondist (hageja 11 väitel: „Midagi ei öelnud, kellegile midagi ei kurtnud, noogutas ja sisuliselt kiitis selle töö heaks“), ei tähenda see kõikide kaasomanike kokkulepet tööde tegemiseks.
5. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 jj). Hageja esitatust ei tulene hageja soovi tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes, lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt ühte VÕS § 1018 lg 1 pdes 1–3 nimetatud eelduse olemasolu. Kostja liikmete teadmine remondist hagejale kuuluvas korteris ei tähenda ulatuslike ehitustööde heakskiitu. Kostja on menetluses selgelt esile toonud, et hageja poolt tehtud tööd ei vastanud tema tahtele, kostja on Muinsuskaitseameti vastusega (I kd, tl 86) ja asjatundja arvamusega (I kd, tl 88jj) tõendanud, et tehtud tööd ei vasta kostja eeldatavale tahtele. Hagejal ei ole kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet ka VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1041 või § 1042 alusel). Kostja on Muinsuskaitseameti vastusega, asjatundja arvamusega ja Muinsuskaitseameti nõuniku ütlustega (II kd, tl 17jj) tõendanud, et ta ei ole hageja poolt tehtud töödega rikastunud, hageja tehtud tööd ei ole sobivad. Tähendust ei oma ka see, et tegemist oli hageja väitel ökonoomseima lahendusega. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid vastupidiselt väitnud apellatsioonkaebuses, et ebaõige on tema nõuet siduda kostja kohustuse rikkumisega. 12.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Nimetatud säte kohaldub ka ringkonnakohtu otsuse puhul. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 7. veebruari 2023. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 50

lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja taotluses toodud täpsustused ei ole vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt.

§ 53lg 4 teise lause järgi tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile.

1. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning sellise menetluskulude jaotuse puhul puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on õigusabikulu 2462 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) ja sõidukulud 120 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2582 eurot 20 senti. Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale teenust ringkonnakohtus 21,6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 90 eurot ja 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Kostja on kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja menetluskulule käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist osaliselt ülepaisutatud kuluga. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu

1. juuli
2. a kohtuistungi protokolli läbivaatamise ja menetlusosaliste ütluste analüüsi, Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse läbivaatamise ja analüüsi, kohtupraktikaga tutvumise, läbirääkimiste kliendiga ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja Tartu Ringkonnakohtule esitamise eest taotletud 12 ajakulu kokku 16,20 tundi on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu menetluses ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ajakulu maakohtu menetluses toimunud kohtuistungi protokolli läbivaatamiseks. Maakohtumenetluses tehtud toimingute eest kulu hüvitamist oli kostjal võimalik taotleda maakohtus. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju aega kostja esindajal just sellele toimingule kulus. Arvestades, et maakohtu istungi protokolliga tutvumise ajakulu ringkonnakohtu menetluses ei ole põhjendatud, ning võttes arvesse maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja sellele vastuse mahukust ning tsiviilasja keerukust, loeb ringkonnakohus maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse analüüsi ja kaebusele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 900 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus loeb hageja
5. jaanuari
6. a vastuse läbivaatamise ja analüüsi ning kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 4,60 tundi ning Tartu Ringkonnakohtu istungil esindamise ajakulu 0,80 tundi põhjendatud ja vajalikuks. Tegemist ei ole ebamõistliku ajakuluga, hageja
7. jaanuari
8. a vastus on 17 leheküljel, esindajal tuleb üldjuhul istungiks ette valmistuda ning istungil esindamise ajakulu on esitatud vastavalt istungi tegelikule kestusele. Õigusabikulu nimetatud toimingute tegemise eest on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 594 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja esindaja kulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 15,4 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1494 eurot, millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 1792 eurot 80 senti.

-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja taotleb sõidukulude hüvitamist korras märgitud määras, s.o 90 eurot (koos käibemaksuga) (0,30*125*2 + käibemaks). Korra § 151 lg 1 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5). Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva büroo asukohast (Rakvere linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 101–150 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot (koos käibemaksuga) (korra § 151 lg 1 p 3). Eespoolöeldust tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud apellatsiooniastme kulud kokku 1912 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) (1792,80+30+90). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsiooniastme menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 13 apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 14