1-20-9457/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 07.03.2023 Kriminaalasja number 1-20-9457 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jaanika Brikkel Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Kristiina Vadi Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Inno Albrile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Inno Albri, isikukood: 35905126012; elukoht: XXX Kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine (määratud RÕA korras) Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Inno Albrile Tartu Maakohtu 24.12.
2. a otsusega nr 1-20-9457 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Inno Albri karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Inno Albrilt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, menetluskuluna kaitsjatasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust 4 kuu jooksul, s.o hiljemalt 31.08.2023 tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 33312000020020, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Inno Albrile, kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 24.12.2020 otsusega tunnistati Inno Albri süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning I. Albri ärakandmata karistuse suuruseks loeti 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et I. Albrile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 10 päeva vangistust ja ülejäänud karistuse osa, s.o 10 kuud 17 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui I. Albri ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel ei tarvita alkoholi ning osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus oli 24.12.2020 – 24.06.
3. Kohtuotsus jõustus 09.01.
4. Tartu Maakohtu 13.09.2021 määrusega määrati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel I. Albrile lisakohustuseks asuda alkoholisõltuvuse vastasele statsionaarsele ravile, sest I. Albri rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 05.10.
5. Tartu Maakohtu 26.11.2021 määrusega määrati KarS § 75 lg 4 alusel I. Albrile lisakohustuseks teha kord kuus igakuiselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb CDT ja GGT analüüsist. Samuti pikendati I. Albri katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 24.08.
6. Meetmeid rakendati, sest I. Albri ei allunud korduvalt kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollile. Kohtumäärus jõustus 22.12.
7. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusega määrati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel I. Albrile kohustus pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest kas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse või AS LõunaEesti Haiglasse statsionaarse alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud pikaajaline sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Samuti pikendati I. Albri katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 24.12.
8. I. Albri jätkas korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. Kohtumäärus jõustus 14.07.
9. 04.11.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule neljanda erakorralise ettekande I. Albri karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu jätkuvalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu. 07.03.2023 I. Albri poolt kohtule esitatud tervise digiloo väljavõtte kohaselt on XXX. a veebruaris I. Albril diagnoositud XXX, XXX ja esineb XXX. Ravi on korrigeeritud. Saatekirja kohaselt on isik suunatud XXX. 17.03.2023 kuupäeva seisuga I. Albri või tema kaitsja kohtule lubatud lisadokumente sõltuvusravil osalemise kohta edastanud ei ole. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles I. Albri ärakandmata karistuse-vangistuse- täitmisele pööramist. Isik ei adu enda kohustusi, kuigi neid on talle korduvalt selgitatud. I. Albri on alati eitanud enda probleemi. Süüdimõistetu nõustus 2 raviga eelmisel korral pigem seetõttu, et pääseda vanglakaristusest. Vereanalüüsi tulemused näitavad, et isik on tarvitanud alkoholi - need näidud on üsna kõrged olnud. I. Albri on seletuskirjas kirjutanud, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, aga suuliselt on istungil siiski väitnud, et ta on alkoholi tarbinud. Rikkumisi on juurde tulnud. Kriminaalhooldust ei saa läbi viia, kui isik enda kohustusi ei täida. I. Albrile on juba korduvalt antud võimalusi ja mitmeid ettekandeid esitatud. I. Albri selgitas kohtuistungil, et tema karistuse täitmisele pööramisega nõus ei ole. Isik on enda sõnul kohustusi täitnud ja käis arsti juures pärast novembri vastuvõttu jutul. I. Albri ei tunne, et talle oleks ravi vaja, ta ei käiks ju muidu töölgi. Hetkel on hooldusalune sinisel lehel sellega, et XXX. Midagi suurt ja rasket ta teha ei saa. Tööl alkoholi tõttu probleeme ei ole. Ta ainult mõne õlle joob ära. I. Albri teab, et õlu on alkohol ja ta saab aru, et talle on määratud alkoholi tarvitamise keeld. Süüdimõistetu on ka käinud Raja tänava kliinikus neli või viis korda ja talle kirjutati rohud. Statsionaarse ravi vajadust arst ei näinud. Veebruaris käis isik ka psühhiaatri vastuvõtul. I. Albri ei tea, kas ta saab hetkel alkoholivastast ravi, sest teda ei ole tagasi kutsutud. 28.11.2022 oli vaimse tervise õe vastuvõtt. I. Albri on oma sõnul nõus sellega, mis arst kirjutas selle kohta, et ta ei olnud motiveeritud. Programmis käis isik vist poolteist kuud. Vanglasse minemisega kaotab I. Albri töökoha. Kuigi arst on keelanud I. Albril suitsetada, siis ta ikkagi teeb suitsu, kuid vähem kui varem. Süüdimõistetu lubas kohtule esitada kõik vajalikud tõendid seoses sõltuvusravil osalemisega hiljemalt 17.03.2023 kuupäevaks. Kaitsja hinnangul, kui arstid ravivajadust ei näe, ei saa ka isikut ravile võtta. I. Albriga on palju tegeletud ja temale ka võimalusi antud. Isikule tuleks anda võimalus esitada tõendid selle kohta, kus ta käis ja miks ravi jäi määramata. Kui selgub, et kaitsealusest sõltumatutel asjaoludel jäi ravi määramata, on isikul mõjuv põhjus olemas. Küsimus on ka süüdimõistetu piiratud arusaamise võimes - oli juttu, et kõik dokumendid tuleb esitada, kuid seda isik siiski ei teinud. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud neljanda erakorralise ettekande, sest I. Albri rikkus 10.08.2022 alkoholi tarvitamise keeldu, samuti viitavad jätkuvale alkoholi tarvitamisele hooldusaluse poolt augusti-, septembri- ja oktoobrikuu kohta esitatud vereanalüüside tulemused. Samas 04.11.2022 seisuga ei ole I. Albri esitanud kriminaalhooldajale oma juulikuu vereanalüüsi tulemusi. 16.08.2022 hooldusaluse seletuskirja kohaselt on tema augustikuu vereanalüüsi näit seetõttu nii kõrge, kuna tal on probleeme XXX. Juulikuus ei saanud ta vereanalüüsi teha, sest selleks ei olnud raha. Tuvastatud joobe kohta selgitas isik, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. I. Albri on enda sõnul tarbinud alkoholivaba õlut, džinni ja rohtusid. 25.10.2022 selgitas I. Albri kirjalikus seletuses septembri- ja oktoobrikuu vereanalüüside kohta, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. 08.08.2022 Synlab vereanalüüsi uuringutulemusest nr XXX-1 nähtub, et I. Albri CDT näit oli 2,9%, 29.09.2022 uuringutulemusest nr XXX-1 nähtub, et I. Albri CDT näit oli 3,2% ja 21.10.2022 uuringutulemusest nr XXX nähtub, et I. Albri CDT näit oli 3,9%. 10.08.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati süüdimõistetu joobeks 0,313 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid isikul alkoholilõhn ja silmade punetus. 27.10.2022 SA TÜK päringuvastusest nähtub, et I. Albri on pöördunud SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule kõigepealt
10. a mais, seejärel on pöördunud alates
11. a septembris, viimane pöördumine oli 24.10.
12. Järgmine planeeritud ambulatoorne vastuvõtt on 28.11.
13. Ravidokumentides ei ole märget plaani kohta suunata patsient statsionaarsele alkoholisõltuvusravile. 3 Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et I. Albrit on käesoleva ettekande esitamise seisuga kutsutud registreerimisele 31-l korral, millest kolmel korral on jätnud hooldusalune ilma mõjuva põhjuseta tulemata. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kriminaalhoolduse jooksul kontrollitud 16-l korral, joove on tuvastatud neist 6 juhul. I. Albri esitas 21.09.2021 registreerimisel ametnikule OÜ A-kliiniku tõendi, mille kohaselt isik pöördus 16.09.2021 psühhiaatri vastuvõtule ja talle teostati pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. 13.10.2021 registreerimisel esitas hooldusalune TÜK psühhiaatriakliiniku poolt 11.10.2021 väljastatud tõendi, mille kohaselt ta pöördus riikliku alkoholiraviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks. Tõendi kohaselt pole isik motiveeritud programmis osalema, kuna ta ei sedasta endal alkoholiprobleemi olemasolu. 10.08.2022 tuli I. Abri ametniku vastuvõtule alkoholijoobes. 25.10.2022 väitis I. Albri kriminaalhooldusametnikule, et arst ei näe vajadust suunata teda statsionaarsele alkoholisõltuvusravile. Karistusregistri 04.11.2022 väljavõtte kohaselt pole isikut katseaja vältel uute süütegude eest karistatud. Kriminaalhooldaja hinnangul süüdimõistetu käitumine näitab hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Senise I. Albri käitumise põhjal ei ole tõenäoline arvata, et isik muudaks oma suhtumist kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisse. Tuginedes eeltoodule, pole kriminaalhooldusametniku hinnangul I. Albri motiveeritud täitma temale tingimisi vangistusega kaasnenud nõudeid. Seetõttu teeb ametnik ettepaneku pöörata süüdimõistetu karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et I. Albri tunnistab rikkumisi, kuid sõltuvusravi ta enda hinnangul ei vaja. Kaitsja palub arvestada kaitsealuse isiksuslike eripäradega. Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse, pöörata hooldusaluse karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et I. Albri on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist vaatamata tema osas esitatud mitmele erakorralisele ettekandele. Süüdimõistetu on aga paraku oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Süüdimõistetu I. Albri väited selle kohta, et ta ei ole üldse alkoholi tarvitanud ning on manustanud ainult alkoholivabasid jooke, ei ole eluliselt usutavad, sest näiteks tema suhtes tuvastamist leidnud joobe 0,313 mg/l organismis saavutamiseks ei piisa ainult ravimite ja alkoholivabade jookide manustamisest. Samuti vereanalüüsi CDT näitude 2,9% - 3,9% (norm alla 1,3%) vahemikku jäämine mitme kuu vältel annab tõsikindlalt tunnistust alkoholi tarvitamise regulaarsest jätkumisest, mitte ainult alkoholivabade jookidega vms piirdumisest. I. Albri on ka ise kohtuistungil alkoholi jätkuvat tarbimist kinnitanud. Ka õlu on alkohol, kuid I. Albrile on määratud täielik alkoholi tarvitamise keeld ja süüdimõistetu on sellest teadlik. On samuti üldteada, et ka nn alkoholivabad alkohoolsed joogid võivad sisaldada mingil määral alkoholi, kuid kindlasti mitte nii palju, et saavutada joove 0,313 mg/l või mõjutada vere CDT näite märkimisväärselt. I. Albrit ei ole alkoholi tarvitamisest aidanud kahjuks eemale hoida ka senine sõltuvusravi, sh pikatoimeline alkoholivastane raviprotseduur, mis on küll kohtu hinnangul jäänud minimaalseks eelkõige isikust endast tulenevatel põhjustel – I. Albri nimelt ei ole alkoholisõltuvust tunnistanud, samuti ta enda hinnangul ka kohtuistungil antud selgituste kohaselt käesolevalt ravi ei vaja. I. Albri ka tegelikult ei tea, kas ta jätkuvalt temale arsti poolt määratud ravilegi allub. Seega suhtub süüdimõistetu ravikohustusse ükskõikselt. I. Albri ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja lisakohustuse täitmist nii oluliseks, et järgida alkoholi tarvitamise keelu nõuet. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised on vaatamata süüdimõistetu seisukohtadele probleemi mitteesinemise osas aga jätkunud. Sünnipäevadest osavõtmine ei ole siinkohal vabanduseks. Tuleb nentida, et pikema aja jooksul on jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest I. Albril on tekkinud ilmselt karistamatuse 4 tunne ja ta ei pea alkoholi tarvitamise keeldu üldsegi oluliseks järgida. I. Albri on rikkunud ka vereanalüüside tegemise kohustust ja registreerimiskohustust. Rahaliste vahendite puudus ei ole siinkohal analüüside mittetegemisel vabanduseks, sest kohustus on hooldusaluse poolt võetud vabatahtlikult. Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb käitumiskontrolli kestel hinnata kogumis. I. Albrile on juba antud mitmeid võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid seda ei ole ta soovinud teha. Kuigi kohus teadvustab, et I. Albri sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks veelgi ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud, samuti ei ole ta tunnistanud selgelt endal sõltuvusprobleemi esinemist ja näidanud üles huvi enda sõltuvuskäitumise muutmiseks. Ka väidab hooldusalune, et arstid ei ole temale statsionaarse sõltuvusravi määramist vajalikuks pidanud, veeretades sellega vastutuse enda tervise eest eelkõige teistele isikutele. Tuleb aga tähele panna, et arst tuvastas I. Albril ravil osalemisega seoses motivatsioonipuuduse ning seda tunnistas süüdimõistetu ka kohtuistungil ise. Ka XXX ei ole välistanud isikul alkoholi edasist manustamist. Järelikult hooldusalusel puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta. I. Albri on süüdiv ja suudab oma käitumist juhtida – kohus ei nõustu siinkohal kaitsjaga, et käesoleval juhul peaks arvestama I. Albri isiksuslike eripäradega, sest isik suudab enda käitumist kontrollida ja saab aru tegudele järgnevatest tagajärgedest. Alkoholi tarvitamine ei ole isikul seganud tema sõnade kohaselt ka töötegemist. I. Albrit iseloomustab ka asjaolu, et vaatamata arsti korraldustele on ta suitsetamist jätkanud, mis tähendab seda, et ta ei soovi temale seatud piirangutele alluda. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine I. Albri käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi I. Albri kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. I. Albri ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse, kus tema käitumine on allutatud rangele korrale. Vangistuses ei ole ka alkohol kättesaadav. Kuriteo toimepanemisega kaasneb karistus, mille kandmisele on süüdimõistetu kohustatud omapoolseid tingimusi seadmata alluma. Jätkuv alkoholi tarvitamine suurendab ka uute liikluskuritegude sooritamise riski, sest I. Albrit on karistatud korduva joobes juhtimise eest. Kuigi vangistus ei pruugi I. Albri käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Süüdimõistetu Inno Albri oli teadlik, et tal tuleb kriminaalhooldusnõuete alluda, kandmaks karistust tingimisi vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. I. Albri perearsti poolt kohtule 30.01.2023 edastatud ravilugude väljavõtetest kajastuvate süüdimõistetu diagnooside (XXX, XXX, XXX ja XXX) alusel ei ole võimalik väita, et isik ei saaks karistusena vangistust kanda. Igakülgne järelevalve ja ravi on vastavalt vangistusseadusele tagatud ka kinnipidamisasutuses. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele I. Albrile Tartu Maakohtu 24.12.2020 otsusega nr 1-20-9457 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Kuigi I. Abrile määratud katseaeg on möödus 24.12.2022, siis kohtul on seaduslik alus reageerida juba katseajal tuvastamist leidnud käitumiskontrolliga seonduvatele rikkumistele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb I. Albrilt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, välja mõista kaitsjatasu 168 eurot. Kohus määrab kaitsjakulude tasumiseks pikema tähtaja, s.o 4 kuud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. 5 Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6