← Eesti

2-22-131095/12

Obsah (14)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-131095 Tsiviilasi K. U. hagi J. T. vastu võ

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. K. U. (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. T.lt (kostja) 1200 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus 29.09.2022 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas 17.10.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus jättis hagi käiguta ning hageja kõrvaldas 15.11.2022 puudused. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu kokku 315 eurot.
  3. Pärnu Maakohus võttis hagi 17.11.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 28 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2022 kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe facebook messengeris, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 600 eurot. Laenusumma andis hageja kostja kasutusse pangaülekandega kostja poolt edastatud arveldusarvele. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenusumma 2 koos intressiga, milleks on 600 eurot laenulepingus kokku lepitud aja eest, mis teeb arvestatuna 0,82645% päevas. Laenu tagasimakse kuupäevadeks kostja laenu osamakseid ei tasunud, v.a 30 euro suurune makse, mille kostja tasus 17.07.
  5. 08.08.2022 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise ja andis kostjale täiendava tähtaja 15.08.2022 kogu võlgnevuse tasumiseks, mida aga kostja ei ole hagi esitamise seisuga täitnud. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 600 eurot, intressi võlgnevus on 570 eurot ja viivisevõlgnevus perioodi 16.08.2022 – 15.11.2022 eest on põhisummani vähendatult 600 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 855 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 17.11.2022 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04.01.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.01.2023 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 17.02.

  1. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (17.02.2023) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
  2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. 10. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ning õigusabikulud 4,5 tunni eest summas 540 eurot (arvestusega 100 eurot/ tund, millele lisandub käibemaks). Kokku 855 eurot. Samuti on hageja taotlenud kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 11.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 315 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega tutvumine, analüüs, tõendite kogumine ja lisade komplekteerimine) lugeda 3 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul hageja 3 põhjendatud menetluskulud (315+360) 675 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 675 eurot ning

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel menetluskuludelt (675 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.