Obsah (7)

§ 199§ 424§ 63§ 68§ 74§ 75§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-690 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mille eest karistati teda üheaastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4 järgi, mille eest karistati teda viiekuulise vangistusega, ning

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks samuti viis kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Martti Kägole 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel pidi Martti Kägo mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 7 kuud vangistust. See tähendab, et osa karistusest, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Martti Kägo ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja talle kohtuotsusega pandud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p-de 2, 2¹, 5 ja 8 alusel keelas kohus tal alkoholi tarvitamise ning narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise. Samuti kohustati teda pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning alluma ravile. Veel kohustus ta osalema sotsiaalprogrammis. Katseaeg algas

1. juunil 2022 ning lõppeb
2. juunil
3. Kohtuotsus jõustus
4. juunil
7. augustil 2022 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande Martti Kägo kohta. Põhjuseks olid probleemid registreerimiskohustuse täitmisega. Veel heitis kriminaalhooldaja ette seda, et Martti Kägo ei elanud kohtu määratud elukohas, tarvitas alkoholi ning rikkus kannatanu suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik taotles Martti Kägole mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
8. Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a määrusega jäeti kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata. Küll aga pikendas kohus Martti Kägo katseaega ja käitumiskontrolli kestust. Samuti määras kohus Martti Kägole kohustuse pöörduda raviasutusse alkoholisõltuvusravi määramiseks ning selle läbimiseks. Kohtumäärus jõustus
11. oktoobril
14. novembril 2022 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule teise erakorralise ettekande Martti Kägo karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja heidab Martti Kägole ette jätkuvat registreerimiskohustuse rikkumist, sõltuvusravile pöördumata jätmist, kannatanu suhtes kohaldatud lähenemiskeelu rikkumist ning kohtu määratud elukohas mitte elamist. Maakohtu määrus
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. veebruari
17. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Martti Kägole Tartu Maakohtu
18. juuni
19. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 5.
20. Martti Kägo on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (
21. septembril 2022,
22. oktoobril 2022,
23. oktoobril 2022,
24. oktoobril 2022,
25. oktoobril 2022,
26. oktoobril 2022,
27. novembril 2022 ja
28. novembril 2022), ta ei ela kriminaalhoolduse algusest peale kohtu poolt määratud elukohas ja ta on rikkunud kannatanu suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. Küll aga on süüdimõistetu pöördunud ja seni allunud pikaajalisele ambulatoorsele ja statsionaarsele alkoholisõltuvusravile – selle eest tuleb Martti Kägo tunnustada. Ta on ka ise endal alkoholiprobleemi esinemist tunnistanud. Narkootikumide tarvitamist hoolduse vältel tuvastatud ei ole. 5.
29. Martti Kägo ei allu kriminaalhooldusele. Registreerimiskohustuse rikkumised on jätkunud isegi pärast erakorralise ettekande esitamist. Uut taotlust elukoha vahetamiseks süüdimõistetu kriminaalhooldajale esitanud ei ole. Viimane taotlus jäeti seoses elukoha remondiga rahuldamata. Ehkki Martti Kägo väitis kohtuistungil, et ta saab enda elukohta muuta, pole ta senini selleks valmidust üles näidanud. Ettekande alusena esitatud rikkumisteks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Põlva maakonnas elamiseks pole süüdimõistetule luba antud. Terviseprobleemide tõendamiseks tuleb kriminaalhooldajale esitada korrektne arstitõend koos konkreetse põhjendusega, miks ei olnud registreerimisele tulek võimalik. Mitte kõik terviseprobleemid ei takista registreerimiskohustuse täitmist. Martti Kägo senisest käitumisest nähtub, et ta ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia korralikult registreerimistel, elada kohtu poolt määratud elukohas ja lõpetada kannatanuga suhtlemine. Et Martti Kägo on kannatanuga suhtlemist jätkanud, on ta ka ise kinnitanud – samas on lähenemiskeeld süüdimõistetule järgimiseks, mis iganes põhjused selle rikkumiseks ei ole asjakohased. Süüdimõistetu senise käitumise tõttu pole talle olnud võimalik isikule hoolduskava ja riskihindamist koostada. 2 5.
30. Suure tõenäosusega jätkuvad rikkumised ka edaspidi. Tema käitumist ei ole õiguskuulekamaks muutnud ka varasemalt šokivangistuse ärakandmine. Järelikult pole talle mõistetud karistus soovitud mõju avaldanud. Martti Kägo ei ole enda senise käitumise muutmisest huvitatud või selleks piisavalt motiveeritud. Kuigi Martti Kägo on osalenud alkoholisõltuvusravil ja ilmselt jätkab sellega, siis teeb ta seda siiski eelkõige enda tervise heaks ning see ei muuda teisi rikkumisi olematuks. Elukoht Tartus MTÜ Valge Eesti rehabilitatsioonikeskuse turvakodus määrati Martti Kägole seetõttu, et süüdimõistetu hakkaks ennast ravima. Eelnevale tuginedes on kriminaalhooldus käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine Martti Kägo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Ainult ravikohustuse täitmine ei tähenda kriminaalhoolduse positiivset läbimist, alluda tuleb ka teistele kohtuotsuses sätestatud nõuetele. Määruskaebus
32. märtsil 2023 esitas Martti Kägo Tartu Maakohtu
33. veebruari
34. a määruse peale määruskaebuse, milles selgitas rikkumistega seotud asjaolusid. Muu hulgas tõdeb süüdlane, et on olnud laisk, kuna pole igal nädalal Tartusse jõudnud. Võttis kokkuleppe vastu vaid seepärast, et kannatanu A.P. soovis seda. Martti Kägot piinab see, et ta pole

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi.

Vahi all koheldi teda väga halvasti. Tal on olemas elukoht Põlvas. Probleem alkoholiga on seljatatud ning narkootikume ei ole ta tarvitanud. Süüdlane juhib tähelepanu, et ilma autota on raske liigelda. Vanglasse sattudes kaotaks ta kõik, kuna ta on alustamas uut elu puhtalt lehelt. Kõik oleks korras, kui ta saanuks varem kriminaalhoolduse Põlvasse üle tuua. Asi jäi selle taha, et vannitoas oli remont pooleli, mistõttu tunnistati see aadress elamiskõlbmatuks. Füüsilise- ja vaimse tervisega tegelemine on olnud tema prioriteet ning ta soovib olla emale lähedal, kuna pärast insulti vajab ema abi. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Martti Kägole Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
4. Praeguse menetluse raames jäävad asjakohatuks Martti Kägo selgitused selle kohta, miks ta sõlmis prokuratuuriga kokkuleppemenetluse raames kokkuleppe. Seepärast kohtukolleegium neil väidetel pikemalt ei peatu. Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsus on jõustunud ning selles määratud tingimused Martti Kägo jaoks täitmiseks kohustuslikud.
7. Martti Kägo ei vaidle kaebuses vastu, et ta pani etteheidetavad rikkumised toime. Määruskaebuse põhifookus seisneb tõdemuses, et ta soovib alustada uut elu puhtalt leheküljelt. Hoolimata sõnades väljendatud valmisolekust asuda kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täitma, ei saa aga mööda vaadata asjaolust, et tegemist juba teise erakorralise ettekandega, mille esitamise on tinginud tema korduvad rikkumised. Sisuliselt võib kriminaalhooldust ebaõnnestunuks lugeda, kuna selle teostamine on algusest peale osutunud võimatuks: Martti Kägo pole kohtuotsuse jõustumisest saadik elanud kohtu poolt määratud elukohas ega täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Ehkki
8. juulil 2022 taotles ta luba elukoha vahetamiseks, jäi see korteris toimunud remondi tõttu saamata. Uut taotlust elukoha vahetamiseks ta enam ei esitanud. Väärib märkimist, et toime pandud rikkumised võtsid kriminaalhooldusametnikult võimaluse viia tema suhtes läbi riskihindamine. Kuigi Martti Kägo on üleastumisi põhjendanud logistiliste probleemidega ning selgitanud, et peab aitama abivajavat ema, joonistub tema senise käitumise pinnalt välja hoopis kriminaalhooldusest hoidumise eesmärk. Iseäranis tähelepanuväärne on see, et Martti Kägo on jätnud tegemata minimaalsedki pingutused, 3 hoidmaks kriminaalhooldajat enda käekäiguga kursis. Teisisõnu ei ole kohtul mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Talle on antud juba piisavalt võimalusi ja aega kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, paraku tulutult.
9. Hoolimata seitsmekuulisest vanglakaristuse kandmisest, ei ole isegi hirm vanglasse naasmise ees teda heidutanud ega pannud teda kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Selle asemel on ta suhtunud ükskõikselt võimalusse karistust vabaduses kanda. Kuna teisiti pole Martti Kägo puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada, tuleb ta saata vanglasse karistust kandma.
10. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4