Obsah (8)

§ 635§ 76§ 641§ 644§ 646§ 127§ 115§ 637

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2450 Ko

) § 29 lg 1), leidis maakohus, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (

§ 635lg 1).

Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kostja üldtingimused olid pooltevahelise lepingu osaks, mistõttu jättis maakohus need asja lahendamisel arvestamata. Maakohus leidis, et hageja poolt kostja esitatud teise,

1. septembri
2. a arve tasumine ei tähenda uste ülevaatamist ega aktsepteerimist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindaja Heiki Rosimannus või muu isik ka tegelikult vaatas uksed kostja töökojas üle ja kiitis töö heaks. Ka ei muudaks töö vastuvõtmine

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Maakohus analüüsis hageja esile toodud puuduste nimekirja: - - - - - väide 1: ukse leng korrodeerunud, mõranenud, värv praguline ning osaliselt värvimata. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Kohus ei saa ühe foto põhjal asuda seisukohale, et ukse leng oleks korrodeerunud, mõranenud, värv praguline ning osaliselt värvimata. väide 2: ukse hinged erinevatel kõrgustel (vahe 7 mm) – selliselt ei olnud ust võimalik paigaldada, hing tuli lahti lõigata ja õigele kõrgusele uuesti keevitada. Maakohus leidis, et nimetatud puudus on tõendatud. Ustele esitatavatest nõuetest tulenevalt võib eeldada, et hinged on ustel ühel kõrgusel. Kahepoolsete garaažiuste tellimisel on põhjendatud eeldada, et need valmistatakse peegelpildis sümmeetriliselt (

§ 641lg 2 p 2).

Seega on tegemist lepingule mittevastavusega. väide 3: Ukse komplekt oli valmistatud ebaõigete mõõtmetega – kostjale oli teada, et uksekomplekt paigaldatakse avasse laiusega 3000 mm, kuid uksekomplekt oli valmistatud 20 mm laiemana, peale paigaldust jäi uste vahele 20 mm vahe. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Vastavalt hinnapakkumisele tellis hageja kostjalt uksed mõõtudega 3x3 m. Ühegi hageja esitatud tõendiga ei ole tõendatud, et uksed ei olnud selles mõõdus. Kas või kuidas sellise mõõduga uksed sobivad paigaldatavasse avasse, ei olnud kostja risk. väide 4: Ukseluku keeleava oli ebaõigesti (kõveralt) välja lõigatud. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. väide 5: Ukse laudis oli väljast nõuetekohaselt viimistlemata – puit kumas läbi, millest saab järeldada, et uksele oli kantud vaid üks värvikiht. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Isegi, kui oleks tõendatud puuduse esinemine, siis tegemist ei oleks kostjapoolse lepingu rikkumisega, kuivõrd pooled ei leppinud kokku, mitu kihti peab olema värvi peale kantud. Samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et tavapäraselt sellistele ustele esitatavate nõuete kohaselt peaks ukse laudisele olema kantud rohkem kui üks kiht värvi. väide 6: Ukse voodrilauad ja nende ühenduskohad (punnid) olid ebakvaliteetsed ja viimistlemata – kasutatud oli ebakvaliteetset puitmaterjali. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Ka puudus pooltel kokkulepe kvaliteeditingimuste osas ning hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et uksed ei oleks vastanud tavapäraselt esitatavatele nõuetele. 3 - - - - - väide 7: Ustel puudusid kummitihendid, kuigi kummitihendid olid näha hageja tellimusele lisatud fotodel ja oli lisatud kostja poolt esitatud arvele. Maakohus leidis, et tegemist ei ole puudusega. Maakohus ei tuvastanud, et hinnapakkumisel oleks kostja lubanud ustele paigaldada kummitihendid. Samuti ei tulene hageja päringust, mis eelnes hinnapakkumisele, et ustel peaksid tingimata olema kummitihendid. Hageja on küsinud pakkumist pildil olevale sarnasele uksele, mitte identsele. väide 8: Kostja lubas nii uste metall- kui ka puit osade värviparandusteks (uste transpordil või paigaldamisel tekkida võivate väikeste värvikahjustuste jms kõrvaldamiseks) kaasa panna puidu ja metalli pinnale sobiva värvi, kuid kostja oli ustega koos saatnud ainult pudeli, millel kirjas „värv“ ilma igasuguse selgituseta, kas tegemist on puidu või metalli värviga. Maakohus leidis, et tegemist ei ole puudusega. Maakohus ei tuvastanud, et hinnapakkumisel oleks kostja lubanud kaasa panna kaks erinevat värvi. Hageja ei ole tõendanud, et pooled selles lepingu sõlmimisel kokku leppisid. väide 9: Uste hingekohad olid ukselehtedel välja lõikamata ehk ust ei olnud võimalik paigaldada hingedele. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. väide 10: Puudus ukseluku keele lukustuse vasturaud ja lukustuse siiniklamber. Maakohus leidis, et tegemist on lepingule mittevastavusega. Pooltevahelises lepingus on lepitud kokku lukustusega ukse valmistamises. Sellisel juhul võib eeldada, et lukustus on uksele komplektselt paigaldatud, kui vastupidises ei ole eraldi kokku lepitud (

§ 641lg 2 p 2).

Kostja ei ole tõendanud, et lukustuse vasturaua ja lukustuse siiniklambri puudumine oleks tavapärane või kooskõlas sellistele garaažiustele tavaliselt esitatavate nõuetega. väide 11: Ukseleht oli vähemalt 25 mm ulatuses paindes ja kõver. Maakohus leidis, et nimetatud puudus on tõendatud. Samas leidis maakohus, et kostja on tõendanud, et puudus on tekkinud valede transpordivõtete, mitte kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Selliseid kõrgeid uksi tuleb transportida alati vertikaalasendis, horisontaalasendis transportimisel on suur oht ukselehe läbivajumisele. Tunnistaja kinnitas, et uste Rootsi objektile saabumisel olid need horisontaalasendis, mis kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ebaõige viis nende transportimiseks ning mis võis põhjustada uste läbivajumise ja kõveruse. Seega ei vastuta kostja selle puuduse eest. väide 12: Ukse alumise ääre kaitseplekid on ebasümmeetriliselt paigaldatud. Maakohus märkis, et kohus ei saa nimetatud esitatud foto põhjal tuvastada, tegemist on tehnilise asjaoluga, mida ilma mõõtmata ei saa hinnata. Ka leidis maakohus, et kuivõrd hageja ei ole 20. septembri ja 25. oktoobri 2017. a pretensioonis sellele puudusele tuginenud, ei saa hageja sellele enam kohtumenetluses tugineda (

§ 644lg 3).

Maakohus tuvastas, et ustel olid hageja väidetes 2, 10 ja 11 esinevad puudused, millest puudused 2 ja 10 on tekkinud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ja kostja vastutab nende eest. Maakohus leidis, et hageja on kostjale puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud (

§ 641lg 1).

Tegemist on

§ 646lg-s 5 sätestatud olukorraga, kuivõrd hageja on 20.

septembri

1. a e-kirjaga teinud kostjale ettepaneku tulla ise objektile puudusi parandama. Kostja seda ei teinud. Maakohus asus seisuskohale, et hageja ei ole tõendanud tekkinud kahju ega selle suurust. Hageja esitatud arve on üldsõnaline ega ole seostatav vaidlusaluse asjaga. Arvelt (ega muudelt tõenditelt) ei nähtu, mida täpselt ja mis mahus on selle raha eest tehtud. Nii vastaspool kui ka kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud. Hageja
2. novembri
3. a menetlusdokumendis esitatud selgitus on käsitatav poole seletusena, mis ei ole antud vande all ega ole seetõttu tõendiks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 229 lg-d 1 ja 2). Peale üldsõnalise arve ei ole hageja muid tõendeid kantud kulude kohta esitanud. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas ja kui suur kahju on asjas tuvastatud puuduste tõttu hagejale tekkinud. Samuti puudub kohtul võimalus analüüsida, kui palju läks hagejale maksma mõne konkreetse puuduse kõrvaldamine 4 olukorras, kus kohus leidis, et mitte kõik hageja viidatud puudused ei ole tõendatud või lepingule mittevastavused. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaielnud pooled praegusel juhul selle üle, kas garaažiustel esinevad hagiavalduses esile toodud puudused. Pooled vaidlevad ennekõike selle üle, millistel asjaoludel on need puudused asjale tekkinud. Seega tulnuks maakohtul tuvastada vaidluse all olevad asjaolud, s.o kas uste lepingule mittevastavused tekkisid kostjast, vedajast või hagejast tingituna, mitte seda, kas mittevastavused on tõendatud. Hageja ei pidanud esitama täiendavaid tõendeid puuduste olemasolu kohta. Kuivõrd kostja väitis, et puudused on tekkinud transpordi või paigaldamise käigus, tulnuks kostjal tõendada, et mittevastavused ei tulenenud temast, vaid vedajast, hagejast või muust tingituna. Selliseid tõendeid kostja aga ei esitanud. Hageja rõhutab, et ta ei heida kostjale ette uste kriimustusi või muid vigastusi, vaid peamiselt uste ebakomplektsust, ebakvaliteetset viimistlust ja ebaõiget või ebatäpset valmistamist, mis ei saanud kuidagi tekkida uste transportimisel ega ka paigaldamisel. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjal tulnuks ustele paigaldada ka tihendid. Kuivõrd kostja ise puudusi ei kõrvaldanud, pidi hageja tellima puuduste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult, kes need korraga kõrvaldas. Seetõttu on iga puuduse eraldi kõrvaldamise maksumuse määramine ja tõendamine oluliselt raskendatud. Olukorras, kus maakohus jaatas garaažiustel kasvõi osade puuduste olemasolu, tulnuks kohtul rahuldada hagi vähemalt osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1 ja

§ 127lg 6).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 2664 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 490,98 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Alates
3. jaanuarist 2022 jõustunud TsMS-i muudatustega tõusid lihtmenetluse piirmäärad vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Arvestades
4. jaanuarist 2022 jõustunud TsMS § 405 lg-t 1, ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded selles sättes toodud piirmääru, mistõttu saab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kohaldada TsMS § 637 lg-t 2¹ ning hinnata, kas esineb viidatud sättes nimetatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Lisaks märgib kolleegium, et hageja apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega 5 puudub apellatsioonkaebusel eduvõimalus ning ringkonnakohus saaks selle menetlemisest ka TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi allpool väljatoodud põhjustel keelduda.
5. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et maakohus ei ole asja lahendades eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis oleks võinud oluliselt mõjutada asjas tehtud lahendit. Seega ei esine alust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks TsMS § 637 lg 21 järgi.
6. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (

§ 635lg 1).

Samuti on maakohus põhjendatult hinnanud, kas puudused, millele hageja tugines, on tõendatud ning pannud hagejale töö lepingukohasuse tõendamiskoormise. Ka on õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 8.1. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel puudus vaidlus töö lepingukohasuses. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja pretensioonid ja kahju ei ole tõendatud. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud väiteid töös esinenud puuduste kohta omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Praegusel juhul ei ole asjaolude omaksvõtu eeldused täidetud, kuivõrd kostja ei ole selgesõnaliselt hagiavalduses esitatud väidetega nõustunud. Seega ei vaielnud pooled üksnes selle üle, millistel asjaoludel töös esinenud puudused tekkisid. Eelnevast tulenevalt pidi maakohus hageja nõude rahuldamise eeldusena hindama, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud (

§ 115lg 1), s.t hindama, kas hageja väidetud puudused esinesid või mitte.

8.2. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti, sest hageja võttis töö vastu (

§ 637lg 4 esimene lause ja § 638).

Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 23 ja selles viidatud kohtupraktika). 8.
3. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt õigusnormide rikkumisi töös esinenud puuduste ja kostja vastutuse eelduste tuvastamisel. Maakohus on tuginenud asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning oma järeldusi ka põhjendanud (maakohtu otsuse p 10). Maakohus on tõendite hindamisel järginud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 8.
4. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tulnuks maakohtul hagi rahuldada vähemalt osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis siseveendumuse kohaselt. Juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, võib kõne alla tulla

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaldamine. Viidatud sätted kohalduvad olukorras, kus kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Riigikohus on selgitanud, et

§ 127lg 6, samuti Ts

MS § 233 lg 1, annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-07, p 12;
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 33). Seega on sätete rakendamise 6 eelduseks erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tuleneda nõude iseloomust või siis konkreetse juhtumi eripärast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 26). Kolleegiumi hinnangul praeguses asjas eeltoodud asjaolusid (kahju tõendamine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega) ei nähtu. Hageja oleks saanuks pöörduda töid teostanud ja arve koostanud ettevõtte poole, paludes lisada arvele spetsifikatsiooni teostatud tööde kohta. Asjaolu, et kõik väidetud puudused kõrvaldati korraga, ei tähenda, et asjatundja ei oleks saanud anda hinnangut iga puuduse kõrvaldamise maksumuse kohta eraldi. 8.
7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud arve on üldsõnaline ning see ei ole seostatav vaidlusaluse objekti ega väidetavate puudustega (maakohtu otsuse p 13.3). Maakohus andis hagejale võimaluse esitada oma väidete tõendamiseks tõendid, kuid hageja seda ei teinud. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu seisukohta ja märgib, et hageja
8. novembri
9. a menetlusdokumendi p-s 4 esile toodud loetelu ei ole käsitatav ka poole seletusena, sest menetlusdokumendi on koostanud ja allkirjastanud mitte hageja seaduslik esindaja vaid lepinguline esindaja. See aga ei muuda maakohtu otsust lõppjäreldustes ebaõigeks, sest maakohus seda tõendina nagunii ei arvestanud.
10. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12. Kolleegium selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 7