← Eesti

1-18-6180/223

Obsah (7)§ 184§ 185§ 64§ 68§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6180 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõi

§-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:

  1. Jätta vabastamata Ragnar Kodar temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.03.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
  3. Välja mõista Ragnar Kodarilt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99919700016315 ning selgituse “Ragnar Kodar, 16.02.
  4. a määrus nr 1-18-6180, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Määrus edastada Ragnar Kodarile, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 28.03.
  6. a otsusega nr 1-18-6180 tunnistati Ragnar Kodar süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati ta süüdi

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 04.12.2017.

a – 11.04.2018. a, s.o 4 kuud ja 7 päeva ja mõisteti R. Kodarile liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 13.01.2015.

a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra ning mõisteti R. Kodarile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust kandmise algusega 28.03.2019. a. Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2019. a otsusega tühistati maakohtu 28.03.2019. a otsus R. Kodari süüdimõistmises

§ 185

lg 2 p 2 järgi ja osaliselt tema süüdimõistmises

§ 184lg 2 pde 1, 2 järgi.

Ühtlasi tühistas ringkonnakohus R. Kodarile

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse.

Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis R. Kodari osaliselt

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi ja täielikult

§ 185lg 2 p 2 järgi õigeks ning jättis R.

Kodarile mõistetud karistuse, 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust algusega 28.03.

  1. a, muutmata. Tartu Vangla esitas 21.12.
  2. a materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalide kohaselt lõppeb R. Kodari vangistus XXXX.a ja võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes tal 28.08.
  3. a. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla R. Kodari tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 16.02.
  4. a edastas süüdimõistetu kaitsja kohtule XXXX turvakodu puudutavad dokumendid, s.o nende kinnituse R. Kodarile rehabilitatsiooniprogrammis koha pakkumise kohta, nende pakutava tugiteenuse tutvustuse ja turvakodu sisekorra eeskirja. Samuti esitas kaitsja kohtule R. Kodari karjääriinfo vahendamise kokkuvõtte ja XXX Vallavalitsuse vastuskirja, mille kohaselt on neil võimalik pakkuda R. Kodarile XXX külas asuvas sotsiaalmajas tuba. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles kokkuvõtlikult nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta R. Kodari tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. 2

(6)R. Kodar avaldas, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda ja on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja – kohustusi. Ta on täiesti kindel, et suudab seekord vabadusse saades seaduskuulekas olla. Ta tahab olla ühiskonna täisväärtuslik liige. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealuse ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna R. Kodaris on karistuse kandmise ajal toimunud sellised muutused, mis võimaldavad väita, et ta ei pane enam kuritegusid toime. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Kodar kannab käesolevat seitsmendat reaalset vangistust liitkaristust kohtuotsuste kogumis esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul

§ 76

lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. Nagu juba märgitud, kannab korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Kodar liitkaristust kohtuotsuste kogumis esimese astme (korduva grupis toime pandud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja sissetungimise ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades toime pandud röövimise) ja teise astme kuritegude (varguste) toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud ebapiisav majandusliku toimetulemise oskus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Kuritegude dünaamika on muutunud, varavastased kuriteod on asendunud ühiskonnale ohtlikumate kuritegudega (röövimine, narkootilise aine käitlemine). R. Kodari puhul on positiivne, et tal puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses alates 2019. a juulikuust töötanud majandustöödel, töötades ka käesolevalt pesumajas. Lisaks on ta vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Õige Hetk ning omandanud kutsehariduse, s.o keevitaja eriala. 3

(6)Vabanemisel on R. Kodaril võimalik elama asuda XXXX aadressile ja talle on valmis elukohta pakkuma ka XXX Vallavalitsus XXX külas asuvas sotsiaalmajas. Samas soovib ta ise elama asuda XXXX aadressil asuvasse XXXX MTÜ-le kuuluvasse XXX Turvakodusse. Seal pakutakse lisaks eluasemele ka vaimset ja psühholoogilist tuge, abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut kui ka toetatakse tavaellu tagasi pöördumist. Turvakodus on võimalik elektroonilist valvet kohaldada ja selle juhataja on andnud selleks ka kirjaliku nõusoleku. Varem oma majandusliku olukorra parandamiseks kuritegusid toime pannud R. Kodari pikim töökogemus on olnud 9 kuud. Enne vangistust ta ei töötanud, oli Töötukassas arvel, saades sissetuleku abirahast, sotsiaaltoetustest ja varasemalt ka vargustest saadud tulust. Tema majandusliku toimetuleku oskused on olnud kesised ja raskuste korral on ta korduvalt teeninud elatist kuritegelikul teel. Samas, arvestades, et varasemalt on tema toimetulekut negatiivselt mõjutanud suured nõuded, peaks neist suurem osa kustuma või olema kustutatud, kuna XXXX. aasta juunis kuulutati tema suhtes välja XXXX. Lisaks, kuigi jääb võimalus, et R. Kodar võib siiski asuda raskuste tekkimisel teenima elatist kuritegelikul teel, nagu varem, maandab seda riski mõnevõrra, et tal on vangistuses omandatud kutse, mis aitab töö leidmisel ning samuti on tema vend nõus teda sissetuleku saamiseni materiaalselt toetama. R. Kodari vanemad on surnud ja sisuliselt on tema ainsaks lähedaseks vend. Vennaga on väidetavalt omavahelised suhted head ja toetavad, suheldakse telefoni teel. Venna sõnul vajab R. Kodar abi tavaellu tagasi pöördumisel, kuid temal selline võimalus töö tõttu puudub. Varasemalt on R. Kodarile toeks olnud ja teda toetanud ema. R. Kodar on ka kahel korral vangistuse jooksul abiellunud, kuid need on lõppenud. Venna arvates on positiivne R. Kodari vabanemise korral elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse, kuna sealt on võimalik saada nii tuge tavaellu pöördumiseks kui ka iseseisva toimetuleku oskusi. R. Kodar on avaldanud, et tal on võimalik saada tuge ka suhtlusringkonnas olevatelt XXX, kuid samas tuleb silmas pidada, et osad neist on endised kinnipeetavad, kes on elus nö uue lehe pööranud. Lisaks sellele võib asuda seisukohale, et tõenäoliselt on R. Kodari suhtlusringkonnas ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna teda on kahel korral karistatud narkootiliste ainete käitlemise ja grupis toimepandud tegude eest. Eelnevale tuginevalt ei ole kohus kindel, et R. Kodaril on vabanedes võimalik saada nii lähedastelt kui teistelt isikutelt (s.o XXX, rehabilitatsioonikeskusest saadav tugi) sellist sisulist tuge, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane, vaid tegutseb hoopis XXX avaldatud eesmärgi – elada oma majas, luua pere ja parandada suhteid lähedastega – suunas. Seda enam, et kuigi varasemalt sai ta tuge emalt, ei pannud see teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks esineb teisigi riskifaktoreid, mis selle küsitavaks muudavad. R. Kodar on küll varasemalt alkoholi tarvitanud ja pannud joobes kuriteo toime, kuid viimastel aastatel ei ole tal alkoholiga probleeme olnud, kuna tarvitas pigem narkootikume. Ta on ka ise avaldanud, et ta ei leia alkoholismis midagi positiivset, tahtes vabanemisel keskenduda XXX ja spordile. Seega kohus alkoholiga seonduvalt riski ei näe. Vastupidisel seisukohal on kohus aga seonduvalt narkootiliste ainetega. Narkootilisi aineid hakkas ta tarvitama alates 2000. aastast, süstides kohe XXX. Lisaks on ta proovinud kanepit. Materjalide kohaselt on ta vangistuste vahepealsel ajal süstemaatiliselt XXX tarvitanud, samas ise ta väidab, et ei tarbi alates 2008. aastast. R. Kodar on enda sõnul, tulenevalt endise abikaasa tarvitamisest, hakanud teadvustama nende hävitavat mõju ja ei soovi neid enam tarvitada. Varasemalt on ta narkojoobes pannud toime vargusi ja 2009. a kohtuotsus oli seotud suures koguses XXX käitlemisega, andes võimaluse lisaks enda narkoaine vajaduse rahuldamisele teenida ka tulu. Ka viimase süüdimõistva otsusega karistati teda narkootilise aine suures koguses käitlemise 4
(6)eest ning maakohtu otsusest nähtuvalt oli tema kehavedelikust 05.12.2017 kell 03.32 võetud proovis XXX. Ta ise tunnistab viimast kuritegu osaliselt, selgitades, et aitas müüja ja tarvitaja kokku viia. Lisaks tunnistas ta vestlusel kanepi tarvitamist, kuid oli üllatunud, et test näitas XXX – ei tea tänaseni, kuidas see tema organismi sattus. Ta on läbinud ka, nagu juba märgitud Eluviisitreeningu, mille raames oskas tuua välja tarvitamise head ja halvad küljed ning analüüsida oma õigusvastase käitumise häid ja halbu külgi, olles enda sõnul aru saanud tarvitamise kahjulikkusest, kuid ka programmi raames väitis ta, et tema viimane tarvitamine jäi
  1. aastasse. Pärast seda olla ta enda sõnul tegelenud ainult vahendamisega majandusliku olukorra parandamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades, et R. Kodari väited narkootilise aine tarvitamise kohta ei lähe kokku materjalides tooduga, mil ta viimati neid tarvitas, ei ole võimalik kindlalt väita, et ta ka tegelikult on teinud otsuse narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda ega pane sellest tulenevalt uusi kuritegusid toime. Seda enam, et kohus ei ole kindel, kas sellise pikaaegse tarvitamise järel, kui isik ei ole oma varasema tarvitamisharjumuse osas päris aus, piisab tarvitamisest loobumiseks vaid spordi tegemisest ja usule toetumisest. Lisaks eelnevale puudub kohtul veendumus, et R. Kodar on suuteline täitma tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ning lõppastmes elama seaduskuulekalt. Tema kuritegelik käitumine on kestnud pea 30 aastat (
  2. läks sõjaväkke ja esimese kuriteo pani toime sealt tulles). Pärast seda on ta süstemaatiliselt pannud toime uusi kuritegusid ja nende eest mõistetud karistused ei ole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud. Ta on varem olnud 3-l korral kriminaalhooldusel ja neist ühtegi ei saa pidada edukaks. Esimesel ja viimasel kriminaalhooldusel pani ta toime uue kuriteo ja teisel kriminaalhooldusel rikkus elektroonilise valve kohustust, s.o ei naasnud määratud ajaks elukohta, ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ja karistus pöörati täitmisele. Seejuures on teda kriminaalhoolduse ajal toetatud nii sotsiaalprogrammide, nõustamise kui ka kohustustega, kuid ka see ei ole teda oma käitumist muutma pannud. Kuigi ei saa seada kahtluse alla R. Kodari poolt XXX, puudub siiski veendumus, et see on tema jaoks nii mõjus, et ta ei pane uusi kuritegusid toime. Talle on ka varasemalt antud mitmeid võimalusi oma elustiili muuta, kuid ta ei ole end käsile võtnud. Ühtlasi on kohtu hinnangul märkimisväärne, et sisuliselt kannab R. Kodar käesolevat karistust 6 kohtuotsuse kogumis ja seejuures on esimeseks liidetavaks kohtuotsuseks olnud tema suhtes tehtud Tartu Maakohtu 10.10.
  3. a süüdimõistev otsus. Eelviimase, s.o Tartu Maakohtu 13.01.
  4. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati R. Kodar tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 07.04.
  5. a määrusega, määrates katseaja karistusaja lõpuni (05.03.2019) ja kohaldades talle elektroonilist valvet 9 kuuks. Tartu Maakohtu 05.01.2018 määrusega pöörati kandmata karistus aga uuesti täitmisele, kuna R. Kodar rikkus korduvalt kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Ühtlasi pani ta, olles karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, uuesti toime narkootilise aine suures koguses käitlemise, mille eest ta ka
  6. a otsusega süüdi mõisteti, mistõttu võeti ta enne varasema karistuse täitmisele pööramist Tartu Maakohtu 06.12.
  7. a määrusega vahi alla. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuigi R. Kodar on vangistuses oma probleemidega tegelenud, temas on võimalik näha mõningasi positiivseid muutusi ja ta on ise avaldanud, et ta on liiga vana, et nii elada, puudub vähemalt käesoleval ajal kõikidele teadaolevatele andmetele tuginevalt võimalus asuda seisukohale, et ta on tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suuteline järgima sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja – kohustusi ega pane enam kuritegusid toime. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud 5
(6)KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule R. Kodarile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 192 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult R. Kodarilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 192 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.