← Eesti

3-21-1700/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1700 Haldusasi Xi kaebus Tallinna linna kohus

) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

§ 11

p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. 17.

  1. Kaebaja sooviavalduse alusel on ta 31.08.2017 otsusega arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna esialgse arvele võtmise kuupäevaga 10.03.
  2. Kaebaja ei ole vastustajalt sotsiaaleluruumi taotlenud, LOV hinnangu kohaselt võib kaebaja perel esineda raskusi vabaturult eluruumi üürimisel kommunaalmaksete tasumisega, kuid perekonna olukord ei ole kriitiline. Vastavalt ehitisregistri andmetele (on xxxxxx korter kolmetoaline korter üldpinnaga 54,2 m
  3. Seega ei ole võimalik väita, et kaebaja elamistingimused on madala kvaliteediga. Olemasolevate andmete kohaselt on X tuvastatud keskmine puue (liikumispuue) ja ta on töövõimetuspensionär (töövõimekaotus 100%) ning abikaasa on osalise töövõimega isik, puue puudub. X ei tööta. X on lapsehoolduspuhkusel. Lapsed X ja X on koolieelikud, nendel ei ole puuet määratud. 17.
  4. Kaebajal on koos abikaasa X ning tütre X ja poja X on õigus saada korter vastavalt kehtestatud korrale. Vabanenud munitsipaaleluruumide andmed, millele on võimalik kandideerida, avalikustatakse Tallinna linna veebileheküljel. Lasnamäe LOV eluasemekomisjonile on eraldatud üksikud 3-4-toalisi korterid, mida saab uuesti majutada vaid nende vabanemisel. Kokku 3-toalisi munitsipaalkortereid on neli ja xxxxx tänaval 17 (seitseteist), mis vabanevad üliharva. 17.
  5. Lasnamäe LOV hindas 24.08.2021 terviklikult kaebaja perekonna abivajadust. Tulenevalt X ja Xi terviseseisundist on neil vähesel määral tegutsemispiirangud raskemate kodutööde tegemisel, toidu valmistamisel, hügieenitoimingutel ning suuremad tegutsemispiirangud liikumisel. Nad vajavad enda tegevusvõime säilitamiseks ja parandamiseks eluasemeteenust ligipääsetavas liftiga hoones, kus oleks pesemisvõimalus ena tagatud duširuum. 17.
  6. Korter xxxxxx on avatud planeeringuga, kus X ei saaks ennast peita hoogude ajal laste eest. Vanniruum ning WC on kitsad ja samuti ei ole liikumispuudega invaliidile sobivad. Kortermajas xxxxxx tuleb liftile pääsemiseks üles minna kõrgele esimesele korrusele (hoone ei ole ligipääsetava liftiga), mis ei sobi liikumispiirangutega inimestele, nagu kaebajad on. Trepp on üsna kõrge (ca 10 trepiastet) ja selles liikumine on ohtlik puuetega inimestele. Samuti on raske liikuda laste vankriga. xxxxxxx ei ole liikumispuudega isikule kohandatud sotsiaaleluruum, vaid tavaline munitsipaaleluruum. 17.
  7. xxxxxxx korter oli antud üürile raske puudega isiku perele, kus kasvab 3 alaealist last ja perekonnal puudusid nõuded eluruumile. 17.
  8. Kaebaja perekond ei ole ainuke, kes vajab eluruumi. Vaatamata sellele, pakuti kaebajale eluruumi aadressil xxxxxx, mis ka vastab tema nõuetele (dušš, lift jne). Kaebajal oli võimalik eluruum ajutise lahendusena vastu võtta ja hiljem välja vahetada sobivama eluruumi vastu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Tõendite tagastamine
  9. Käesoleva haldusasja arutamine toimus 30.03.2022 kohtuistungil, kus lõpetati asja sisuline arutelu ja kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.03.
  10. Kaebaja esitas 31.03.2022 täiendava selgituse ning kaks videoülesvõtet (dtl 424-429). 5

(9)3-21-1700
  1. Tagastan eelpoolviidatud kaebaja poolt esitatud selgituse ja tõendid, sest need on esitatud hilinemisega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel (kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhjendab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus). HKMS § 219 p 2 kohaselt on menetlusosalistel kohtuistungil võimalik esitada eelmenetluses esitamata tõendid ning tõendite uurimine toimub kohtuistungil enne asja sisulise arutelu lõpetamist ja enne kohtuvaidlusi (samas p-d 5 ja 7). Käesoleval juhul esitas kaebaja viidatud videoülesvõtted peale asja sisulise arutamise lõpetamist kohtuistungil, seega on kaebaja tõendid esitatud hilinenult.
  2. HKMS § 130 p 2 võimaldab küll kohtul menetluse uuendamist kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus vajalikuks uurida täiendavaid tõendeid, kuid leian, et käesoleval juhul kaebaja poolt esitatud tõendid sellist vajadust ei tingi. Kaebaja soovib esitatud tõenditega tõendada, et xxxxxx korteril on rõdu ja et rõdu kasutab Y. Asjaolul, mida kaebaja soovib tõendada ei ole aga asjas tähtsust, kuivõrd vaidluse sisuks on eelkõige tuvastada vastutaja tegevuse õiguspärasus või õigusvastasus kaebajale soovitud korteri eraldamata jätmisel ja selle lahendamisel ei oma määravat tähendust asjaolu kas xxxxx korteril oli rõdu või mitte (vt käesoleva otsuse p-d 25-28). Seega ei ole vajadust asja aruamise uuendamiseks ja kaebaja esitatud tõendite asja juurde võtmiseks (HKMS 62 lg-d 2) ja tõendid tuleb kaebajale tagastada. Asja sisuline lahendamine
  3. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Asja materjalidest nähtub, et: 22.
  5. Kaebaja oli alates 10.03.2017 arvel munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna. 22.
  6. Tallinna Linnavalitsuse
  7. septembri 2018 korralduse nr 1372-k „Asustamata eluruumide linnaosade eluasemekomisjonide vahel majutamiseks jaotamine (xxxxxx ja xxxxxx)“ p-ga 1 eraldati munitsipaaleluruum xxxxxx majutamiseks Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjonile. Nimetatud asustamata eluruum oli avalikustatud Tallinna linna veebileheküljel alates 05.02.2020 kuni 28.02.
  8. 22.
  9. X esitas 10.02.2020 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (Lasnamäe LOV) avalduse munitsipaaleluruumi (xxxxxx) eraldamiseks. 22.
  10. Lasnamäe LOV eluasemekomisjon otsustas 17.03.2020 toimunud e-koosolekul mitte anda Xile üürile neljatoalist korterit üldpinnaga 79,9 m2 aadressil xxxxxx. Lasnamäe LOV selgitas 18.03.2020 vastuses nr 7-2.1/455-3, et avaldus munitsipaaleluruumi xxxxxx üürimiseks vaadati läbi 17.03.2020 toimunud koosolekul ja eluruum eraldati taotlejale, kelle eluasemevajadus oli kõige suurem.
  11. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) 6
(9)3-21-1700 isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. 24. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (

) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

§ 11

p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. Alles siis, kui isikul ei ole võimalik endale eluruumi hankida ja tal esineb tuvastatav abivajadus, tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.

  1. Lasnamäe LOV eluasemekomisjoni 17.03.2020 koosoleku protokollilisest otsusest (dtl 49-53) nähtub, et lisaks kaebajale esitasid veel neli isikut taotluse xxxxxx korteri üürile saamiseks. Eluasemekomisjon hindas kõigi isikute abivajadust ning leidis, et taotletav eluruum tuleb anda üürile Y, kes vastas kõige enam Tallinna Linnavalitsuse 07.07.2003 määrusega nr 39 kinnitatud „Linnaosa eluasemekomisjoni põhimäärus ja töökord“ (määruse lisa 2)1 p-s 30, sätestatud tingimustele, millest tulenevalt lähtub komisjon munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmisel: isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajast; isiku kasutuses olevast eluruumi suurusest ja heakorratasemest; perekonnaliikmete arvust (sh alaealiste laste arvust); isiku ja tema perekonnaliikmete tervislikust seisust; muudest sotsiaalsetest asjaoludest. 25.
  2. Protokollilisest otsusest nähtub, et vastustaja hindas Y ja tema perekonna vajadust suurimaks, arvestades: Y on munitsipaaleluruumi taotleva isikuna arvele võetud alates 04.06.2013; tema tervislikku seisundit (raske puue); perekonnas kasvavate alaealiste laste arvu

(3)ning ka seni Y perekonna kasutuses olnud eluruumi suurust (perekond elas 49m2 suuruses kahetoalises korteris koos Y ema ja vanaemaga). 25.
  1. Otsusest nähtub samuti, et eluasemekomisjon on analüüsinud teiste taotluse esitanud isikute (sh kaebaja) abivajadust ning leidnud, et teiste taotlejate elamispinna probleem ei ole nii kriitiline. Sealjuures kaebaja osas on komisjon arvestanud, et kaebaja on võetud sotsiaaleluruumi ning samuti munitsipaaleluruumi taotlejana arvele alates 10.03.2017; kaebajal ning tema abikaasal on otsuse tegemise hetkel puuduv töövõime, kaebajal on keskmine puue; kaebaja ja tema pere üürib kolmetoalist korterit aadressil xxxxxx ning komisjon on arvestanud ka kaebaja pere sissetulekuid otsuse tegemise hetkel. Kõrvutades neid asjaolusid Y pere abivajadusega, leidis komisjon, et Y pere on otsuse tegemise hetkel enam abivajavam pere.
  2. Eeltoodut arvestades on minu hinnangul eluasemekomisjon otsuse tegemisel lähtunud kohastest kaalutlustest ning on määruse nr 39 p-s 30 toodud asjaolusid arvestades õiguspäraselt leidnud, et xxxxx korteri üürile andmisel on enim abivajavaks pereks Y perekond. Leian seega, et vastustaja otsust xxxxx korteri üürile andmise kohta teisele taotlejale ei saa pidada õigusvastaseks. Selgitan veelkord kaebajale, et nii sotsiaal- kui munitsipaaleluruumi taotlejana arvel olevatel isikutel ei ole subjektiivset õigust saada üürile nendele meelepärane munitsipaaleluruum, vaid neil on õigus sellele, et nende avaldust lahendatakse kooskõlas kehtiva õigusega. Käesoleval juhul on vastustaja avalduse lahendamisel õigusaktides kehtestatud nõudeid järginud.
  3. Samuti leian, et vastustaja ei ole kaebajale eluruumi pakkumisel olnud õigusvastaselt tegevusetu. Põhjendan oma seisukohta järgnevaga: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/416082013045?leiaKehtiv 7
(9)3-21-1700 27.
  1. Kaebaja oli alates 27.11.2015 Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas noore pere munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorras. Xi 27.06.2018 avalduse alusel kustutati isikud noore pere munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorrast, sest kaebaja ei soovinud vastu võtta talle pakutud korterit xxxxx tänaval (dtl 69-70; dtl 65 (tõlked dtl 254 ja 257). Seejärel võeti X alates 10.03.2017 eluruumi mitteomava isikuna koos abikaasa ja tütrega sotsiaaleluruumi üürimist taotlevate isikute järjekorda, kus ta kustutati 31.08.2017 sooviavalduse alusel ja võeti arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna alates 10.03.2017 (dtl 67-68). Lasnamäe LOV informeeris 01.07.2021 kirjaga nr 7-2.1/1650-1 kaebajat kandideerimise võimalusest eluruumile xxxxx (kahetoaline, 60,6 m2), millest kaebaja loobus 02.07.2021 saadetud kirjas (dtl 59; 64-66). 27.
  2. Lasnamäe LOV eluasemekomisjoni 07.07.2021 toimunud koosolekul arutati kaebaja pöördumist Lasnamäe LOV poole ning analüüsiti veelkord kaebaja perekonna abivajadust. Eluasemekomisjon otsustas, et on vajalik läbi viia Xi perekonna abivajaduse hindamine, et leida sobivaim viis tema pere abistamiseks ning teha kaebajale veelkord ettepanek kandideerida pakutud eluruumile xxxxx, mida saaks hiljem vahetada sobivaima eluruumi vastu (dtl 54-56). Kaebajat teavitati otsusest 15.07.2021 kirjaga nr 1-9/157 (dtl 57-58).
  3. Seega nähtub, et vastustaja on kaebajale mitmel korral teinud ettepaneku kandideerida vabanenud eluruumile xxxxx tänaval, kuid kaebaja on sellest võimalusest loobunud, vaatamata ka sellele, et vastustaja on selgitanud kaebajale võimalust võtta vastu see eluruum ajutise lahendusena ning hiljem vahetada see sobivama eluruumi vastu, kui niisugune eluruum peaks vabanema. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud, mis viitab asjaolule, et ehkki kaebaja praegune elukoha üür on kaebaja sissetulekuid arvestades küllaltki suur ja et eluruumis ei vasta olemasolev pesemisvõimalus ning korteri paiknemine
  4. korrusel kaebaja sõnul kaebaja vajadustele, ei ole kaebaja ja tema pere olukord sedavõrd kriitiline, et võtta vastu vastustaja poolt pakutud eluruum xxxxx tänaval.
  5. Kaebusest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on xxxxx tänaval asuva korteri vastuvõtmise peamiseks takistuseks selle asukoht. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole xxxxx tänava korteri asukoht sobiv, sest asub kaebaja praegusest elukohast kaugemal. Kaebaja praeguse elukoha läheduses asub aga polikliinik, mida kaebaja pere külastab, samuti on jalutuskäigu kaugusel kaebaja vanema lapse lasteaed. Kaebaja vanemal lapsel on valikuline mutism, mis tähendab, et lapsel on kohanemisraskused ning seega on oluline, et laps saaks jätkata käimist samas lasteaias ja hiljem minna lähemalasuvasse kooli, kus laps on käinud huviringis. Kaebaja ei saa oma tervislikust seisundist (epilepsiahoo oht) tulenevalt last ühistranspordis lasteaeda saata ning samuti ei saa nooremat last jätta kaebaja hoole alla kodus, samal ajal kui kaebaja abikaasa vanemat last lasteaeda saadab.
  6. Märgin, et eluruumi võimaldamisel tuleb pidada mõistlikuks lähtuda sellest, et eluruum asuks kaebaja ja tema pere igapäevaseid liikumisi ja vajadusi arvestades võimalikult lähedal. Samas ei saa kaebajale pakutud xxxxx tänava eluruumi asukohta pidada ebamõistlikult kaugel asuvaks. Pakutav eluruum asub samas linnaosas ning avalikest kaardirakenduse andmetest2 nähtuvalt asub xxxxx tänava eluruum kaebaja senisest elukohast ca 3 km kaugusel. Sellist kaugust ei saa pidada ebamõistlikuks. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustajal peaks pakkuma kaebajale eluruumi kaebaja senisest elukohast mõnesaja meetri raadiuses.
  7. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja otsus, anda xxxxxx korter üürile teisele perele ei ole õigusvastane, samuti ei ole asjas tuvastatud vastustaja õigusvastast tegevusetust kaebajale eluaseme tagamisel. Seega tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta. 2 https://goo.gl/maps/W2HGZLCAiNRXodca7 8
(9)3-21-1700
  1. Selgitan siinjuures kaebajale, et ülalkirjeldatud liikumisprobleeme on kaebajal koostöös vastustajaga võimalik lahendada muude sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud abimeetmetega, näiteks on kaebajal võimalik taotleda tugiisiku teenust (SHS § 23) ja/või sotsiaaltranspordi teenust (SHS 38). Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja 24.08.2021 läbi viidud kaebaja pere abivajaduse hindamisel (dtl 90-92) ning selgitanud kaebajatele tugiisikuteenuse taotlemise võimalust, samuti sotsiaaltranspordi taotlemise tingimusi ja korda. Kaebaja on neist teenustest esalgu küll keeldunud, kuid tal on jätkuvalt võimalus nende abimeetmete kasutamist taotleda, sh ka elades praeguses elukohas.
  2. Rõhutan ka, et selleks, et kohalik omavalitsus saaks inimese abivajaduse välja selgitada, peab ka inimene ise sellele kaasa aitama (

§ 5lg 2).

Haldusorganil lasub omakorda kohustus inimesele selgitada, millised on tema õigused ja kohustused abivajaduse ja sellele vastava abi väljaselgitamisel (

§ 7, vt ka Õiguskantsleri seisukoht dtl 46-47).

Seega peaks kaebaja ja tema pere abivajaduse väljaselgitamine toimuma kaebaja ja vastustaja koostöös. Koostöö eelduseks on mh kaebajapoolne kaasaaitamiskohustus ning kohustus esitada vastustajale õigeid andmeid ning oluline on ka vastastikune lugupidav suhtumine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole käesoleval juhul see alati nii olnud (vt nt dtl 73-76; 77 (tõlge dtl 255-256;257). Kohalikul omavalitsusel on samas teenuse valikul kohustus oma kaalutlusotsust põhjendada, arvestades inimese abivajadust, kohaliku omavalitsuse majanduslikke võimalusi ning õigusaktides sätestatud norme ja põhimõtteid. Märgin siinkohal, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – seega vajalik ja soovitu ei pruugi kattuda. Vastustajal on seega õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust erinev teenus.

  1. Kohalikul omavalitsusel tuleb isiku abivajaduse väljaselgitamisel jälgida, et abivajadus saaks kaetud mõistlikus mahus võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Seejuures juhin tähelepanu, et Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et asjaolu, et isik on arvele võetud munitsipaaleluruumi taotlejana, ei välista, et isik võib olla siiski ka sotsiaalkorteri vajaja. Eluruumide taotlejate üle arvestuse pidamine ning seejuures munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide taotlejate eristamine kujutab endast haldusesisest andmete töötlemist ega saa seaduses sätestatud tingimustele vastavat isikut jätta ilma seadusega ettenähtud hüvest (vt RKHKo asjas 3-3-1-91-13 p 21). Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse kohustus ei ole täidetud ainuüksi sellega, et taotleja registreeritakse ja linn avalikustab asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide andmed internetis. Kui on tuvastatud, et isikul võib olla vajadus sotsiaalkorteri järgi, peab kohalik omavalitsus tagama sotsiaalkorteri vajajale reaalse võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks mõistliku aja jooksul. Munitsipaaleluruumi vajaduse korral ei saa aga isik nõuda, et linn talle tingimata eluruumi annaks ning nende isikute taotlused võib linn lahendada selle järgi, kui palju on tema käsutuses vabu eluruume (samas p-d 22 ja 23), lähtudes seejuures kohastest õigusaktidest. Menetluskulud
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.