KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-1475 Hal

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-21-1475

1. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.05.2021 otsusega nr 21 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+.
2. OÜ Rumer Arendus esitas Tallinna Halduskohtule 01.07.2021 kaebuse Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsuse nr 21 tühistamiseks.
3. OÜ Rumer Arendus juhatuse liige KK esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2021 taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna kaebajat esindavatel advokaatidel puudub OÜ Rumer Arendus esindamise õigus. OÜ Rumer Arendus puhul kehtib juhatuse liikmete ühise esindamise põhimõte, st esindamiseks on vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut. KK kui kaebaja üks juhatuse liikmetest ei ole andnud nõusolekut advokaatidele praeguses asjas kaebaja esindamiseks ja seega on kaebus esitatud esindusõiguseta.
4. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2022 määrusega rahuldamata KK taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Äriregistrist nähtuvalt hakkas OÜ Rumer Arendus esindamiseks ühine esindusõigus kehtima alles 25.11.2021 ehk pärast kaebuse esitamist. Seega võis kaebuse esitamise hetkel esindada kaebajat kumbki juhatuse liige iseseisvalt.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2022 otsusega OÜ Rumer kaebuse osaliselt ja tühistas Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsuse nr 21 osas, millega 1) määrati uushoonestuse kõrgused piirkondades B ja C; 2) määrati perspektiivsed kaugvaated 2, 6, 7 ja 8; 3) kehtestati arenguala A1 arendamise tingimuseks „vajadusel eelneb piirkonna linnaehituslik analüüs“; 4) kehtestati arengualade A2, A3, A6, A7 ja A13 arendamise tingimuseks „planeeringu kontseptsiooni koostamise kohustus“ ning 4) lubati elamu maa-alal ja üldkasutatavate ehitiste maa-alal otstarvet muuta ilma detailplaneeringut koostamata. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 10 186,96 eurot, jättes muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Pärnu linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata või alternatiivselt saata asi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Vastustaja taotleb ringkonnakohtult

§ 35

lg 2 alusel kaebaja esindajate esindusõiguse kontrollimist, mida saab tõendada üksnes volikirjaga. Lähtuda ei saa üksnes sellest, et halduskohus tuvastas 04.03.2022 määrusega kaebaja esindajate esindusõiguse, kuna on alust kahelda halduskohtu tuvastatus. Äriregistrisse kantud kaebaja põhikirja p-st 23.2 nähtub, et juba kaebuse esitamisel kehtis juhatuse liikmete ühine esindusõigus. Äriregistri kanded on deklaratiivsed, mis tähendab, et kui kohtuni on jõudnud kahtlus, et äriregistri kanne ei pruugi olla õige, siis tuleb kohtul uurida ka äriregistri menetlusteavet ja kujundada esindusõiguse või selle puudumise asjaolu konstitutiivsete dokumentide (põhikiri, osanike otsus vms) alusel (Riigikohtu 10.10.2007 määrus nr 3-2-1-8907, p-d 13–14). 7. OÜ Rumer Arendus palub 08.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus leidis 04.03.2022 määruses õigesti, et kaebaja puhul hakkas juhatuse liikmete ühine esindusõigus kehtima alles 25.11.2022 ehk alles pärast kaebuse esitamist. Pärast juhatuse liikmete ühise esindusõiguse kehtima hakkamist ei ole kaebaja juhatus võtnud vastu otsust advokaatidest esindajate esindusõiguse lõpetamise kohta. Kaebaja juhatuse liige VV on ka halduskohtu 20.04.2022 istungil avaldanud selget tahet kaebust menetleda. 2

§ 121lg 1 p 5 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise eest.

9. OÜ Rumer Arendus palub 20.12.2022 seisukohas jätkata haldusasja menetlust või alternatiivselt peatada haldusasja menetlus kuni 01.04.2023, kui kohtu hinnangul tuleks jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebajal ei ole võimalik esitada volikirja, millel oleksid mõlema kaebaja juhatuse liikme allkirjad, ega ka KK kinnitust. Kaebaja on palunud korduvalt KK-l anda volitus advokaatidele kaebaja esindamiseks, kuid KK on sellest keeldunud ega ole ka esitanud ühtegi mõistlikku põhjust keeldumise kohta. KK volituse puudumine ei ole siiski kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks, kuna Tallinna Halduskohus jättis juba 04.03.2022 määrusega rahuldamata KK taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esindusõiguse puudumise tõttu. Vastustaja ei ole halduskohtu määrust vaidlustanud. Seega on vastustaja põhjendamatult nõudnud ringkonnakohtult kaebaja esindajate esindusõiguse uuesti kontrollimist. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt kehtib äriühingu ühine esindusõigus kolmandate isikute suhtes ainult juhul, kui see on kantud registrisse ja kui see ei muuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 127 lg-t 1 ning asjaolu, et volituse kehtivus loetakse lõppenuks isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või teadma pidi. Kaebuse esitajad pidid olema teadlikud äriühingu põhikirjast tuleneva ühise esindusõiguse piirangutest ning seetõttu ei kehti nende suhtes esindusõigus. Kokkuvõttes ei ole kaebajat esindavate advokaatide esindusõigus kehtetu. Alternatiivselt palub kaebaja peatada haldusasja menetlus

§ 94alusel kuni 01.04.2023.

Praegusel juhul on mõlema kaebaja juhatuse liikme allkirjaga volikirja puudumise põhjuseks juhatuse liikmete vahelised erimeelsused. Juhatuse liige VV on aktiivselt tegelenud erimeelsuste lahendamisega ning kaebaja on seisukohal, et ühine arusaam äriühingu juhtimisest on võimalik kujundada lähiajal. Võimalus sisemiste erimeelsuste lahendamiseks on mõjuv põhjus menetluse ajutiseks peatamiseks, kuna erimeelsuste lahendamisel langeks ära vaidlus esindusõiguse üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud alused.

§ 121

lg 1 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Nimetatud normid on imperatiivsed ning panevad kohtule kohustuse tagada, et menetlustoiminguid teeksid haldusasjas üksnes esindusõiguslikud isikud. Menetlusosalise esindaja esindusõigust võib kohus kontrollida igas menetlusstaadiumis (

§ 35

lg 2) ning kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks (

§ 35lg 3).

Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus, millega jäeti rahuldamata KK taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esindusõiguse puudumise tõttu, ei olnud eraldi määruskaebusega vaidlustatav ning 3

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses mh esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg-id 5–8, § 219 lg-id 3–7 ning §-sid 221, 224 ja 225 (

§ 31lg 3). Ts

MS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Ka

§ 35lg 4 jätab kohtule õiguse nõuda advokaadist esindajalt volikirja esitamist.

1. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse (vt ka TsÜS § 34 lg-d 2 ja 3). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on informatiivse, mitte konstitutiivse sisuga ning kui kohtule saab teatavaks kande ebaõigsus (ühise esinduse kajastamata jätmine), peab ta arvestama põhikirjast tuleneva esindusõiguse piiranguga, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega (halduskohtule kaebuse esitamise ajal ja kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 34 ning alates 01.02.2023 kehtiva äriregistri seaduse § 29, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2005 määrus asjas nr 3-2-1-54-05, p 17). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. See tähendab mh, et kui kohtule ei ilmne andmeid kande ebaõigsuse kohta, loetakse esindusõigus kehtivaks ja kohtule pole etteheidetav, et menetleti esindusõiguseta isiku esitatud menetlusdokumenti (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.02.2019 otsus asjas nr 2-16-8552, p 25). Õiguskirjanduses1 on leitud, et kui osaühinguga tehingut tegev kolmas isik teab või peab teadma osaühingu põhikirjast või osanike otsuse järgsest ühise esindusõiguse põhimõttest, mida kandena ei ole äriregistrisse kantud, ei saa osaühinguga tehingu teinud kolmas isik tugineda registrikandele ehk juhatuse liikme esindusõiguse olemasolule (ÄS § 34 lg 2 esimene lause). Praegusel juhul on kohtul olemas andmed, et äriregistri kanne ei vasta tegelikkusele.
2. Osaühingu Rumer Arendus varasema, 01.04.2003 kinnitatud ja kuni 25.11.2021 kehtinud põhikirja p 23.2 sätestas, et kui juhatuses on vähemalt kaks liiget, siis on neil ühine esindusõigus. Osaühingu juhatuse liikmeteks on alates 10.01.2006 (osanike otsuse tegemise kuupäev) VV ja KK. Seega nägi juba kaebuse esitamise ajal 01.07.2021 kehtinud põhikiri ette juhatuse liikmete ühise esindusõiguse. Ka osaniku 11.10.2021 otsusega kinnitatud kehtiva põhikirja p 4(b) kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt (ühine esindusõigus). Halduskohus palus 03.12.2021 kaebajate lepingulistelt esindajatelt esitada volikiri, mille peale esitati kaebaja ühe juhatuse liikme VV 06.12.2021 allkirjastatud volikiri ja kinnitus, et AB Sorainen advokaatidel on alates 08.06.2021 volitus esindada kaebajat haldusasjas nr 3-21-
3. Samasisulise VV allkirjastatud volikirja esitas kaebaja ka 18.04.
4. Varasemaid ega hilisemaid volikirjasid ei ole kaebaja esitanud. Asjaolu, et äriregistrisse tehti OÜ Rumer Arendus kahe juhatuse liikme VV ja KK ühise esindusõiguse kohta kanne alles 25.11.2021 (on nõnda tänaseni), ei ole käesoleva määruse p-s 12 toodud põhjendustel oluline. Nimelt on VV-l algusest peale puudunud õigus kaebajat üksi esindada, sh anda kohtus esindamiseks volitust advokaadile. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtul

§ 35lg 1 alusel lugeda, et K.

Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura,

1. Kättesaadav arvutivõrgus: https://yhinguoigus.juuraveeb.ee/sisu/39506/3_5_6_2_tehingust_tulenevad_seadusjargse_esindusoi, p
2. 1 4

§ 35

lg 3 alusel sellega, kui mõlemad kaebaja juhatuse liikmed kiidavad heaks lepinguliste esindajate menetluses osalemise. Praeguseks on kaebaja lepinguliste esindajate menetluses osalemise kiitnud heaks VV, kuid KK ei ole sellist heakskiitu andnud, kuigi talt on seda küsitud. 14. Kaebaja on taotlenud alternatiivselt menetluse peatamist

§ 94

alusel kuni 01.04.2023, et lahendada erimeelsused kaebaja juhatuse liikmete vahel ning saada KK nõusolek haldusasja menetlusega jätkamiseks. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks, kuna kaebaja juhatuse liikmete eriarvamusi haldusasja menetlusega jätkamise põhjendatuse kohta ei ole mõjuvaks põhjuseks peatada haldusasja menetlus. KK puhul võib eeldada, et ta täidab oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ning on teadlik oma mittenõustumise tagajärgedest, sh sellest, et lepinguliste esindajate esindusõiguse heaks kiitmata jätmise korral jääb kaebus läbi vaatamata. Kui juhatuse liige kahjustab siinse haldusasja raames äriühingu huve, siis on võimalik kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Seega jätab ringkonnakohus rahuldamata OÜ Rumer Arendus taotluse haldusasja menetluse peatamiseks. 15. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus

§ 121

lg 1 p 5 ja

§ 151

lg 1 p 1 alusel OÜ Rumer Arendus halduskohtule kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebaja nimel kaebuse esitanud isikud ei ole tõendanud oma esindusõigust ning kuna kaebaja juhatuse liikmed ei ole ühiselt nende tegevust heaks kiitnud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (

§ 43

lg 2 ja § 155 lg 6).

§ 155

lg 3 alusel tühistab ringkonnakohus ühtlasi ka Tallinna Halduskohtu 20.05.2022 otsuse. 16.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise korral tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv. OÜ Rumer Arendus kaebusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot, see tuleb

§ 104lg 5 p 3 ja riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 alusel maksjale tagastada.

Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jääb läbi vaatamata ka vastustaja apellatsioonkaebus, tuleb Pärnu linnale tagastada apellatsioonkaebuselt 15.06.2022 tasutud riigilõiv 20 eurot. 17.

§ 109

lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus teeb asjas uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

§ 108

lg 4 kohaselt jäävad kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja kanda. Sellest tulenevalt jäävad OÜ Rumer Arendus menetluskulud esimese ja teise astme kohtus tema enda kanda. Pärnu linn ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5