lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Prokurör Süüdistatav Urmas Urb isikukood: 37609022719; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 26.04.2021. a otsusega
lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega, mis jäeti
Katseaeg lõppes 26.02.
2.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.04.2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista Urmas Urva liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata Urmas Urva eelvangistuses viibitud aeg 21.01.-21.02.2023, s.o 1 kuu karistusaja hulka ning määrata, et Urmas Urval tuleb ära kanda veel 10 kuud ja 27 päeva vangistust. 4.
lg 5 neljanda lause ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 10 kuud ja 27 päeva vangistust 327 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada Urmas Urba järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
Urmas Urb peab: 1 5.
lg 2 p 8 alusel kohustada Urmas Urba osalema üldkasuliku töö tegemise perioodil sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 7.
lg 4 alusel kohustada Urmas Urba registreerima end hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ning esitama tõendi esmase hindamise läbimise kohta kriminaalhooldusametnikule. 8.
lg 4 alusel kohustada Urmas Urba 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) määramisest, ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule. Vereanalüüsi vastus peab kinnitama, et Urmas Urb ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on Urmas Urval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,8%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist ja edaspidi katseaja vältel peavad tulemused olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui 1,8%. Olukorras, kus alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. 9.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Urmas Urvalt ära sõiduki juhtimisõigus 7 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest.
a otsusega nr 1-21-2753
lg 1 järgi, juhtis uuesti XXX kella 16:07 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,86 mg alkoholi. Samuti oli U. Urva juhtimisõigus teo toimepanemise ajal peatunud seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega. Oma käitumisega rikkus U. Urb LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Urmas Urb ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Rando Usin sõlmisid kokkuleppe järgnevas. U. Urb tuleb süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 9-kuulise vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista U. Urva liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
Urva eelvangistuses viibitud aeg 21.01-21.02.2023, s.o 1 kuu karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 10 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada 10 kuud ja 27 päeva vangistust 327 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
Urba järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
Urb kohustuse registreerida end hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise“ teenusele ning esitada kriminaalhooldusametnikule tõend ravikabinetti pöördumise kohta. Samuti võtab U. Urb
lg 4 alusel kohustuse teha 30 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) määramisest, ning kohustub esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule. Vereanalüüsi vastus peab kinnitama, et U. Urb ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on U. Urval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,8%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist ja edaspidi katseaja vältel peavad tulemused olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui 1,8%. Olukorras, kus alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires.
Urvalt ära juhtimisõigus 7 kuuks. Mõista U. Urvalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 391,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1478,70 eurot.
Urval tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. U. Urb tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 391,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg-st 3 võimaldada U. Urval tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.