) § 175 lg-le 1 leidis maakohus õigusabitoimingute analüüsi tulemusena, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud materjalide sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 148,9 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule ning võlgniku esindaja toimingud ning neile kulunud aeg on asja sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud kokku 119 tunni ja 6 minuti ulatuses (maakohtus 101 tundi ja 36 minutit ning ringkonnakohtus 17 tundi ja 30 minutit). Võlgniku vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150-160 eurot (käibemaksuta) ei ületa asja keerukust arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega mõistis kohus võlausaldajalt võlgniku kasuks põhjendatud menetluskuludena välja 18 165 eurot (= 150 × 89,1 + 160 × 30). Võlgniku taotlus jäi rahuldamata 56 tunni ja 30 minuti ulatuses. 4.2. Vastuseks võlausaldaja vastuväidetele märkis maakohus täiendavalt, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud. Samuti ei pea
lg 6 teise lause järgi menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles võlgniku taotlus rahuldati. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Võlgniku juhatusel puudus õigus õigusabiteenuse tellimiseks, mistõttu ei saa eksisteerida kehtivat lepingut menetluskulude tekkimiseks. Võlgniku põhikiri näeb ette, 2 2-20-13462 et mistahes rahalisi kohustusi tekitavate tehingute tegemine on võimalik üksnes osanike üksmeelsel otsusel. Võlgniku teine osanik ei ole andnud nõusolekut kliendilepingu sõlmimiseks võlgniku esindamiseks käesolevas asjas. − Võlgnikul puudus maakohtu 08.10.2021 määruse suhtes kaebeõigus, mistõttu on nimetatud kaebuse esitamisega seotud kulude väljamõistmine täielikult põhjendamatu. − Mõistlik ega põhjendatud ei ole kohtukõne teeside koostamisele kulunud 16,7 tundi, kuna teesides võeti üksnes kokku kõik võlgniku varasemad seisukohad. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. 6.1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Juhatuse liikmete esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, mistõttu on advokaadibürooga sõlmitud kliendileping siduv ja täitmiseks kohustuslik. Lisaks on võlgniku põhikiri osas, milles see näeb ette esindusõiguse de facto üleandmise osanikele, seadusega vastuolus. UPP & CO Aia 7 OÜ on võlgniku ainuosanikuna kiitnud selgesõnaliselt heaks nii juhatuse poolt kliendilepingu sõlmimise kui ka konkreetselt käesolevas tsiviilasjas õigusabikulude kandmise. Menetluskulude jaotus on Harju Maakohtu 16.12.2021 määrusega lõplikult otsustatud. Kaebuses pole välja toodud, et maakohus oleks menetluskulude suurust hinnates diskretsiooni piire ületanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna võlgnik määrust ei vaidlustanud, siis on maakohtu määrus taotluse osalise rahuldamata jätmise osas
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb
Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus võlgnikule osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu järeldus võlgniku vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Maakohus vähendas 13.10–14.10.2021 (kaebuse koostamine 08.10.2021 kohtumääruse peale) ja 22.11–24.11.2021 (25.11.2021 menetlusdokumendi „Teesid“ koostamine) toimingute ajakulu ligi poole võrra. Seega on maakohus võlgniku viidatud 16,7 tundi vähendanud 8-le tunnile. Väär on kaebaja viide, nagu oleks 15.10.2021 määruskaebus 08.10.2021 kohtumääruse peale jäänud tervikuna 3 2-20-13462 läbi vaatamata. Maakohtu hinnang eelviidatud toimingute ajakulu põhjendatuse osas jääb diskretsiooni piiresse ja ringkonnakohtul pole alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Kohus võib
lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on
lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma
a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Võlausaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et võlgniku menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepinguline esindaja on võlgnikule õigusabi osutanud. Äriseadustiku § 181 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima mh põhikirjas ettenähtud piiranguid, kuid esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei saanud võlgniku põhikirjas sisalduvad esindusõiguse piirangud mõjutada advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu kehtivust. Lisaks on võlgniku ainuosanik 15.08.2022 kiitnud juhatuse poolt kliendilepingu sõlmimise ja õigusabikulude kandmise heaks (määruskaebuse vastuse lisa 2). Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 1 teise lause ja
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.