← Eesti

2-14-23173/106

Obsah (5)§ 667§ 475§ 477§ 480§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-14-23173 Tsiviilasi Andru

) § 445 lg 1 alusel täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel kohustatakse usaldusisikut maksma kogutud 325 eurot välja võlausaldajale Swedbank AS. VÕLGNIKU JA USALDUSISIKU SEISUKOHAD

  1. Võlgnik A. Koor leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Seisukoha kohaselt on kohtu otsustus võlgnik kohustustest vabastada seaduslik ja põhjendatud. Swedbank AS taotleb määruskaebuses samuti lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 4 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määrusega ei ole alust kohustada usaldusisikut makseid tegema. Juhul kui Swedbank AS leiab, et usaldusisik on kohustatud tegema talle väljamakseid, tuleks esitada nõue usaldusisiku vastu. Kohtul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ülesannet välja selgitada, mis asjaoludel võlausaldajad enda nõuded rahuldatuks loevad või nõuetest loobuvad. Võlgniku poolt usaldusisikule tehtud maksed, mida usaldusisik ei saa võlausaldajatele välja maksta, tuleb võlgnikule tagastada. Määruskaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu seadusega (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14) ettenähtud summas, s.o 70 eurot. RLS § 59 lg 10 ei käi kohustustest vabastamise menetluses esitatud kaebuselt tasutava riigilõivu kohta – seda menetlust ei ole sättes toodud.
  2. Usaldusisik L. Müürsoo leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Seisukoha kohaselt peab usaldusisik kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 172 lg 2 järgi võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuna pankrotimenetlust lõpetava 22.12.2015 määruse resolutsioonis ei kajastu Swedbank AS esimese järgu nõuet, mis oli jaotusettepanekut kinnitavas 22.09.2015 määruses, saab teha järelduse, et esimese järgu nõue rahuldati täies ulatuses. Kuna Swedbank AS ei esitanud jaotusettepanekule vastuväidet ja määruskaebust, pidi ta nõustuma, et tema nõue 1566,24 eurot (15% pandiga koormatud vara müügist) ei lange teise järku vastavalt PankrS § 153 lg-le
  3. Seega pidi Swedbank AS teadma, et usaldusisik ei saa talle väljamakseid teha, sest lõpparuannet kinnitavas määruses ei kajastu tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel esimese järgu nõudena, mis tähendab, et pankrotimenetluses rahuldati Swedbank AS esimese järgu nõue täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja A. Koori kohustustest vabastamise lõpetamise otsustamine tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Võlgniku kohustustest vabastamise asjad vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi (

§ 475

lg 1 p 122).

§ 477

lg-tes 5 ja 7 sätestatu kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevas seaduses ei tulene teisiti. Muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2 kolmas lause). PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millele on pankrotimenetluse või kohustuste vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisti. Eelmärgitud sätetest tuleneb hagita menetlusele omane uurimisprintsiip, mille tagajärg on see, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. 5 Maakohus on antud juhul uurimisprintsiipi rikkunud ning sellest tulenevalt A. Koori kohustustest vabastamise menetluse ebaõigesti lõpetanud. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata PankrS § 153 lg 4. 9. PankrS § 153 lg 4 esimese lause kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. Viru Maakohtu 22.09.2015 määruse resolutsiooni p 1 järgi tunnustati Swedbank AS-i pandiga tagatud nõue summas 10 666,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel I rahuldamisjärgu nõudena. Viru Maakohtu 22.12.2015 määruse põhjendavast osast nähtub, et Swedbank AS-le maksti pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümist välja 8875,38 eurot ehk 85% nõudest ning väljamaksmata osa 1566,24 eurot läheb üle II rahuldamisjärku. Samuti nähtub Viru Maakohtu 22.12.2015 määruse resolutsiooni p-st 2, et PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud nõuetest ei ole raha saanud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 127 739,97 eurot, Eesti Energia AS 204,01 eurot, Nordea Rahoitus Suomi OY 2135,78 eurot ja Swedbank AS 1566,24 eurot.

§ 480

lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega täpsustati Viru Maakohtu 22.09.2015 määrust (millega tunnustati Swedbank AS-i nõuet tervikuna I rahuldamisjärgu nõudena) ning tunnustati sellest 1566,24 euro suurust osa põhjendatult II rahuldamisjärgu nõudena. Viru Maakohtu 22.12.2015 määrus on kooskõlas faktiliste asjaolude ning

§ 480lg 1 teises lauses sätestatuga.

Seetõttu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Swedbank AS-i nõuet 1566,24 eurot II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning Swedbank AS ei ole antud asjas võlausaldaja (puudutatud isik), vale. Tegemist on hagita menetlusega ning maakohus peab võlausaldajate jaotised kindlaks määrama. 10.

§ 198

lg 1 p 2 järgi on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Sama paragrahvi lõike 3 alusel kaasab kohus menetluse osalised omal algatusel. Antud asjas on puudutatud isikuteks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Eesti Energia AS, Nordea Rahoitus Suomi OY ja Swedbank AS (vt maakohtu 22.12.2015 määruse resolutsiooni p 2). Maakohus peab nimetatud isikud kaasama menetlusse ning küsima seisukoha A. Koori täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta. Maakohtu 22.12.2015 määrusest nähtub võlausaldaja Nordea Rahoitus Suomi OY registrikood ja tema Soome aadress ning põhjendamatu on maakohtu ja usaldusisiku seisukoht, et nimetatud äriühingu makserekvisiite ei ole võimalik kindlaks teha. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus, et võimalike väljamaksete tegemine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. 11. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.