Obsah (14)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 363§ 386§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8468 Tsiviilasi K. P. hagi

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 9.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lgs 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on hagi menetlusse võtnud 07.09.2022 määrusega.
2. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda, on: • K. P., AS Maleko ja Osaühing Vesiroos (pankrotis) põhivõlgnikuna sõlmisid 22.02.2019 käenduslepingu. • Harju Maakohtu 21.01.2022 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 62 000 eurot ja menetluskulu 3171.34 eurot, otsus jõustus 03.03.
3. • 10.11.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-14002 kuulutati välja Osaühing Vesiroos (pankrotis) pankrot, millele eelnes saneerimismenetlus. 4 • • • • Osaühing Vesiroos (pankrotis) võlausaldajad kohustusid hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteatest teatama oma nõuetest. Elin Vilippuse kohtutäituribüroo edastas hagejale 06.05.2022 täitmisteate kostja 05.05.2022 täitmisavalduse alusel. Osaühing Vesiroos (pankrotis) juhatuse liige oli K. P.. Hageja esitas hilinenult tingimusliku käendaja nõude Osaühing Vesiroos (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 98 alusel, mis tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgus.
4. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 146 lg 2 järgi põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale ja lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt teatamiskohustus tekib alates sellest, kui on teada saadud pankrotimenetluse algatamisest, seejuures loeb positiivne teadasaamine, mitte teadma pidamine, mille saaks esile kutsuda ka pelk pankrotiteate avaldamine. Lisaks teatamiskohustusele on võlausaldaja kohustatud esitama nõude põhivõlgniku vastu ka viimase pankrotimenetluses. Viidatud kohustuse eesmärgiks on sisuliselt tagada käendaja võimalus hilisemaks regressinõude maksmapanemiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses
5. Hageja hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt seisneb kostja poolt õiguste teostamise kuritarvitamine ja hea usu põhimõtte vastane käitumine selles, et kostja on hageja kui käendaja vastu alustanud täitemenetluse, kuid ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses. Väidetavalt sellise käitumisega kuritarvitab kostja oma õigusi ning seab hageja äärmiselt raskesse olukorda. Lisaks toob hageja esile, et põhivõlgnikul on märkimisväärses ulatuses vara, mille arvelt on võlausaldaja kohustuse täitmine võimalik.
6. Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas koos hagiavaldusega Tartu Maakohtu 31.05.2022 kohtumääruse, millega kinnitati OÜ Vesiroos pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri, ning millest nähtub, et hageja käenduslepingust tulenev nõue on tingimusliku nõudena tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgus. Nimetatud kohtumääruse p-st 11.3 nähtuvalt hageja põhjendas, et ``nõuet ei olnud võimalik varem esitada, sest polnud teada, kas võlausaldajad, kelle Vesiroos OÜ kohustuse täitmise tagamiseks andis K. P. käenduse ja kelle kasuks on käenduslepingust tulenevad nõuded välja mõistetud, esitavad Vesiroos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuded põhivõlgniku vastu. ``
7. Kohus nõustub kostjaga, et hageja tingimusliku nõude esitamisel, ei omanud tähtsust, kas kostja võlausaldajana esitab oma nõude põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses, seega hageja kui käendaja võlausaldajana oleks saanud tingimusliku nõude esitada ka tähtaegselt.
8. OÜ Vesiroos pankrotimenetluses saabus hagile lisatud Tartu Maakohtu kohtumäärusest nähtuvalt nõudeavalduste esitamise tähtaeg 10.01.
9. Kohtuotsus, mille täitmist kostja hagejalt vaidlustatud täitemenetluses nõuab, on tehtud avalikult teatavaks 21.01.2022 ning see jõustus 03.03.
10. Seega oli kostjal võimalus esitada kohtulahend, kui täitedokument täitmiseks pärast otsuse jõustumist 03.03.
12. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas märkinud, et: Kolleegiumi hinnangul ei saa hagiavalduses märgitud asjaoludel välistada, et hageja vastu sundtäitmise algatamine põhivõlgniku kohustuse täitmiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju 5 tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on varem selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu
13. novembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt samas). TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka käendaja ja võlausaldaja vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate võlausaldaja õiguste teostamisele. Kolleegium leiab, et asjaolu, et põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Seega tuleb hagiavalduses esiletoodud asjaolusid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.``
15. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi
16. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja oli põhivõlgniku juhatuse liige, kes käendas ka laenu. Kohus leiab, et kostja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Antud juhul oli käendaja teadlik ettevõtte pankrotist, kelle juhatuse liige ta oli. Ebatõenäoline on olukord, et hageja juhatuse liikmena ei teadnud põhivõlgniku pankrotist. Samuti oli hageja teadlik sisuliselt samal ajal käimasolevast hagimenetlusest, millise lahendi alusel algatati täitemenetlus. Hageja väitel kostja oma käitumisega mitte esitades nõuet pankrotimenetluses, kuritarvitas oma õigusi ning seadis hageja äärmiselt raskesse olukorda. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi avalduse esitamata jätmisega kostja poolt õigusi kuritarvitatud, kuivõrd ka hagejal endal oli seotus põhivõlgnikuga ning nõue esitamise võimalus. Hageja väitel oli ka põhivõlgnikul märkimisväärses ulatuses vara, mille arvelt olnuks võlausaldaja kohustuse täitmine võimalik. Ka seda ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab, et kuivõrd VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, oli hagejal võimalus nimetatud osas võlausaldajaga suhelda. Selliseid asjaolusid

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt, mis võimaldaksid kohtul järeldada, et võlausaldaja kohustuse täitmine olnuks võimalik pankrotimenetluses, ei ole esitatud. Kohtu hinnangul on hageja oletuslikult viidanud ajutise halduri aruandes kirjeldatud varale ja võimalikele nõuetele. Õige on kostja viide, et käendaja on jätnud võimalikule kahju tekkimisele tähelepanu juhtimata VÕS § 139 mõistes ja esitamata oma tähtaegse nõudevalduse. VÕS § 139 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole käitunud halvas usus jättes esitamata oma nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses. 19. Harju Maakohtu 18.10.2022 määrusega kohustati hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatis 1000 eurot. Harju Maakohtu 27.06.2022 määrusega on hagi tagamise korras peatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxxx. Kui hagi jääb rahuldamata, tuleb tühistada hagi tagamise abinõu. Juhindudes

§ 386

lg 4, kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, kuulub käesolevas asjas kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. 6 Menetluskulud 20.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, siis on põhjendatud jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane. Hageja kohtusse pöördumine on vabatahtlik, kuid kostja on kohustatud kohtumenetluses osalema. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud poolte endi või üksnes kostja kanda põhjusel, et hageja suhtes on niigi käimas täitemenetlus. See võimaldaks võlgnikel esitada võlausaldajate vastu hagisid sisuliselt ilma igasuguste tagajärgedeta ja põhjustaks võlausaldajatele täiendavat kahju oma võla sissenõudmisel. 21.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 22.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kostja 23.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 1375 eurot (lepingulise esindaja tasu 12 tunni 30 minuti eest tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksu ei lisandu)). Lepingulise esindaja kulud koosnevad 11.07.2022 hagiavalduse ja määruskaebusega tutvumisest ning määruskaebusele vastuse koostamisest (2 tundi 30 minutit); 27.09.2022 hagile vastuse koostamisest (3 tundi); 08.12.2022 hageja seisukohtadega tutvumisest (30 minutit); 20.01.202323.01.2023 kirjalike teeside koostamisest (6 tundi 30 minutit).
2. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Kostjat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
3. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Kostja menetluskulud on ülepaisutatud ja palub kohtul neid vähendada. 11.07.2022 tehtud toimingute ajakulu võiks olla maksimaalselt kokku 1,5 tundi. Samuti ei ole põhjendatud 27.09.2022 hagile vastuse koostamise ajakulu 3 tundi ja seegi saaks maksimaalselt olla 1,5 tundi. 08.12.2022 hageja seisukohaga tutvumise ajakulu 30 minutit saaks olla maksimaalselt 15 minutit. Ka teeside koostamisele kulunud aeg saaks olla maksimaalselt 3 tundi. 7
4. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja menetluskulude suurusele on otsitud ja paljasõnalised. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on õiglane ega ole ülepaisutatud, sh arvestades poolte poolt esitatud menetlusdokumentide pikkust, nendele lisatud lisasid ja menetluse kulgu. Kohtule jääb ka selgusetuks hageja seisukoht, mille kohaselt oleks kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud üksnes 6 tunni 15 minuti ulatuses, kui hageja esindajal kulus samas menetluses tehtud toimingutele 9 tundi 18 minutit.
5. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 12 tundi 30 minutit. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 1375 eurot (12 tundi 30 minutit × 110 eurot). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis õigusabikulule käibemaksu ei lisandu.
6. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1375 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. 30.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 8