1-19-7903/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2023 Kohtuasja number 1-19-7903 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sergei Uraganovi (isikukood 37906160230) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. jaanuari 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Sergei Uraganov ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Priit Tõnisson Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Sergei Uraganovi ja tema kaitsja määruskaebused Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga määruskaebemenetluses Sergei Uraganovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 128,40 eurot, sealhulgas käibemaks 21,40 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Uraganovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 128,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
7. Tartu Maakohtu
8. jaanuari 2023 määrusega jäeti Sergei Uraganov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. S. Uraganov kannab alates
9. maist 2019 temale Harju Maakohtu
10. novembri 2019 otsusega kohtuotsuste kogumis narkokuritegude eest mõistetud 5 aasta 4 kuu ja 16 päeva pikkust liitvangistust. Kuigi S. Uraganovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud vangla tööhõives, on õppinud eesti keelt, on osalenud vestlustel ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, on läbinud vanglas kaks sotsiaalprogrammi, tal on toetavad lähedased ja vabaduses kindel elukoht, tal on võimalik osaleda vabaduses alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis, tal ei ole võlgasid ning vabanemisfondi on tal kogunenud 1962 eurot, ei kaalu need positiivsed asjaolud üles S. Uraganovi suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kokku on S. Uraganovil neli kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistust kannab ta neljandat korda. Teda on kahel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid mõlemal korral pani ta ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toime uue kuriteo – nii ka viimase narkokuriteo puhul. S. Uraganovi uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab S. Uraganovi narkosõltuvus. S. Uraganov ei pruugi suuta vabaduses narkootikumidest hoiduda – varem ongi ta hakanud uuesti uimasteid tarvitama.
11. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Uraganov ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist ning S. Uraganovi ennetähtaegset vabastamist.
12. S. Uraganovi kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus ei olnud objektiivne. S. Uraganov tahtis end eelmisel korral vabanedes muuta, aga ta eksis. S. Uraganov tuli ise operatiivtöötaja juurde, koos sõitsid nad läbiotsimisele ning rääkisid tema tõusudest ja mõõnadest. Praegu on S. Uraganov kehvas seisus, kuna riik ei taha teda toetada ning kriminaalne maailm peab teda reeturiks. Ta muretseb oma tütre pärast ja soovib alustada koos temaga uut elu. Praegu on tema tütar oma vanaema ja vanaisaga, kuid nemad ei ole võimelised teda normaalselt kasvatama. Ta peab päästma oma tütre. Ta muudab ennast. Ta läks viimasel korral kokkuleppele ning loovutas riigile isegi oma auto.
13. Kaitsja kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus rõhutas liigselt S. Uraganovi varasemat elukäiku ja jättis arvestamata, et ta on teinud vanglas kõik endast oleneva, et tõestada oma muutumist. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustustega saab aidata kaasa S. Uraganovi resotsialiseerumisele ning vähendada tema uute kuritegude toimepanemise ohtu. Karistuse täielik ärakandmine ei garanteeri isiku kuritegevusvaba elu, vaid pigem on selles osas abi loota kriminaalhooldusest.
14. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ennekõike S. Uraganovi korduvad kuriteod, varasemate vangistuste ja ennetähtaegsete vabastamiste ebatõhusus ning tema narkosõltuvusega kaasnevad riskid annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et S. Uraganovist tuleneb suur uute kuritegude oht. Seetõttu leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ning S. Uraganovi ja tema kaitsja määruskaebustel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jäävad need kaebused kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 20 minutit, suhtlemisele kaitsealusega 15 minutit ja määruskaebuse koostamisele 62 minutit. Kokku soovib kaitsja selle eest tasu 128,40 eurot, sealhulgas käibemaks 21,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu S. Uraganovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2