← Eesti

2-19-5205/61

Obsah (9)§ 175§ 663§ 657§ 659§ 456§ 463§ 442§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5205

) § 175 lg-t 3 ja § 465 lg 2 p 8. Praegune tsiviilasi ei ole eriliselt mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostjal on aga menetluses olnud kokku kuus advokaadist esindajat, mis on selgelt ebatavaline ja ebamõistlik. Ka on kostja lepinguliste esindajate ajakulu valdavas ulatuses põhjendamatu. Hageja hinnangul ei ole kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud suuremas ulatuses kui 55 tundi ja 6 minutit. Maakohus vähendas kostja lepinguliste esindajate ajakulu 96 tunnini, kuid sisulisi põhjendusi ei esitanud. Maakohus rikkus

§ 175lg-t 1 ja § 465 lg 2 p 8.

  1. Kostja ei nõustu hageja määruskaebusega ning palub jätta selle rahuldamata.
  2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. 9.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 7714 eurot ületavas osas. Kostja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). 10. Hageja hinnangul on maakohus

§ 175

lg-t 3 rikkudes jätnud tähelepanuta, et kulutused mitmele esindajale ei ole vajalikud. Hageja on esile toonud, et Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ-s esindas kostjat samaaegselt kaks vandeadvokaadist esindajat ning Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-s on kostjale õigusteenust osutanud neli vandeadvokaati. Ka ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjast, milline esindaja millist toimingut on teinud. 11. Kolleegium nõustub hageja etteheitega ja leiab, et maakohus ei ole võtnud selget seisukohta, kas praeguses menetluses oli mitme lepingulise esindaja kasutamise vajalik.

§ 175

lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on teinud vaid üldise märkuse, et lähtuvalt kostja lepinguliste esindajate arvust ja vahetumisest, võib osade toimingute puhul olla tegemist dubleeritud toimingutega. Sellega rikkus maakohus

§ 442

lg-st 8 (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust.

Maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumine ei too aga kaasa ebaõiget lahendit ning selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

  1. Maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks palus ringkonnakohus kostjal täpsustada
  2. juunil 2022 maakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, tuues seejuures välja milline oli esindaja tunnitasu määr ja ajakulu iga esindaja ja iga toimingu kohta. Samuti palus ringkonnakohus selgitada, mis tingis mitme lepingulise esindaja kasutamise vajaduse. 3

(6)Kostja selgitas
  1. veebruari
  2. a vastuses kohtunõudele, et Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ õigusteenuse tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja selgitas, et menetluskulude nimekirja lisas 2 toodud toimingud on tehtud vandeadvokaatide Paavo Kochi ja Annely Sepa poolt. Kuigi menetluses osales kaks vandeadvokaati, oli nende töö korraldatud selliselt, et nad täiendasid teineteise dokumente, mitte ei teinud dubleerivaid toiminguid. Samuti selgitas kostja, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-s jätkas kostja esindamist advokaat Janne-Liisa Ottis, kes tegi kostja esindamiseks toiminguid perioodil
  3. märts
  4. a kuni
  5. veebruar
  6. a. Pärast advokaat Janne-Liisa Ottise lahkumist advokaadibüroost jätkas kostja esindamist vandeadvokaat Liis Mäeker, kes tegi kostja esindamiseks toiminguid perioodil
  7. juuni
  8. a kuni
  9. juuni
  10. a. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
  11. Mitme lepingulise esindaja kasutamist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtupraktikas on leitud, et asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata, kas töömaht oli sedavõrd suur, et õigustas mitme esindaja kasutamist, või oli mõistlik kaasata teine esindaja nt asja mingit aspekti puudutavate eriteadmiste tõttu (Riigikohtu
  12. novembri
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p-d 17 ja 19).
  14. Kolleegiumi hinnangul oli asja keerukust arvestades praegusel juhul põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga äriühingu osa müügilepingu kostja seadusliku esindaja JR poolt toimepandud pettuse mõjul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 lg 1 mõttes. Pettus seisnes selles, et kostja esindaja JR jättis äriühingu osade müügilepingu sõlmimisel hagejale avaldamata asjaolud, mille vastu oli hagejal ostjana äratuntav huvi ning millest JR oli teadlik. Kostja sõlmis hagejaga äriühingu osa müügilepingu teadmisega, et osalus muutub peagi väärtusetuks, seejuures aitas JR kaasa müüdud äriühingu väärtusetuks muutmisele. Hageja väitel on kostja oma seadusliku esindaja JR kaudu rikkunud nii konkurentsikeeldu kui ka ärisaladuse hoidmise kohustust (kasutades teavet klientide ja nendega sõlmitud lepingute tingimuste, sh hindade ja hinnakujundamise aluste kohta, raamatupidamisandmeid, andmebaaside andmeid ja oskusteavet). Hagiavaldusest nähtuvalt seondub vaidlus mitme äriühinguga. Kostja on hageja väidetele vastu vaielnud. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagiavalduses esiletoodud asjaolude (äriühingu varatuks tegemine ning konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine) kohta vastuväidete esitamine eeldas kostjalt nii hageja tõendite hindamist kui ka oma vastuväidete tõendamist. Ka praeguses asjas jõudsid pooled arvukalt väiteid ja tõendeid esitada, sh on esitatud mitmeid taotlusi tõendite kogumiseks. Lisaks asja mahukusele oli see ka õiguslikust küljest keskmisest keerukam vaidlus.
  15. Hageja väidab, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-st esindas kostjat neli vandeadvokaati. Ringkonnakohus on hageja väidet kontrollinud ning see ei vasta tõele. Kostja on selgitanud, et teda esindas üks advokaadist esindaja, kelle büroost lahkumisel hakkas teda esindama sama büroo teine vandeadvokaat. Kuna esimese esindaja lahkumise hetkeks ei olnud täpselt selge, kes hakkab kostjat esindama, teavitati kohut kahest uuest esindajast, kuid toiminguid kostja esindamiseks tegi vaid üks esindaja.
  16. Määruskaebuse väidetest tulenevalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Hageja hinnangul ei ole kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud suuremas ulatuses kui 55 tundi ja 6 minutit, kuid maakohus vähendas kostja lepinguliste esindajate ajakulu vaid 95 tunnini, jättes oma seisukohad põhjendamata. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
  17. Ringkonnakohtu leiab, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg-t 1. Seejuures põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja 4

(6)kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.
  3. Hageja on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate toimingud perioodil
  4. mai
  5. a kuni
  6. juuni
  7. a on olulises osas põhjendamatud. Hageja hinnangul ei ole kliendiga suhtlemise ajakulu hüvitatav ning kostja
  8. juuni
  9. a menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 30 minutit. Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et vaidlustatud määruses ei ole maakohus tagatise taotlemisega seotud toiminguid pidanud terves ulatuses põhjendatuks ning nende hüvitamist ei ole hagejalt nõutud.
  10. Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu perioodil
  11. juuni
  12. a kuni
  13. juuli
  14. a on olulises osas ülepaisutatud. Hagi õiguslikule analüüsile ei saanud kuluda üle 1 tunni ja 30 minuti, hagi vastuse koostamisega seotud toimingud on põhjendatud 15 tunni ulatuses ning kohtumäärustega tutvumisele ei saanud kuluda rohkem kui 5–10 minutit. Maakohus on kostja hagivastuse koostamisega seotud toiminguid pidanud põhjendatuks 22 tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud arvukaid tõendeid, ei ole maakohtu määratud ajakulu 22 tundi ülemäärane. Seejuures on maakohus toimingutele kulunud ajakulu taotletuga võrreldes oluliselt vähendanud (maakohus on põhjendamatuks pidanud üle poole menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust). Ka ei saa ülemääraseks ajakuluks pidada kahe kohtumäärusega tutvumiseks kulunud 15 minutit (
  15. juuli
  16. a toiming). Muude toimingute osas ei ole hageja sisulisi vastuväiteid esitanud.
  17. Hageja hinnangul on ülemäärane ka perioodi
  18. juuli
  19. a kuni
  20. oktoober
  21. a lepinguliste esindajate toimingute ajakulu. Maakohus on vaidlustatud määruses pidanud kostja
  22. oktoobri
  23. a seisukoha koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 20 tundi. Hageja hinnangul ei saanud kostja seisukoha koostamisega seotud toimingutele kuluda rohkem kui 10 tundi. Ka ei kulu kohtumäärustega tutvumisele üle 5–10 minuti ning õiguslikule analüüsile rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Kolleegium nõustub maakohtu määratud ajakuluga ja leiab, et praegusel juhul tuleb arvestada, et hageja enda
  24. septembri
  25. a seisukoht oli 19 lehekülge pikk ning sellega esitati ka uusi tõendeid. Arusaadavalt eeldab seisukoha esitamine vastaspoole menetlusdokumendi ja tõendite analüüsi. Kuigi kostja
  26. oktoobri
  27. a seisukoht kordab ka varem avaldatud seisukohti, siis on maakohus sellega vaidlustatud määruses juba arvestanud, vähendades umbes poole võrra vastuse koostamisega seotud ajakulu. Asjakohatud on hageja etteheited kohtumäärustega tutvumise ajakulu osas, kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei olnud
  28. septembri
  29. a ja
  30. oktoobri
  31. a toimingud seotud vaid kohtumäärustega tutvumisega.
  32. Ka on hageja ajakulu osas ette heitnud, et kostja esindaja on kulutanud aega kliendiga suhtlemisele ja nõupidamisele. Hageja on viidanud, et selline kulu ei ole Riigikohtu praktika kohaselt hüvitatav. Lisaks on hageja hinnangul põhjendamatu kulu, mis on seotud esindaja vahetumisega (hageja on viidanud perioodil
  33. märts
  34. a kuni
  35. aprill
  36. a,
  37. augustil 2021,
  38. veebruaril 2022,
  39. juunil 2022,
  40. juunil 2022 ja
  41. juunil 2022 tehtud toimingutele). 5

(6)Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kliendiga suhtlemise ajakulu ei ole hüvitatav. Riigikohus on leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-48-16, p 13). Seega ei saa kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamisi jätta menetluskulude suurust kindlaks määrates arvestamata põhjusel, et vastavad toimingud ei kajastu (ega saagi kajastuda) toimikus. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Praegusel juhul ongi maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et osa nõupidamise ja suhtlusega seotud kuludest on ülepaisutatud ning on neid kulusid ka vähendanud. Samuti on maakohus vähendanud mõistliku suuruseni kulusid seonduvalt kostja esindajate tööga toimikuga tutvumise ja läbitöötamisega ning esindaja vahetumisega.
  3. Hageja leiab, et kostja esindaja
  4. mai
  5. a toimingu, s.o
  6. mai
  7. a seisukoha koostamise ajakulu 8 tundi ja 18 minutit on ülepaisutatud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et maakohus on vaidlustatud määruses pidanud kostja
  8. mai
  9. a menetlusdokumendi koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Seega on hageja vastuväide asjakohatu.
  10. Hageja hinnangul on ülemäärased ka perioodi
  11. juuni
  12. a kuni
  13. juuni
  14. a lepingulise esindaja toimingud, mis on seotud kostja
  15. juuni
  16. a seisukoha koostamisega. Maakohus on vaidlustatud määruses pidanud kostja
  17. juuni
  18. a seisukoha koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja 18 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka siin diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt võiks 7-leheküljelise menetlusdokumendi lugemisele kuluda 18 minutit. Kostja seisukoha koostamine eeldab ka hageja menetlusdokumendi analüüsi. Ka on esindaja hinnanud täiendavate tõendite kogumise vajadust ning suhelnud kliendiga. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud kliendi huvide kaitsel.
  19. Hageja märgib, et kostja esindaja on
  20. juunil 2022 kulutanud 4 tundi kohtuistungiks ettevalmistumisele ja toimikuga tutvumisele. Hageja hinnangul saab selliste toimingute põhjendatud ajakulu olla 2 tundi. Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et vaidlustatud määruses on maakohus pidanud
  21. juuni
  22. a kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seega on hageja etteheide asjakohatu. 25.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 26. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.