Obsah (4)

§ 1§ 2§ 5§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2010 Haldusasi X kaebus kohustada Rae valda se

).

§ 1

lg 2 kohaselt toimub

-s ettenähtud haldusmenetlus haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud korras, kui

ei näe ette teisiti. Seega kohalduvad lisaks HMS-s sätestatud haldusmenetluse sätted osas, milles

ei sätesta eriregulatsiooni. 18.

§ 2lg 2 sätestab selgitustaotluse legaaldefinitsiooni.

Selgitustaotlus

tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb

§s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. 19. Selgitustaotlusele vastamise korda reguleerib

§ 5. Selle kohaselt on vastamiskohustus adressaadil (lõige 1).

Kui selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi 3 ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule, töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse või organi piires, võib sellele vastata ühiselt (lõige 2). Kui adressaat leiab, et selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale (lõige 3). Kui adressaat leiab, et mõnda selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta selgitustaotluse § 5 lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile (lõige 4). Isikule vastatakse selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (lõige 8). 20.

§ 5lõige 9 sätestab lisaks alused, mil adressaat võib vastamisest loobuda.

Muuhulgas on lubatud vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav (p 6) või kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi (p 7).

§ 5

lõike 9 punkti 3, 6 või 7 alusel vastamisest loobumisel edastatakse selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Teates näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik selgitustaotlusele vastata (

§ 5lg 10).

1. Kaebaja esitas kohtule 29.09.2021 dokumendi, milles on toodud selgitustaotlused, millele vastustaja kaebaja hinnangul vastanud ei ole (KÜSIMUS NUMBER 1 kuni KÜSIMUS NUMBER 7). 21.
2. Küsimuse nr 1 all toodud 03.04.2020 kirjas on kaebaja palunud vastustajal selgitada Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastustaja poolt esitatud kahe e-kirja kohta (saadetud Mark Võrklaeva ning Natalja Grusdami poolt). Kaebaja palus vastuseid järgmistele küsimustele: Kumb dokument tuleb õigeks nimetada? Milliseid dokumente tohib Rae vallavalitsuse poolt väljastada erinevatele Riigiasutustele, ilma vallavanema allkirjata? Vastustaja viitab 11.11.2021 vastuses, et kaebaja selgitustaotlusele on vastatud 30.04.2020 kirjaga nr 15-6/3738-1 (11.11.2021 vastuse lisa 4.1). Kohtule nähtub, et kõnealuses kirjas on vastustaja selgitanud, et lastekaitsespetsialist edastas lastekaitsealase teabe uurimisasutusele kriminaalmenetluse seadustiku § 215 lg 1 ja 2 alusel. Sama on vastustaja vastanud 13.08.2020 kirjas nr 15-6/3738-3 (11.11.2021 vastuse lisa 5). Vastustaja selgitas istungil (25.02.2022 istungi helisalvestis, 10:48:35, 10:57:05) kaebajale, et mõlemad dokumendid on õiged ning see asjaolu on viidatud vastuste mõttest ka välja loetav, vastustaja selgitas oma kirjalikes vastustes kaebajale lastekaitse ametniku aluseid teabe edastamiseks. Kohtule nähtub kaebaja esitatud selgitustaotlusest, et kaebaja on kahtluse alla seadnud lastekaitseametniku poolt saadetud kirja korrektsuse. Vastustaja on selgitanud kaebajale, millisel alusel lastekaitseametnik teavet edastas. Kohus nõustub, et kuigi vastustaja vastused ei sisaldanud sõnaselget vastust küsimusele kumb dokument tuleb õigeks nimetada, on vastustaja esitatud selgitustest arusaadav, et valla lastekaitseametnikud võivad teatud juhtudel teavet edastada ka ilma vallavanema allkirjata. 4 Seega on vastustaja nii faktiliselt kui ka sisuliselt (vastus haakub küsimusega) kaebaja küsimuse nr 1 all toodud selgitustaotlusele vastanud. 21.
3. Küsimuse nr 2 all toodud 30.10.2018 kirjas küsib kaebaja Võsukese lasteaia poolt saadud kirjas (mis puudutab kaebaja lapse kohta info edastamist) sisalduva vastuse osas vastustaja juristilt: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada? Vastustaja viitab 11.11.2021 seisukohas, et vastas kaebaja selgitustaotlusele 30.10.2018 (11.11.2021 vastuse lisa 6) järgmiselt: Täpsustan, et Võsukese Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab info rühmast või valverühmast ning 10.01.2019 kirjaga (11.11.2021 vastuse lisa 6) järgmiselt: Lasteaed on Teile 04.09.2018 väljastanud lapse iseloomustuse. Seega olete lapse kohta soovitud info/hinnangu saanud. Lisaks on vastustaja uuesti vastanud 12.04.2021 vastuskirjaga nr 14-7/3887 järgmiselt: Samas on Rae Vallavalitsuse jurist enda 30.10.2018 ja 10.01.2019 kirjades Teile vastanud, et Võsukese Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab infot rühmast või valverühmast ning et lasteaed on teile 04.09.2018 väljastanud ka lapse iseloomustuse ning seega olete lapse kohta soovitud info/hinnangu saanud. Kohtu hinnangul on seega vastustaja vastanud kaebaja selgitustaotlusele, mis puudutab Võsukese lasteaia poolt kaebajale info edastamist. Kohus selgitab, et selgitustaotlusele vastamisel ei pea vastustaja andma hinnanguid või mingeid olukordi tõlgendama. Vastustaja ülesanne on eelkõige anda teavet. Kohus nõustub vastustaja poolt istungil antud seisukohaga (25.02.2022 istungi helisalvestis, 11:02:07), et vastustaja koosseisuline jurist ei pea selgitustaotlusele vastamisel andma hinnanguid teise vastustaja (all)asutuse või ametniku tööle. 21.
4. Küsimuse nr 3 all toodud kirjas (kirja kuupäev ning muud rekvisiidid puuduvad) küsib kaebaja väite “X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega” kohta. Kaebaja märgib: Rae vastusdokumendis samuti ei ole mitte ühtegi tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada. Kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja palub vastustaja selgitusi ja põhjendusi väite “X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega” kohta või on tegemist teabenõudega, kus kaebaja soovib välja nõuda mingeid konkreetseid tõendeid, mida ta on eelnevalt palunud vastustajal esitada. Vastustaja selgitas istungil kaebajale, et kaebajale on pakutud erinevaid variante koostööks, millistest ettepanekutest on kaebaja loobunud ning sellel põhineb ka vastustaja seisukoht (25.02.2022 istungi helisalvestis, 11:12:30), mida on kajastatud vastustaja 18.07.2019 kirjas nr 15-2/574-11/3 on (hetkeolukorra kirjeldus, lisa 8.1, 8.2). Küsimuse nr 3 p 1 osas nähtub kohtule, et kaebaja on vastustajale eelkõige soovinud ette heita kohtule eksitavate andmete edastamist ning valelikkust. Tegemist on kaebaja väidetega, millest ei ole arusaadav, kas ja millele kaebaja vastust või selgitusi ootab. Küsimuse nr 3 (p 2) all on kaebaja soovinud ka vastuseid järgmistele küsimustele: miks, millal, kuidas toimusid vallaallasutuses Jüri Gümnaasiumis peksmised ja vargused ning mis hetkel vald Politsei kutsus. Vastustaja selgitas 11.11.2021 vastuses, et kaebaja küsimustele varguste teemal on kaebajale vastatud mh 01.09.2021 kirjas nr 15-6/6423-4: Oleme teile varguse teemal korduvalt selgitanud, viimati 25.05.2021 vastuskirjas, et: „Kohaliku omavalitsuse üksus ei tegele varguste menetlemisega, sealhulgas varastatud asjade otsimise ja tagastamise korraldamisega. Meie ei tea muuhulgas, kas ja mida on varastatud ning kui on varastatud, siis kus need asjad asuvad, seega ei saa me neis küsimustes Teid kahjuks aidata. Varguste menetlemine on politsei pädevuses. Kui Teil on tõendeid või teavet selle kohta, mida või millal varastati, on Teil õigus selle teabega politseisse pöörduda.“ Varguse teemal me teile rohkem ei vasta (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 5 lg 9 p 7). Kohtule nähtub eelnevast, et vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele nii faktiliselt kui ka sisuliselt vastanud. 5 21.
5. Küsimuse nr 4 all toodud 28.08.2020 kirjas on kaebaja palunud selgitusi Võsukese lasteaia õpetajate tegevuse kohta. Kaebaja palub vastuseid järgmistele küsimustele: Kas abiõpetajad Kadri Sarv ja Mari-Liis Kaska olid instrueeritud, kuidas käituda, kui rühmaõpetaja Kadi Parve korduvalt karjub laste peale ning lapsevanemad protesteerivad. Kas tööandja Rae vald / Margery Lilienthal on oma töötajatele (Kadri Sarv ja Mari-Liis Kaska) selgelt ja õigeaegselt korraldused ning juhised andnud? Vastustaja on nimetatud pöördumisele esitanud vastuse 15.06.2021 kirjas (11.11.2021 vastuse lisa 14) - Kirjas, mille vastust soovite, on esitatud küsimused Võsukese lasteaiale. Lasteaia eest ei saa meie vastata, mistõttu on teil võimalik pöörduda otse lasteaia poole. Ühtlasi on vastustaja kõnealust teemat käsitlenud oma 12.04.2021 vastuskirjas nr 14-7/3887: […] Märgime, et antud analüüsis ei kontrollita, kas karjumine on aset leidnud, vaid püütakse välja selgitada, kas Teie kirjadele on vastatud. /…/ Iga töötaja on teadlik, et ta on kohustatud käituma eetiliselt ning ta vastutab enda käitumise eest isiklikult ning kui ta näeb, et kolleeg laste peale karjub, siis püüab ta selle olukorra lõpetada. Kohus nõustub vastustaja välja tooduga, et kaebaja küsimused on suunatud Võsukese lasteaiale ja selle tegevusele ning neile küsimustele oskab vastuseid anda Võsukese lasteaed. Seda on vastustaja kaebajale ka selgitanud. Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja selgitustaotluse edastanud vastamiseks Võsukese lasteaiale (

§ 5lg 3 ja 4), kui leidis, et ei ole pädev (kõigile) küsimustele vastama.

Vastustaja on sisuliselt küsimusi käsitlenud 12.04.2021 vastuskirjas, millisel juhul on aga tegemist vastamise tähtaja ületamisega (

§ 6

). Käesoleval juhul ei saa kaebajale tähtaegselt vastamata jätmist pidada vastustaja tahtlikuks või hooletuks käitumiseks, arvestades asjaolu, et kaebajaga seotud pöördumiste hulk on suur ning kohtule esitatud materjalide põhjal nähtub, et kaebaja on esitanud samasisulisi korduvaid päringuid. Selgitustaotluse pädevale asutusele edastamata jätmist ja vastamise tähtaja ületamist saab pidada küll vastustaja õigusvastaseks tegevuseks, kuid kuna 12.04.2021 seisuga on kaebaja küsimuse nr 4 all toodud selgitustaotlusele vastatud, siis jääb kohustamisnõue (kohustada vastustajat selgitustaotlusele vastama) küsimuse nr 4 osas rahuldamata. 21.

1. Küsimuse nr 5 all toodud
2. augusti kuupäeva kandev kiri sisaldab järgnevaid küsimusi: miks õpetaja Kadi Parve niimoodi alatult käitub? Keegi rühmapersonalist käib pidevalt min lapse emale taga kirumas KORDUVALT, miks seda tehakse? Mis on lasteaia ettepanek, et selliseid alatuid süüdistusi ei korduks? Kas Võsukese lasteaias on õpetajatel kombeks lapsevanemaid taga rääkida ja üksteise vastu üles ässitada? Paluks selgitust, kuidas ma saan lasteaiast infot, kui te olete keelustanud rühmaõpetajatel mulle minu lapse kohta info jaotamise? Teie kirjas kohtule on lõik, kus kinnitate, et Markus tuleb ja läheb emaga ning tema uue elukaaslasega rõõmsalt koju. Kas see lause peab tähendama seda, et lapse minuga, kui isaga rõõmus ei ole? Paluks selgitust! Samas kirjas loen välja, et mina olen lapse lasteaeda toonud nii, et pole õpetajale last üle andnud ja olen mingisse ruumi lapse üksi jätnud – Paluksin selgitust, kuupäevaliselt! Te nimetate minu negatiivset meeleolu, aga samas kirjutate, et rühmapersonal eriti minuga ei kohtu. Paluks selgitust, kuidas te siis teate minu meeleolu? Teie lasteaed otsustas, et Markus võiks minna saviteraapiasse. Aga miks teie lasteaed otsustas, et räägime selle info edasi AINULT emale aga isa eest infot varjame? […] miks Markusel lubatakse mööda lasteaeda joosta paljajalu, kuigi on nii teid kui rühmapersonali teavitatud tema jalgade eriolukorrast ja arsti nõudest kanda tugijalatseid? […] kui ma võtan lahti Eliisis oleva päeviku, siis näen, et päevik on täitmata vahemikus 1.09 kuni 14.09.17 ning 16.05 kuni 31.05.
3. Kuidas nii saab, et üks õpetaja suutis iga päev pilte panna ja teine ei suuda mitte iga nädal? Vastustaja on 11.11.2021 vastuses märkinud, et tal puudub kaebaja küsimuse nr 5 osas järgnev teave: mis aastal on kiri saadetud ja mis numbriga registreeritud, mistõttu on võimatu kirja ja selle vastust leida. Kaebaja väitis istungil, et kiri on saadetud 08.08.2019 (25.02.2022 istungi 6 helisalvestis, 11:48:51). Vastustaja märkis 07.03.2022 kohtule edastatud täpsustuses, et Rae valla dokumendiregistris ei ole 08.08.2019 registreeritud aadressilt xxxxxxx saadetud kirju. Kohus on seisukohal, et arvestades kaebajaga seotud pöördumiste arvu vastustaja dokumendiregistris, on kõnealuse kirja tuvastamine vastustaja jaoks käesoleval hetkel keeruline ning kõigi pöördumiste ja vastuste läbi töötamine võtab suure ressursikulu. Kohtule nähtub küsimuse nr 5 all esitatud küsimustest, et need on suunatud peaasjalikult Võsukese lasteaiale. Kaebaja soovib saada teavet, mis on seotud konkreetsete lasteaias toimunud olukordadega, mille osas ei peagi vastustaja oskama üksikasjalikke selgitusi anda. Konkreetsete juhtumite kohta on eelduslikult kõige asjakohasem teave Võsukese lasteaial, mistõttu on kaebajal eesmärgitu küsida kõnealust teavet vastustajalt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et omaette küsimus on ka, kas nimetatud info on kaebaja jaoks enam aktuaalne, kui kumbki kaebaja lastest enam lasteaias ei käi. Kuivõrd kõnealust selgitustaotlust ei ole vastustaja dokumendiregistris registreeritud, ei saa väita, et vastustaja on jätnud selgitustaotlusele õigusvastaselt vastamata või vastamiseks pädevale asutusele edastamata. Kohtul puudub võimalus tuvastada, et kiri on saadetud 08.08.2019 ja mitte mõnel teisel kuupäeval. Kuivõrd küsimuse nr 5 osas ei ole kohtul alust vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, puudub alus kaebaja kohustamisnõude selles osas rahuldamiseks. 21.
4. Küsimuse nr 6 all toodud
5. juuni kirjas on kaebaja küsinud järgmist: Paluks uurige välja, kes on valdkonna teenistuja ja paluge tal saata ka vastusdokumendid teabenõude korras. Vastustaja on 11.11.2021 vastuses viidanud, et sellele pöördumisele on vastustaja vastanud 21.06.2021 kirjaga (11.11.2021 vastuse lisa 15) - Lastekaitsespetsialist, kes teie perega kirja saatmise ajal tegeles, oli Hannely Paloson. Kohtu hinnangul on kaebaja päringu näol tegemist teabenõudega (AvTS § 6), millele on vastustaja tähtaegselt (AvTS § 18 lg 1) ning sisuliselt vastanud. 21.
6. Küsimuse nr 7 all toodud 27.08.2020 kirjas on kaebaja esitanud järgmise küsimuse: Lisaks juurde sooviks teada, kes kinnitas SKA-le olukorra üle hindamise ja kes konkreetselt selle läbi viib? Vastustaja on 11.11.2021 vastuses viidanud, et kõnealusele päringule vastati mh 25.09.2020 kirjaga (11.11.2021 vastuse lisa 16). Vastustaja selgitas järgmist: Teie esitatud küsimustele on Rae Vallavalitsus vastanud korduvalt. Oleme koostanud ka lastekaitse seisukoha 04.09.2020 ning avaldanud tsiviilasja nr 2-18-478 lahendava kohtuniku vastaval korraldusel. Lisaks käsitles vastustaja kõnealust teemat 29.04.2021 kirjas (11.11.2021 vastuse lisa 17), milles vastustaja selgitas mh: 30.09.2020 toimunud kohtumisel oli tegemist SKA ja KOV-de töökoosolekuga, kus lepiti kokku suunad edasiseks koostööks ning SKA roll omavalitsuste nõustamisel. Kohtu hinnangul on küsimuse nr 7 all toodud päringu näol tegemist teabenõudega, kuivõrd eelduslikult on tegemist infoga, mida ei ole vaja eraldi analüüsida või süstematiseerida. Kuivõrd kaebaja 27.08.2020 teabenõudele vastati 25.09.2020, on tegemist teabenõudele vastamise tähtaja ületamisega (AvTS § 18 lg 1). Samas ei nähtu, et teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmine oleks olnud tingitud vastustaja tahtlikust või hooletust käitumisest. Vastustaja 25.09.2020 kirjas on viidatud, et kaebaja küsimustele on varem juba korduvalt vastatud. Samuti tuleb arvestada kaebaja poolt vastustajale esitatud pöördumiste hulka ja iseloomu. Ka juhul kui lähtuda sellest, et teabenõudele vastamisega hilinemine kujutas endast vastustaja õigusvastast tegevust, vastati kaebaja 27.08.2020 kirjas toodud teabenõudele hiljemalt 25.09.2020 ning lisaks 29.04.2021 kirjaga. Seetõttu jääb kohustamisnõue (kohustada vastustajat vastama) küsimuse nr 7 osas rahuldamata. 7 21.
7. Vastustaja on oma vastuses viidanud ka 12.04.2021 kirjale „Vastuskiri vastamata kirjade teemal“. Nimetatud vastuskirjas on vastustaja käsitlenud kaebaja etteheiteid seoses vastamata kirjadega. Vastuskirjas nähtub, et Rae valla dokumendihaldussüsteemis (alajaotises „Sotsiaalhoolekande korraldamine: Kirjavahetus lastekaitseküsimustes“) on kaebaja poolt saadetud ja kaebajale saadetud kirju kokku 166, mis omakorda koosnevad mitmetest kirjadest. Seega on dokumendihaldussüsteemi nimetatud alajaotises kaebajaga seoses ligikaudu 730,4 kirja. Kaebajale on selgitatud, et selleks, et kontrollida, kas kaebaja kõigile kirjadele on vastatud, tuleks kõik need kirjad läbi töötada, mis nõuaks aga suurt aja- ja inimressurssi ning vastustaja töö ümberkorraldamist. Seejuures on vastuskirjas käsitletud mõningaid kaebaja teabenõuetega seotud teemasid – kaebajale vastati nii küsimuse nr 2, nr 4 ja nr 7 kohta. Vastustaja jagas kaebajale ühtlasi juhiseid, tagamaks, et kaebaja saaks kõigile oma päringutele asjakohased vastused – vastustaja on kaebajal palunud keskenduda aktuaalsetele küsimustele, mis omavad tähtsust praegusel hetkel teemaks olevate probleemide lahendamisel. Vastustaja selgitas, et ei õigusta olukorda, kui mõnele küsimusele on jäänud vastamata, kuid eeldame, et soovite saada enda küsimustele vastuseid, et kaitsta enda laste huve praegust olukorda silmas pidades, mitte tõsta halduskoormust pelgalt sel põhjusel, et hoida rangelt kinni enda õigusest saada igale küsimusele (sh mitu aastat vanadele küsimustele) vastus, kuigi küsimus ja vastus ei ole enam isegi aktuaalsed. Kohtu hinnangul on vastustaja 12.04.2021 vastuskirjas toodud juhised asjakohased. Selleks ajaks esitatud selgitustaotluste põhjal järeldab kohus, et kaebajal on järjekindel tahe saada vastustajalt vastus kõikidele enda küsimustele, arvestamata, et: 1) küsimustele vastamine ei ole vastustaja võimetes (nt puudub vastav teave, vastamiseks on pädevam muu isik või asutus); 2) küsimusele on varasemalt juba vastatud; 3) küsitav teave ei oma enam aktuaalset tähendust; 4) küsimused on retoorilises stiilis, hinnanguid andvad, ründavad või ka halvustava alatooniga.
8. Kohus on seisukohal, et kuigi ühelt poolt on vastustajal kohustus täita

-st tulenevat kohustust vastata selgitustaotlustele tähtaegselt ning sisuliselt, siis on ka teabe või selgituste taotlejal kohustus käituda heauskselt ning mitte oma õigusi kuritarvitada. Kui kaebaja esitab korduvalt samasisulisi kirju (mis omakorda koosnevad mitmetest kirjadest), ei aita see efektiivselt kaasa selgitustaotluste õigeaegsele ning sisulisele lahendamisele. Selline kaebaja tegevus on viinud olukorrani, kus vahetatud kirjade hulk on niivõrd massiivne, et nende läbitöötamine ja kontrollimine halvab oluliselt vastustaja töökorraldust. Juhul kui vastustaja on kaebaja pöördumisele vastanud, puudub tal kohustus seda uuesti teha. Selgitustaotluse eesmärk on saada teavet, mis on selgitustaotluse adressaadi käsutuses ning mis, erinevalt teabenõudest, nõuab täiendavat analüüsi, sünteesi. Selgitustaotlus ise peab aga olema arusaadav, sh peab selguma konkreetne küsimus, millele vastust oodatakse. Samas ei saa isik nõuda, et talle vastataks talle sobivas sõnastuses või talle sobival kujul. Kohtu kontroll selgitustaotluse sisu osas piirdub sellega, kas vastus on asjakohane ning käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid. Juhul kui isik ei nõustu sisu osas vastusega, mis talle on antud, puudub kohtul alus vastustajale ettekirjutusi teha. Kohus kontrollib üksnes, kas kaebajale on vastatud

nõuete kohaselt.

1. Kohus selgitab, et selgitustaotluse küsimused ei saa olla ka provotseerivad, halvustava alatooniga või retoorilised. Selliselt on vastustajal keeruline kaebajale anda asjakohaseid vastuseid, kui sisuliselt puudub küsimus, millele vastata. 8
2. Kaebajal on endal võimalik tagada, et tema küsimused saaksid vastused – jälgida selgitustaotluse adressaadi (käesoleval juhul vastustaja) juhiseid, esitada küsimused selgelt, eraldi kirjadena/avaldustena, vajadusel isegi muust tekstist eraldi märgistatult (alla joonitult/ paksus kirjas), selgete ja üheste viidetega.
3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et vastustaja on kaebuse esemeks olevatele selgitustaotlustele ja teabenõuetele sisuliselt vastanud ning seega puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 9