2-22-16139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-16139 Menetlustoiming Nõuete määramine Ü

§ 28lg 2).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (

§ 54lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik

1. Txxxxx Txxxxxxx esitas 25.10.2022 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Temaga koos elab tema elukaaslane ning kaks alaealist last. Võlgnik töötab Vxxxxxxxxx OY-s automehaanikuna ning tema töötasu on 1300-2800 eurot netos. Talle kuulub tema elukohaks olev korter (xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond) väärtusega 10 000 eurot ning sõiduk Volvo V70 (2008.a) väärtusega 2500 eurot. Võlgnikule laekub igakuiselt ka sotsiaaltoetused riigilt/kohalikult omavalitsuselt 120 eurot. Võlgniku pere igakuised kulud on kokku 1320 eurot, mida kannavad nii võlgnik kui tema elukaaslane. Võlgnevuste tasumiseks jääb võlgnikul 1400 eurot. Võlgnikul on kohustusi 10 võlausaldaja ees summas 32 878,59 eurot. Võlgnik selgitas, et tema makseraskused tekkisid koroona ajal sissetuleku langemise tõttu. Võlgnik oli sunnitud võtma uusi laene, et olemasolevaid kuumakseid tasuda. Võlgnik asus tööle autotööstusesse 2021.a lõpus. 2022.a alguses puhkenud Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti tulemusel sai kannatada ka autotööstuse ettevõte, kus võlgnik töötab. Varuosade ja autode tarned hilinesid, mille tõttu vähenes ka võlgniku tehtava töö maht ja sissetulek. Võlgnik on vähendanud oma väljaminekuid elamis- ja sõidukulude arvelt, et raha rohkem kätte jääks. Võlgnik on sõlminud võlausaldajatega ka maksegraafikuid, kuid võlausaldajate pakutavad kuumaksed on olnud liiga nõudlikud. Võlgniku sõnul suudaks ta ümberkujundamise kava täita nõuetekohaselt. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist.
2. 01.11.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni.
3. 01.12.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 36 873,95 eurot, millest põhinõuded on 31 871,07 eurot ja kõrvalnõuded 5790,50 eurot. Põhinõuded sisaldavad kohtutäituri tasusid summas 4028,14 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida sissenõudjad on reaalselt tasunud (riigilõiv ja menetluskulud). Võlgnikule kuulub korter, mille väärtuseks on umbes 10 000 eurot ning pangakontodel olev rahajääk 1141,65 eurot (seisuga 30.11.2022). Võlgniku sissetulek on viimase 10 kuu jooksul keskmiselt 1459,58 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikule kuulub auto Volvo V70 (2008.a), mille hinnanguline väärtus on 2500 eurot. Võlgnik saaks maksta võlgnevuste katteks umbes 700 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4. 06.12.2022 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et käib Soomes tööl, kuid alaline elukoht on Eestis. Ta selgitas, et omab kontot ka Soome pangas, kuid kannab palga ise Eesti arvele üle iga kuu. Ta käib tööle graafiku alusel. Kaks nädalat Soomes ja nädal kodus. Võlgnik maksab elektri, kommunaalide, sidekulude ja transpordi eest ning toidu eest Soomes. Elukaaslane kannab lasteaiamaksu ja enda toidu Eestis. Võlgniku sõnul on autotööstuses hakanud olukord paranema. Töökoht on nüüd stabiilne. Usaldusisiku sõnul on hinnangus antud sissetulek keskmine. Viimased kuud jääb sissetulek ikka 1900-3000 eurot ringi. Vähendada saaks kõrvalkulusid ja täituri tasudelt saaks alla. Põhisummaks paneks usaldusisik 27 000 eurot ning teeks ümberkujundamiskava 40 kuu peale. Põhisumma saaks makstud ja kõrvalnõuded kõik maha. Võlgnik tahab korterit säilitada.
5. Kohus määras 12.12.2022 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1000 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (500, 250 ja 250 eurot). Võlgnik tasus nimetatud summad. 27.12.2022.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava ja seisukohad
6. 27.02.2023 esitas nõustaja ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. Kavast nähtuvalt on kohtutäiturite nõuete osas kohustuste põhiosa arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulud ning põhitasu võrdeliselt summaga vastavalt KTS § 32 lg-le
7. Ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on kokku 36 729,82 eurot, milles on arvestatud kohtutäiturite põhitasud täissummas. Võlgniku viimase 12 kuu keskmine töötasu on olnud 1832,59 eurot. Viimasel kolmel kuul on võlgniku keskmine sissetulek, võrreldes eelmise aasta novembris arvestatud keskmise sissetulekuga, suurenenud 373 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand xxxxxx külas xxxxxxxxx vallas, mille väärtus võlgniku hinnangul on u 10 000 eurot ning sõiduk Volvo V70

§ 26

lg 3 p-le 1 ja lg-le 4 ning leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb lisaks pankrotimenetluse võrdlusele kohaldada ka nö tavapärase tarbija kriteeriumit. Maksejõuetuse avalduse teinud isik ei saa ainuüksi maksejõuetuse avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab. Kui võlgnik ei ole maksejõuetu, siis on oma tavapäraste kohustuste täitmine pikema aja jooksul põhjendatud. Tavapäraselt tasuvad laenu võtmisel isikud oma kohustusi ja seda mitmete aastate jooksul. Siinkohal tuleb aga kaaluda, mis on mõistlik ja põhjendatud periood. Võlausaldaja hinnangul suudaks võlgnik 56 kuu jooksul tasuda kogu oma võlgnevused. Võlgnik tasuks iga kuu 655,89 eurot (36 729,82/56) ja see aeg on mõistlik, võttes arvesse võlgniku enda pakutud maksevõimet (700 eurot) ning väljakujunenud krediidiandjate keskmiste väikelaenude makseperioodide pikkusi. 8. Renovum OÜ avaldas, et tema nõue tuleneb maksekäsust tsiviilasjas nr 2-22-131346, mille alusel mõisteti võlgnikult välja 1898,25 eurot, millele lisandub väljamõistetud viivis 0,065750% võla põhiosalt, s.o 1149,38 eurolt. Kogunenud viivis alates 16.09.2022 kuni 11.11.2022 on 43,08 eurot. Koguvõlgnevus on 1941,33 eurot (1898,25+viivis seisuga 11.11.2022 summas 43,08). Täitemenetluse raames sai võlausaldaja 146,75 eurot, mis läks riigilõivu, menetluskulude ja sissenõudmiskulude katteks. Võlgnevuse jääk on 1794,58 eurot (1941,33-146,75). Võlausaldaja ei olnud nõus, et kõrvalnõudeid vähendatakse, sest sellega ei arvestata piisavalt võlausaldajate huvidega. Võlgnikule kuulub auto ning ta pole märkinud, et see on talle hädavajalik. Avaldaja saab realiseerida auto ning kasutada raha oma kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja märkis, et auto keskmine väärtus on www.auto24.ee kohaselt alates 4500 eurot ja rohkem. Võlgnik ei ole pöördunud võlausaldaja poole kompromissi ettepanekuga. Võlausaldaja selgitas, et kui võlgnik pöördub õigeaegselt võlausaldaja poole, siis tehakse talle võimalikult mugav maksegraafik. Võlgniku sissetulekust piisav kohustuste täitmiseks ka võlgasid ümber kujundamata. Kohustuste täitmise aega tuleks pikendada 56 kuuni, siis suudaks võlgnik täita kõik enda kohustused.

eesmärgiks ei ole võlgniku vabastamine viivistest, kõrvalnõuetest ja muudest kuludest. Võlausaldaja on kannab kahju, kui võlgnik täidab ainult põhikohustuse. Võlausaldaja on äriühing, mille eesmärgiks on ja peabki olema kasumi teenimine.

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et kavaga tuleb ettenäha ka tema põhitasu 50% ulatuses.
2. Usaldusisik ei olnud nõus nõus võlausaldajate vastuväidetega. Usaldusisik oli nõus, et ainuüksi maksejõuetusavalduse esitamine ei tohiks panna võlgnikku soodsamasse olukorda kui isikut, kes täidab oma kohustusi korrektselt, kuid juhtis tähelepanu sellele, et PlusPlus Capital AS on võrrelnud isikut, kes suudab igapäevaselt oma kohustusi täita isikuga, kes on muutunud võlgnikuks ja kelle suhtes on juba algatatud nii inkassomenetlused kui täitemenetlused. Enamustes usaldusisikuga seotud võlgade ümberkujundamismenetlustes on peamiseks vastulause esitamise põhjuseks võlausaldajatel liiga pikk tähtaeg, kus tuuakse põhjenduseks võlausaldajate huvide riivamise pikatähtaja tõttu. Usaldusisik on koos võlgnikuga kaalunud võimalusi, kuidas võimalikult lühikese tähtajaga saaks võlausaldajate nõuded täidetud arvestades praegust üldist majanduslikku olukorda ja kõrget inflatsiooni. Renovum OÜ vastuväidetega seonduvalt selgitas usaldusisik, et võlausaldaja põhinõue on 1149,38 eurot, riigilõiv ja menetluskulud kokku 85 eurot ning kõrvalkulud 663,87 eurot (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-22-131346). Sellele on lisandunud vastavalt võlausaldaja poolt esitatud andmetele viivis 43,08 eurot. Vastavalt kohtutäituri ja võlausaldaja poolt esitatud andmetele on täitemenetluses laekunud võlausaldajale 146,75 eurot, seega kogu võlgnevuse jääk on 1794,58 eurot. Ümberkujundamiskavas on Renovum OÜ koguvõlgnevus märgitud 1795,58, mis on 1 euro võrra suurem näpuvea tõttu. Antud nõude puhul on usaldusisik vähendanud täitemenetluses saadud summa võrra kõrvalkulusid, mitte põhinõuet (mille hulka kuuluvad ka menetluskulud), seega on usaldusisik arvestanud võlausaldajale soodsamalt võla tasumist. Võlausaldaja on oma seisukohas toodud arvestuses, et täitemenetluses laekunud summa 146,75 on arvestatud riigilõivu, menetluskulude ja sissenõudmiskulude katteks. Vastutulles võlausaldaja soovile arvestada täitemenetluses saadud summa just võlausaldaja poolt toodud arvestuse järgi, peaks võlgnik Renovum OÜ-le tasuma põhivõlgnevuse summas 1149,38 eurot kuumaksega 27,37 eurot. Usaldusisik võrdles varanimekirja koostamise ajal portaalis www.auto24.ee sarnaseid sõidukeid, kuid tol hetkel ei olnud ühtki sama vana, samade näitajatega (mootor 3,2 l) sõidukit, mida võrrelda. Sõidukit müües peab arvestama nii selle seisukorda kui ka sõidukiga kaasnevaid kulusid. Nii suure mootoriga auto võtab ilmselgelt ka rohkelt kütust ning praeguses majanduskliimas arvestades kütuse hinnaga on ebatõenäoline võlausaldaja poolt toodud summade eest sõiduki müük. Usaldusisik palus muuta kavas Renovum OÜ põhinõude suuruseks 1149,38 eurot, koguvõlgnevuseks 1794,58 eurot, kuumakseks 27,37 eurot ning ümberkujundatav kogusumma 27 751,58 eurot ning kuumaksed kokku 660,75 eurot. Kohtutäituri vastuväitede osas selgitas usaldusisik, et on toetunud teises menetluses kohtu poolt toodud põhjendusele, et kohtutäitur on jätnud esitamata oma hinnangu aluse ja tõendid oma vastuväite kohta. Kohus on teises menetluses oma otsuses viidanud, et: „Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub ka täitetoimingute hulgast ja mahust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega.” (2-2213121 p 12). Usaldusisiku hinnangul on kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve, mida kinnitab kas või asjaolu, et enamus võlausaldajaid on kavaga nõus. Kuna kohaldamisele ei tule

§ 26lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid.

Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (

), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.

jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus.

§ 68

lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast

jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada

-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad (v.a Renovum OÜ) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüs võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Renovum OÜ märkis, et tema põhinõudeks on 1149,38 eurot ning kõrvalnõueteks kokku 791,95 eurot, kokku 1941,33 eurot. Renovum OÜ sõnul sai ta täitemenetluse ajal kätte 146,75 eurot ning võlg on 1794,58 eurot. Võlausaldaja sõnul läks tasutud summa riigilõivu, menetluskulude ja sissenõudmiskulude katteks. Usaldusisik palus võlausaldaja põhinõude kavas muuta vastavalt sellele, kuidas võlausaldaja täitemenetluses saadud summad kasutas. Kohus leiab, et Renovum OÜ nõue tuleb kindlaks määrata vastavalt sellele, kuidas ta seda arvestas. Põhinõudeks jääb seega 1149,38 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 645,20 eurot (791,95-146,75). Kogunõudeks jääb 1794,58 eurot. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2 ja Renovum OÜ nõude muudatust), kuid muudab viimase kuu osamakse suurust. Kohus märgib, et 42 osamakse korrutamisel iga võlausaldaja osamakse suurusega ei ole tulemuseks 100%-line põhinõue. Mõnel võlausaldajal on vähem ja mõnel rohkem. Kuna kava kohaselt tuleb täita kõigi võlausaldajate nõuded 100%, siis parandab kohus kavas esinevad arvutusvead ise ära. Võlgnikul tuleb teha iga võlausaldaja nõude osas 41 osamakset ühes suuruses ning viimaste osamaksete suurused on erinevad. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded ja kohtutäiturite nõuded D nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 36 728,82 eurot.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 3 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 7389,94 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 29 338,88 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

§ 26

lg-st 2 olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (100% ulatuses) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväite esitanud võlausaldaja Renovum OÜ leidis, et auto ei ole võlgnikule hädavajalik, selle väärtus on suurem kui 2500 ning võlgnikul tuleks see maha müüa. Samuti leidis Renovum OÜ, et võlgnik saaks kõik ära maksta, kui kava tehakse 56 kuuni. Kohus on seisukohal, et üks auto on mõistlikus proportsioonis võlgniku pere suurusega. Võimalik, et võlgnik vajab seda ka tööl käimiseks. Autot pole põhjendatud müüa. Kuigi sõiduki väärtus on võlgniku hinnang, ei saa lähtuda ka Renovum OÜ seisukohast, et auto on väärt rohkem kui 4500 eurot. Sõiduki müügihind sõltub sõiduki seisukorrast ja konkreetsetest tehnilistest näitajatest, mida võlausaldaja ei tea. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et 15 aastat vana auto oleks väärt rohkem kui 4500 eurot. Samuti leiab kohus, et 3,5 aastat on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Võlausaldajad saavad suurema osa oma nõudest (kogunõuete suurusest vähendatud vaid 8977,24 eurot, s.o 24,44%) ja võlgnikule võimaldatakse mõistliku aja jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on kavaga seda tehtud. Vastuväite esitanud võlausaldaja PlusPlus Capital AS leidis, et hinnata tuleks

§ 26

lg 3 ja 4 eelduseid ning sellele lisaks ka täiendavaid kriteeriume ehk nn „tavapärase tarbija“ kriteeriumit, sest võlgnik ei saa ainuüksi maksejõuetuse avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab. Kohustuste täitmise aega tuleks pikendada 56 kuuni, et võlgnik saaks kõik võlad tasutud. Kohus selgitab, et käesolevalt ei kuulu

§ 26

lg 3 ega 4 kohaldamisele, sest kava kinnitamine toimub

§ 26lg 2 järgi, sest pea 80% võlausaldajatest olid kavaga nõus.

Kava kinnitamisel tuleb hinnata, kas vastuväite esitanud võlausaldajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes võlausaldajatega, kes vastuväidet ei esitanud. Kava kinnitamisel ei võrrelda võlgade ümberkujundamist pankrotimenetlusega ega ka mingite muude võlausaldaja poolt väljamõeldud kriteeriumitega. Kohus märgib, et pole kohane võrrelda võlgnikku tavapärase tarbijaga. Tavapärasel tarbijal pole tekkinud võlga, menetluskulusid, täitekulusid, viivist jms kulusid. Tavapärane tarbija ei ole makseraskustes. Võlgnik on makseraskustes ning tema võlgnevus ei koosne enam tavapärasest põhinõudest ja intressist. Võlgniku suhtes on seadusandjad ette näinud meetmed, mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma maksejõue, st makseraskus ei muutuks maksejõuetuseks. Selliste meetmete rakendamisel ei pruugi võlausaldajad saada tagasi 100% enda nõuetest, kuid saavad kindlasti rohkem kui nad saaksid pankrotimenetluse läbi. Oluline on võlgade ümberkujundamisel see, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt mitte see, et kõik võlausaldajad saaksid kindlasti enda nõuded täidetuks 100% ulatuses. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt (vt all) ning põhjendatud ei ole pikendada kava täitmist 56 kuuni (vt ülal). Vastuväite esitanud võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et talle tuleb põhitasu maksta 50% ulatuses. Kohtutäituri ei ole oma seisukohta põhjendanud. Käesolevalt on käimas võlgade ümberkujundamise menetlus ning tavapärased täitemenetluse ja kohtutäituri seaduse sätted ei kuulu automaatselt kohaldamisele.

§ 21

lg-st 1 lähtuvalt on võimalik ümber kujundada kõiki võlgniku isiklikke võlgasid, seejuures kasutada ümberkujundamise viisidena tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Tähtaja pikendamist ja osadena täitmist saab kasutada üksnes elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas (

§ 21lg 2).

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kohtutäituri põhitasu on võimalik ümber kujundada (3-2-1-70-15 p 25). Piiranguid kohtutäituri tasu nõuete ümber kujundamiseks pole. Seega on võimalik ka kohtutäituri nõuete osas kasutada

§ 21

lg-s 1 märgitud ümberkujundamise viise, sh kasutada nõuete vähendamist (erinevat moodi, ühetaoliselt, võrdselt kohtlevalt) ning seda ka rohkem kui pooles ulatuses. Kuna kohtutäitur ei ole enda vastuväites selgitanud täpsemalt, miks tema nõue peaks täidetama 50% ulatuses, leiab kohus, et põhjendatud on kohtutäituri põhitasu vähendamine vastavalt kavale. Kohus nõustub selles osas usaldusisiku põhjendustega. Eeltoodust tulenevalt ei anna ühegi võlausaldaja vastuväited alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on muutuv töötasu, igakuised elamiskulud ning mh ka suuremad kulud Soomes tööl käimiseks. Samuti tuleb arvestada tema ülalpidamiskohustusega kahe lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1832,59 eurot kuus (neto, 12 kuu peale arvestatuna). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 660,70 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist Soomes ja seega ka sellise sissetuleku saamist, samuti pidada ülal kahte alaealist last. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti pole põhjendatud pikendada võlgade tasumise tähtaega. 3,5 aastat on mõistlik tähtaeg kava täitmiseks ja selline aeg ei ole liiga lühike ega ole liiga pikk. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 3,5 aastani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 26lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§-st

1. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas alates 01.03.2024 ja viimane aruanne esitada 01.09.2026.a. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne
2. oktoobriks
3. Menetluskulude jaotus

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1080 eurot (12h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 54

lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses on 145 eurot ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on samuti 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1080 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis maksejõuetusmenetluses tehtud toimingute ning kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku kõik tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1080 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust 1000 euro ulatuses ning 80 euro ulatuses võlgniku enda poolt. Tasu tuleb

§ 54lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik