← Eesti

1-23-1166/13

Obsah (10)§ 255§ 199§ 63§ 73§ 68§ 78§ 54§ 55§ 831§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1166 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Re

§ 255

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Karolis Rusevičius isikukood: 39308121620 asukoht: asub vahistatuna XXX Vanglas XXX elukoht vabaduses: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata tõkend vahistamine kohaldatud 05.01.2023. a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Karolis Rusevičius

§ 255

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub Karolis Rusevičiusel kohesele ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust ning 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) päeva vangistust jätta Karolis Rusevičiuse suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Karolis Rusevičius ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata Karolis Rusevičiuse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Karolis Rusevičiuse poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, so 05.01.2023. a.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.03.

  1. a. Karolis Rusevičiuse suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus, siis pärast kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse ärakandmist.
  2. Lisakaristus

§ 54

lg 1 alusel mõista Karolis Rusevičiusele lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvestada lisakaristuse kandmise algust alates Karolis Rusevičiuse Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

  1. Salvestis ja asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat, millel salvestised ütluste seostamisest olustikuga XXX. a, menetlustoimingu venekeelne stenogramm koos tõlkega ning ütluste seostamine olustikuga XXX. a. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist hambavahede puhasti, mis leiti ja võeti kaasa XXX. a sündmuskoha vaatluse käigus XXX ning mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis.
  2. Konfiskeerimise asendamine

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel välja mõista Karolis Rusevičiuselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 7 000 (seitse tuhat) eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele narko- ja organiseeritud kuritegude talituse uurija 11.01.2023. a määrusega PPA tagatiste kontole AS Swedbank arveldusarve nr EE932200221023778606 kantud 515,97 (viiesaja viieteistkümne euro ja üheksakümne seitsme sendi) euro arvelt. KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel võimaldada Karolis Rusevičiusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa 6484, 03 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 4 (nelja) kuu jooksul. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700009460 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. 2

(9)
  1. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Karolis Rusevičiuselt menetluskulud 4 877,08 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse eurot ja kaheksa senti) eurot alljärgnevalt:    ekspertiisi maksumus 1 320,50 eurot; kaitsja tasu 1 744,08 eurot; sundraha 1 812,50 eurot. Võimaldada Karolis Rusevičiusel jõustumisest 4 (nelja) kuu jooksul. menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700009457 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
  2. Kannatanute teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut R. Z. (isikukood XXX, e-post XXX) ning kannatanu XXX OÜ lepingulist esindajat ja kannatanut A. B. (isikukood XXX, e-post XXX) Karolis Rusevičiuse ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Karolis Rusevičiust

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises. 3

(9)Süüdistuse kohaselt kuulus Karolis Rusevičius koos A. S., E. M., R. G., Ž. S., V. K., D. G., M. S., R. M., K. P., V. A. G., A. I., V. O., D. V., E. K., E. J., A. P., S. M., A. Š. ning isikutega, kellele ei ole veel selle kriminaalasja eeluurimisel kahtlustust esitatud XXX.a. 3.augustist kuni sama aasta augusti lõpuni A. S. poolt juhitud vähemalt alates 3. augustist XXX. aastast tegutsevasse enam kui kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega autovargustele spetsialiseerunud kuritegelikku ühendusse. Nimetatud kuritegelik ühendus oli iseseisva struktuurina osa XXX „XXX“ nime all tegutsevast üleriiklikust kuritegelikust organisatsioonist, mille eesmärgiks on sõidukite varguste, s.o

§-s 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine, saamaks varalist kasu varastatud sõiduautode või nende osade müügist. Kuritegeliku ühenduse peakorter asus XXX XXX linnas. Kuritegelik ühendus oli loodud eesmärgiga panna toime sõidukite varguseid erinevatest riikidest (XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX). Samuti ilmestas kuritegeliku ühenduse tegevust eelnevalt paika pandud kindla teoplaani alusel tegutsemine ( sõidukite varguseid pandi toime süstemaatiliselt, kasutati eelnevalt kuritegeliku ühenduse poolt hangitud seadmeid ja vahendeid sõidukite avamiseks ja käivitamiseks, varastatud sõidukid demonteeriti peale varguseid XXX linnas asuvas autoremonditöökojas, sõidukid või nende varuosad turustati XXX Vabariigis või XXX Vabariigis). Kuritegeliku ühenduse liikmetel oli kohustus järgida varguste toimepanemisel kindlaid kokkuleppeid. Sõidukite varguste toimepanemisel osaleti grupiviisiliselt. Igal grupi liikmel oli varguse toimepanemisel kindel roll. Varguste toimepanemisel osalesid autojuhid ja nö brigadirid. Autojuhtide ülesandeks on kas valvata ümbrust, kuni brigadir sõiduki käivitas. Peale auto käitamist liikus autojuht reeglina varastatud sõidukiga varasemalt kokku lepitud kohta XXX Vabariiki. Varastatud sõidukit saadeti teise sõidukiga, et tagada maanteel julgestus ning juhul, kui varastatud sõidukil peaks tekkima tehnilisi probleeme, siis on võimalik ümber istuda teise sõidukisse. Sellisel viisil liikumisega minimeeriti ka võimalus, et tabatakse korraga kõik sõiduki vargusel osalenud isikud. Lisaks eeltoodule tuli kuritegeliku ühenduse liikmetel järgida järgnevaid kokku lepitud reegleid: 1. Regulaarselt vahetati sõidukeid, millega sõidetakse XXX varguste toimepanemise sihtriiki. Eelistati seejuures sõidukeid, mille puhul ei olnud neid võimalik seostada omandisuhte mõttes sõiduki tegelike kasutajatega; 2. varastatud sõidukitel vahetati esimesel võimalusel peale varguse toimepanekut ära sõiduki registrimärgid; 3. politsei ja turvafirmade poolt paigaldatud jälgimisseadmete töö segamiseks olid saateautod sageli varustatud spetsiaalsete segajate või summutajate ehk nn „jammer-itega“; 4. varguste toimepanemisega seotud ajal kasutati spetsiaalselt selleks otstarbeks hangitud mobiiltelefone ja kõnekaarte; 5. kuritegeliku ühenduse liikmetel on keelatud sihtriigis kasutada maksekaarte kütuse ja toidu muretsemiseks, samuti välditakse ööbimisi majutusasutustes, kus isikuandmeid fikseeritakse. Lisaks eeltoodule tuli A. S. poolt juhitava kuritegeliku ühenduse liikmetel järgida järgida järgmisi väljakujunenud reegleid ja vaikimisi kehtinud kokkuleppeid: 4

(9)1) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb organisatsiooni osana alluda kuritegeliku ühenduse tahtele; 2) kuriteoskeemid on kuritegeliku ühenduse poolt üles ehitatud põhimõttel, et üksikkuritegude avastamine ega ühenduse üksikute liikmete tegevusest kõrvale jäämine ei mõjuta oluliselt ühenduse edasi toimimist; 3) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb täita kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud konspiratiivset suhtlemiskorda. Korraldusi antakse ja otsuseid edastatakse kõrgemal positsioonil oleva liikme kaudu madalamal positsioonil olevale isikule, st kõigil kuritegeliku ühenduse liikmetel ei ole lubatud vahetult suhelda selle juhiga; 4) kuritegelikus ühenduses kehtib vaikimiskohustus, st ebaseaduslikku käitumist tuleb hoida salajas, oma tegevust tuleb alati konspireerida ning politsei poolt kinnipidamisel „autojuhid“ peavad eitama igasugust seost „brigadiri“ ja kuritegeliku ühendusega; 5) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb varguste toimepanemise sihtriigis fikseerida pidevalt kallite sõidukite margid ja asukohad, milline teave antakse edasi ühenduse juhile, tulevaste varguste organiseerimiseks. Kirjeldatud kokkulepete ja reeglite kaudu tunnevad kuritegeliku ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omavad tugevat sidet teiste kaasliikmetega. Selliselt kannab kuritegelik ühendus püsivat ja järjepidevat iseloomu. Kuritegeliku ühenduse liikmetel olid kindlad ülesanded, mida nad täitsid vastavalt rollijaotusele. Kuritegeliku ühenduse juht A. S., kelle ülesanded olid järgmised: 1) vastutab „XXX“ nime all tegutseva XXX kuritegelikus struktuuri juhtide ees pideva, kriminaalse tulu laekumise eest autovarguste toimepanemise teel; 2) esindab enda kuritegeliku ühenduse liikmeid probleemide korral teiste kurjategijatega; 3) kehtestab konspiratsioonreeglid kuritegude ettevalmistamisel ja toimepanemisel varustab kuritegude täideviijaid sõidukite varguseks vajalike mehhaaniliste ja elektrooniliste tehnikavahenditega; 4) määrab kuritegude toimepanemise aja ja riigi; 5) korraldab XXX varastatud sõidukite peitmise ja realiseerimise; 6) korraldab brigadiride tasustamise kriminaalse tulu arvelt; 7) määrab rahalisi karistusi kinnipidamisel politsei poolt ära võetud tehnikavahendite eest ja korraldab kuritegelikus ühenduses kehtestatud reeglite rikkumise eest füüsilisi karistusi; 8) tagab ühenduse „brigadiridele“ õigusabi ja rahalise toetuse kinnipidamiskohtades, eesmärk on hoida ühenduse heaolu nimel kuritegusid toimepannud isikuid lojaalsena. Kinnipidamisasutusse sattunud isikute rahaline toetamine toimub konspireeritult selliselt, et ei oleks võimalik antud tegevust seostada A. S. Samuti tegutsesid kuritegelikus ühenduses brigadirid, kelle ülesanneteks olid: 1) XXX Vabariigist varguse toimepanemiseks „autojuhtide“ värbamine; 2) autojuhtide varustamine vajamineva tehnikaga (ajutiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonid, SIM-kaardid, navigatsiooniseadmed, sõidukite registreerimisnumbrid); 3) „saateautoga“ autojuhtide vedamine kuriteo sihtriiki; 4) sihtriigis varguseks sobivate autode välja valimine, varguseks välja valitud sõidukite käivitamine selleks kohandatud tehnika abil; 5) varastatud autode sihtriigist XXX Vabariiki toimetamise julgestamine „saateautoga“; 6) ühenduse juhi poolt saadud kriminaalse tulu arvelt autojuhtide tasustamine. 5
(9)Lisaks eeltoodule täitsid kuritegelikus ühenduses kindlat rolli autojuhid, kelle ülesandeks oli: 1) brigadiri abistamine varguseks välja valitud sõidukite käivitamisel selleks kohandatud tehnika abil; 2) varastatud sõidukitel numbrimärkide vahetamine; 3) varastatud autode sihtriigist XXX Vabariiki toimetamine. Kuritegelikus ühenduses täitsid brigadiride rolli erineval ajal – A. S., R. G. (oli lisaks ka kuritegeliku ühenduse juhtfiguur), V. K., Karolis Rusevičius, A. I., E. K.. Autojuhtide ülesandeid täitsid E. M., Ž. S., M. S., R. M., D. G., K. P., V. A. G., V. O., D. V., E. J., A. P., S. M. ning A. Š. Kuritegeliku ühenduse tegutsemise ajal alates vähemalt XXX. aasta augustist kuni 25. juunini XXX. a pandi XXX Vabariigi territooriumil toime 22 sõiduki vargust ja 10 sõiduki varguse katset, millega teeniti kuritegelikku tulu kokku vähemalt 269 305.73 eurot. Ajal, kui kuritegeliku ühenduse liige oli Karolis Rusevičius pandi toime 13 sõiduki vargust või varguse katset XXX Vabariigi territooriumil. Karolis Rusevičius osales neist viie toime panemisel brigadirina koos A. S. ja eeluurimisel tuvastamata jäänud isikutega. Eelkirjeldatud tegevusega pani Karolis Rusevičius toime kuritegelikku ühendusse kuulumise ehk

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks eeltoodule süüdistatakse Karolis Rusevičiust

§ 199

lg 2 p 6,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles et tema isikute grupis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisse tungimisega ning süstemaatiliselt pani toime varguseid: 1) ajavahemikul XXX kell 19.00 - XXX kell 16.00 püüdis grupis koos A. S.´e ja isikuga, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas veel kahtlustust esitatud, XXX maja eest parklast juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada E. P. kuuluvat sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, väärtusega 9500 eurot. 2) ajavahemikul XXX kell 22.00 - XXX kell 08.30 varastas grupis koos A. S.´e ja isikuga, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas veel kahtlustust esitatud, XXX asuva maja juurest ära Swedbank Liising AS-ile kuuluva, aga R. Z. vastutavas kasutuses oleva sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 11 000 eurot koos sõiduki salongis ja pagasiruumis olnud järgmiste R. Z.´ile kuuluvate esemetega: 1 ja 2 eurosed mündid kogusummas 15 eurot, 5 cm pikkune telefoni laadimise ja XXX-i juhe väärtusega 9 eurot, K. E T. muusikaga CD-plaat väärtusega 10 eurot, meeste kaabu väärtusega 5 eurot, sõiduki hooldusraamat (materiaalse väärtuseta), meeste kummikud (suurus 42/43) väärtusega 10 eurot; 1 sinine ja 1 must kokkupandava seljatoega matkatool (mõlemad koos kottidega) koguväärtusega 20 eurot, erkroheline lamamismatt väärtusega 10 eurot, kanister mootoriõli Mobil 5L, kus sees 3L mootoriõli väärtusega 30 eurot, XXX elektrooniline parkimisluba K. L. nimele taastamisväärtusega 80 eurot ja huuleläige väärtusega 5 eurot. Varguse hetkel oli sõiduki kütusepaagis oli ca 80 liitrit diiselkütust väärtusega 88 eurot. Vargusega tekitati R. Z. varalist kahju kokku 11 282 eurot. 6

(9)3) ajavahemikul XXX kell 22.00 - XXX kell 12.30 varastas grupis koos A. S.´e XXX maja juurest ära XXX OÜle kuuluva, aga A. B.´i kasutuses oleva sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 30 000 eurot, koos sõidukis olnud A. B.´le kuuluvate järgmiste esemetega - A. B. nimele välja antud pass, A. B. nimele välja antud ID kaart, A. B. nimele välja antud juhiluba, sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, krediitkaart, rahakott väärtusega 20 eurot, navigatsiooniseade Garmin väärtusega 100 eurot, mobiiltelefon Samsung XXX väärtusega 500 eurot, mobiiltelefon Samsung XXX mini väärtusega 300 eurot ja XXX OÜ nimele välja antud Swedbank deebetkaart. Vargusega tekitati XXX OÜle varalist kahju 30 000 eurot ja A. B. 920 eurot. 4) ajavahemikul XXX kell 22.10 kuni XXX kell 05.30 püüdis grupis koos A. S.´e ja isikutega, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas veel kahtlustust esitatud, XXX maja eest olevast parklast ukseluku lõhkumise teel ära varastada P. T. kuuluvat sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX väärtusega 7000 eurot. Varguse katsega tekitati P. T.´le varalist kahju 995 eurot. 5) XXX kella 01.00-03.30 vahel grupis koos A. S.´e ja isikutega, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas veel kahtlustust esitatud, püüdis XXX maja eest ära varastada XXX OÜle kuuluvat, aga K. A.´i vastutavas kasutuses olevat sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX väärtusega 17 000 eurot. Vargus jäi lõpule viimata pealtnägija sekkumise tõttu, kes nägi sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX juurest ära jooksmas kolme isikut. Varguse katsega tekitati XXX OÜle varalist kahju 50 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega pani Karolis Rusevičius toime

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk selle, et tema isikute grupis, suures ulatuses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisse tungimisega ning süstemaatiliselt pani toime varguseid. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotles kohtus süüdi tunnistada Karolis Rusevičius

§ 255

lg 1 ja § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele 7 kuud 21 päeva vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et ülejäänud karistuse osa, s.o 4 aastat 9 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Karolis Rusevičius ei pane 5 -aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Karolis Rusevičiuse eelvangistuses viibitud aeg ja hakata koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust lugema alates 05.01.2023. a.

§ 54

alusel mõista Karolis Rusevičiusele lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5-ks aastaks.

§ 55lg 2 alusel hakatakse lisakaristuse kandmise algust arvestama alates Karolis Rusevičiuse Eesti Vabariigist väljasaatmisest. 7

(9)Karolis Rusevičiusele on kokkuleppemenetluse käigus selgitatud lisakaristuse olemust ja isik on nõus Eesti Vabariigist väljasaatmise ning sissesõidukeelu kohaldamisega. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: - XXX – XXX varguse katsega tekitati E. P. varalist kahju 600 eurot. Kannatanu on samas summas esitanud hagiavalduse ( kd 1, tl 41 – 42). Tsiviilhagi on täies ulatuses välja mõistetud kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114)A. S. XXX – XXX varguse katsega tekitati R. Z. varalist kahju 2425,93 eurot. Kannatanu on esitanud samas summas hagiavalduse (kd 1, tl 55 – 57). Tsiviilhagi on välja mõistetud kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114)A. S.. XXX – XXX vargusega tekitati XXX OÜ-le varalist kahju 30 000 eurot. Kannatanu on esitanud samas summas hagiavalduse ( kd 1, tl 129 – 130). Tsiviilhagi on välja mõistetud kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114)A. S. XXX – XXX vargusega tekitati A. B. varalist kahju 920 eurot. Kannatanu on esitanud samas summas hagiavalduse (kd 1, tl 132). Tsiviilhagi on välja mõistetud kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114)A. S. XXX – XXX varguse katsega tekitati P. T. varalist kahju summas 995 eurot. Kannatanu on esitanud samas summas hagiavalduse (kd 1, tl 193 – 194). Tsiviilhagi on välja mõistetud kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114)A. S. XXX.a. kella 01.00 kuni kella 03.30 varguse katsega tekitati varalist kahju 50 eurot. Kannatanu hagi esitada ei soovi ( kd 1, tl 203). XXX. a kella 01.00 kuni kella 03.30 varguse katsega tekitati XXX OÜ-le varalist kahju 50 eurot. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud (kd 1, tl 208). Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel hambavahede puhasti, mis leiti ja võeti kaasa XXX. a sündmuskoha vaatluse käigus XXX ning mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. DVD-plaat, millel salvestised ütluste seostamisest olustikuga XXX. a ja menetlustoimingu venekeelne stenogramm koos tõlkega ning ütluste seostamine olustikuga XXX. a (kd 5 juures), jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendite osas võetakse vastu otsustus kriminaalasja nr 17260100080 raames. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Varguste toimepanemisel sai süüdistatav kriminaaltulu vähemalt 7000 eurot.

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel mõista Karolis Rusevičiuselt välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras välja 7000 (seitse tuhat) eurot. Karolis Rusevicius on nõus sellega, et väljamõistetav summa täidetakse 515,97 euro ulatuses Rahandusministeeriumi tagatiskontol oleva raha arvel. Ülejäänud summa, s.o 6484,03 eurot tuleb tasuda nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuses näidatud arveldusarvele. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud: 8

(9)1) ekspertiisikulud: - DNA-ekspertiisi nr XXX kulu, millest Karolis Rusevičiuse osa on 988 eurot (kd 3, tl 7585). Nimetatud ekspertiisist on 988 eurot välja mõistetud A. S. kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114), - DNA- ekspertiisi nr XXX kulu, millest Karolis Rusevičiuse osa on 313,50 eurot (kd 3, tl 75 – 80). Nimetatud ekspertiisist on 313,50 eurot välja mõistetud A. S. kohtuasjas nr 1-217393
(21260100114), - DNA-ekspertiisi nr XXX kulu, millest Karolis Rusevičiuse osa on 19 eurot (kd 1, tl 86 – 93). Nimetatud ekspertiisist on 19 eurot välja mõistetud A. S. kohtuasjas nr 1-21-7393
(21260100114). 2) õigusabikulud advokaat A. Küünemäele kokku 1744,08 eurot: 3) sundraha 1812,50 eurot. Mõista Karolis Rusevičiuselt välja kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulud summas 4877,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Karolis Rusevičiuse süüditunnistamiseks

§ 255

lg 1 ja

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi.

Seega tuleb Karolis Rusevičius süüdi tunnistada

§ 255

lg 1 ja

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Asitõendi ja salvestise suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. Konfiskeerimine toimub kokkuleppes kajastatud korras. Kannatanud R. Z. ning kannatanu XXX OÜ lepinguline esindaja ja kannatanu A. B. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanuid Karolis Rusevičiuse ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.