Obsah (5)

§ 101§ 2172§ 99§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1261 Tsiv

§ 101alusel arvutatava miinimumsummani, mis käesoleval ajal on 14,24 eurot kuus.

Samuti palub hageja määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so et iga järgmise kuu elatis tuleks tasuda eelneva kuu

1. kuupäevaks C pangakontole. Kostja seisukohad
2. Kostja vaidleb hagile vastu. 29.06.2020.a kohtumäärusega kinnitati hageja ja kostja ema vaheline vaheline kompromiss, millega määrati kindlaks hageja suhtluskord lapsega. Suhtluskorra asjas kompromissi sõlmimisel arvestati elatise suurust ja elatise suurus on samades proportsioonides – suhtluskorra kohaselt on kostja hagejaga 1/3 ajast ning ka elatise suurus moodustab 1/3 miinimumelatisest. Suhtluskorra kohaselt veedab hageja kostjaga ühes kuus keskmiselt 10 ööpäeva. Hageja ei veeda lapsega rohkem aega, kui kokkuleppelises suhtluskorras on määratud. Teistsuguses suhtluskorras ei ole vanemad kokku leppinud. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema varaline olukord oleks halvenenud või muutunud, mille tõttu on vajalik lapsele väljamõistetud elatise vähendamine. Hagejale määratud osaline töövõime ei tähenda automaatselt vähenenud sissetulekuid või võimatust sissetulekut teenida. Hageja kulutused seoses suhtluskorra täitmisega ei ole aluseks lapsele makstava elatise vähendamiseks. Kostja elustandardi säilitamiseks ei piisa 14,24 eurost kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus tuvastab, et tulenevalt Harju Maakohtu 18.09.2019 otsusest tsiviilasjas nr xxx on hagejal kohustus tasuda kostjale elatist alates 27.03.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 1/3 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (dtl 48-52).
4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, 2 loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus leiab, et hagejal on õigus tugineda õigusliku olukorra muutumisele mh elatise summa sidumisel kuupalga alammäära muutumisega mistahes viisil, kuna kehtiva seaduse järgi ei ole alampalk enam miinimumelatisega seotud. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Alates hagi esitamisest 26.01.2022 kuni 31.03.2022 oli baassumma 200 eurot, alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot.
2. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nähtuvalt 29.06.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-19-3996 (dtl 54-56) on hageja ja kostja suhtlemise kord määratud selliselt, et hageja veedab kostjaga iga teise nädala kolmapäeva hommikust kuni esmaspäeva hommikuni (so 10 ööpäeva kuus). Tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Esitatust ei nähtu, et lapsevanemad oleksid pärast suhtluskorra lahendit kokku leppinud teistsuguses lapsega suhtlemise korras. 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja ei ole kohustatud elatist maksma sama pere mitmele lapsele. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summa on seega: alates hagi esitamisest 26.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 71,14 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 448 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 213,44 x 33,33% (poolest ajast 66,67% viibib isaga); alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 75,21 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64 x 33,33%); 3 alates 01.01.2023.a. 71,87 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 215,64 x 33,33%). 11. Kostja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised kulud järgmised (dtl 280): kulu eluasemekulud (üür 130 eurot, kommunaalkulud 70 eurot) toit transport hariduskulud (lasteaed 80 eurot, eelkool 68 eurot) huviharidus (jalgpall 22 eurot, robootika 30 eurot) tervishoid hügieenikulud vaba aja veetmise kulud riided ja jalanõud kokku summa 200 190 100 148 52 30 20 50 50 840

1. Seoses eluasemekuludega on kostja välja toonud, et elab koos emaga üürikorteris asukohaga xxx, mille igakuiseks üürikuluks on vastavalt kohtule esitatud üürilepingule (dtl 282-283) 390 eurot kuus. Kohtule esitatud Eesti Energia AS-i arvest (dtl 356-357) on eespool viidatud eluruumi elektrikuluks
2. a novembris 21,12 eurot. XXX KÜ arvetega (dtl 358-359) on tõendatud eespool viidatud eluruumi kommunaalkulud 2022.a novembris ja detsembris kokku 491,72 eurot (219,58 + 272,14). Kostja selgituste kohaselt on tema osa igakuises üürikulus 130 eurot kuus ja kommunaalkulude suuruses keskmiselt 70 eurot kuus. Hageja vastuväidete kohaselt on kostja esitatud üürileping fiktiivne, sest see on sõlmitud käesoleva tsiviilasja menetluse käigus, varasemalt elas kostja koos emaga emapoolsete vanavanemate juures ja kostja aadressi rahvastikuregistris ei ole muudetud. Kohtu hinnangul on hageja väited üürilepingu fiktiivsuse kohta põhjendamatud. Kostjal ei ole keelatud kohtumenetluse ajal elukohta muuta ja asjaolu, et kostja on menetluse kestel kolinud, ei muuda üürilepingut automaatselt fiktiivseks. Rahvastikuregistri kanne ei tõenda kostja reaalset elukohta. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide, et kostja elab tegelikult vanavanemate juures või kolib sinna tagasi kohe peale käesoleva kohtumenetluse lõppu. Üürilepingu p 1.5 kohaselt on üürileping sõlmitud tähtajalisena kuni 14.11.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on tõendanud oma eluasemekulude suuruse väidetud ulatuses.
4. Kostja on 6-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine kulu toidule 46 eurot. Kostja väidete kohaselt on tema toidukulu 190 eurot. Kostja selgituste kohaselt koosneb tema toidukulu lasteaia toidurahast 30 eurot ja muudest toidukuludest 160 eurot. Kohtule esitatud arvetest (dtl 284 – 285) nähtuvalt on kostja lasteaia toiduraha suuruseks keskmiselt 32 eurot kuus (34 + 30 : 2). Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%
5. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu, peab kohus kostja toidukulu põhjendatud suuruseks 80 eurot kuus. 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 4
6. Kostja väidete kohaselt on tema igakuine kulu transpordile 100 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et nimetatud kulu sisaldab endas kostja viimist kodust lasteaeda, eelkooli, poes käimist, maal vanaema ja vanaisa juures külas käimist, külas käimist peretuttavatel ja vaba aja veetmiseks mõnda sihtkohta sõitmist. Kostja ema sõidab enda suhtluskorra ajal lasteaeda-tööle-lasteaeda-koju esmaspäevast reedeni. Esmaspäeval on edasi-tagasi sõite veel rohkem eelkooli tõttu. Hageja vaidleb transpordikuludele vastu, väites, et kostjal puuduvad transpordikulud või on need põhjendamatud, lasteaed on kostja elukohast mõnesaja meetri kaugusel. Kohus leiab, et kostja ei pea tegema kulutusi transpordile mitte arvestusega, et hageja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Kostja on selgitanud, et ta on menetluse kestel kolinud ega ela enam endisel aadressil ja seetõttu ei ole lasteaed enam kodust jalutuskäigu kaugusel. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine transpordikulu 55 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja mootorikütuse hinna märgatavat kasvu, peab kohus kostja transpordikulu põhjendatud suuruseks 75 eurot kuus.
7. Kostja väidete kohaselt on tema haridusega seotud kuludeks lasteaia kulu 80 eurot kuus ja eelkooli tasu 68 eurot kuus. Kohtule esitatud arvetega (dtl 284 – 285) on tõendatud kostja lasteaiatasu summas 80 eurot kuus ja arvetega (dtl 287 – 288) on tõendatud kostja eelkooli kulu summas 68 eurot kuus. Hageja vaidleb nimetatud kuludele vastu, kuna sügisel läheb kostja kooli ja seega antud kulud lõpevad. Kohtu hinnangul ei saa kostja haridusega seotud kulusid summas 148 eurot lugeda põhjendamatuteks põhjusel, et lasteaia ja eelkooli kulud lõpevad sügisel, mil kostja läheb kooli. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et käesoleval ajal on kostjal kulud lasteaiale ja eelkoolile. Kohus lähtub kostja kulude kindlaksmääramisel neist kuludest, mis kostja ülalpidamiseks käesoleval ajal on. Hariduse omandamisega seotud kulud ei lõpe ka kostja kooliminekul, muutuvad üksnes kuluartiklid (lasteaia kulude asemel koolitarvete kulud jms). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja haridusega seotud kulude põhjendatud suuruseks 148 eurot.
8. Kostja väidete kohaselt on tema kulud huviharidusele 52 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et käib robootikaringis ja jalgpallitrennis. Kohtule esitatud arvega (dtl 290) on tõendatud, et kostja käib MTÜ QQQ Jalgpallikoolis, mille liikmemaks on 22 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditega (dtl 229-231, 236 ja 291) on tõendatud, et kostja käib VVV Huvikoolis robootikaringis, mille kuutasuks 2021/2022 õppeaastal oli 28 eurot kuus ja 2022/2023 õppeaastal 30 eurot kuus. Hageja vaidleb huvihariduse kulude suurusele vastu, leides, et põhjendatud kuluks tuleb lugeda 26 eurot kuus, sest kostjal on võimalus 50% huvihariduskuludest katta WWW valla huvihariduse toetusega. Kostja on kohtule esitanud tõendid (dtl 360-361), millest nähtuvalt on ajavahemikul 09.11.2022 – 14.12.2022 WWW vallale esitatud 7 taotlust huvitegevuse kuluhüvitise saamiseks. Kostja on selgitanud, et pole oma avaldustele seni vastuseid saanud. Kohus leiab, et kuna WWW vallalt huvihariduse toetuse saamine ei ole tõendatud, siis tuleb tõendatuks ja põhjendatuks lugeda kostja huvihariduse kulud summas 52 eurot kuus.
9. Kostja väidete kohaselt on tema tervishoiukulud 30 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine tervishoiukulu 6 eurot kuus. Põhjendusi, miks kostja tervishoiukulud on keskmisest oluliselt suuremad, kostja välja toonud ei ole. Kostja on küll selgitanud, et käib logopeedi juures, kuid lasteaias on tal võimalik tasuta logopeedi vastuvõtul käia ning seega puudub vajadus tasulise logopeedi külastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja põhjendatud tervishoiukuluks 10 eurot kuus.
10. Kostja väidete kohaselt on tema kulud hügieenile 20 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine tervishoiukulu 8 eurot kuus. Põhjendusi, miks kostja hügieenitarvete kulud on keskmisest oluliselt suuremad, kostja välja toonud ei 5 ole. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja põhjendatud tervishoiukuluks 15 eurot kuus.
11. Kostja väidete kohaselt on kulud riietele ja jalatsitele 50 eurot ja vaba aja veetmisele 50 eurot. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused riietele ja jalatsitele ning vaba aja veetmisele, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostja märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa.
12. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud (üür, kommunaalkulud) toit transport haridusega seotud kulud huviharidus tervishoid hügieen vaba aja veetmise kulu riided ja jalanõud kokku summa 200 80 75 148 52 10 15 50 50 680
13. 2022.a. olid kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel oli hagejale langevaks osaks vastavalt 310 eurot ning 300 eurot, millest vastavalt

§ 101

lg 6 ja suhtluskorra määrusele tuleb lugeda vahetult täidetuks 66,67% ja kohustus ülalpidamise andmiseks rahas on 33,33% ulatuses, so vastavalt 103,32 eurot ning 99,99 eurot. 22.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja on palunud elatist vähendada põhjusel, et tema majanduslik olukord on muutunud - hageja on töövõimetu ja seoses elukalliduse tõusuga on hageja kulud kasvanud. 05.12.2022 vastuses on hageja märkinud, et tema tulud on jäänud samaks, kuid kulud on suurenenud. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja tervislik seisund olla elatise vähendamise aluseks, kuna hageja ei käinud tööl ka Harju Maakohtu 18.09.2019 kohtuotsuse tegemise ajal. Kohtule esitatud töövõimekaardist (dtl 9) nähtuvalt on hagejal osaline töövõime ajavahemikul 11.11.2021 - 10.11.
2. Hageja väidete kohaselt on tema sissetulekuteks 665,24 eurot kuus, mis koosnevad õppetoetusest 220 eurot kuus, töövõimetustoetusest 279,24 eurot kuus õppelaenust ca 166 eurot kuus. Tõendeid oma igakuiste sissetulekute suuruse kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja väidete kohaselt on tema igakuised kulud 816,60 eurot kuus (sh kulud kostja ülalpidamisele), samuti võtab hageja osa oma leibkonna eluasemekulude kandmisest. Hageja on selgitanud, et elab oma elukaaslasele kuuluvas majas ning eluasemekulud kokku on 992,22 eurot kuus 6 (sh eluasemelaen, elektriarved ja küttekulud). Ainsa hageja kulutusi tõendava dokumendina on kohtule esitatud hageja kontoväljavõte (dtl 392), millest nähtuvad ülekanded hageja elukaaslasele ajavahemikul 27.06.2022 – 11.01.2023 keskmiselt summas 337,78 eurot kuus (3040 : 9). Muid tõendeid hageja igakuiste väljaminekute kohta kohtule esitatud ei ole.
3. Hageja
4. a –
5. a tuludeklaratsioonidest (dtl 308 - 328) nähtuvalt ei ole hageja ajavahemikul 2019 - 2021 töötanud. Hageja on 05.12.2022 vastuse punktis 4 möönnud, et ei ole oma senise elu jooksul töötanud ega töötasu saanud. Harju Maakohtu 18.09.2019 otsuse p 13 kohaselt ei esitanud hageja tsiviilasjas nr xxx kohtule tõendeid oma varalise seisu, sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohus on seisukohal, et hageja pole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes
6. aastaga oluliselt muutunud. Hageja ei töötanud ka
7. aastal ning hageja ei ole tõendanud, et seoses osalise töövõimetusega oleks tema majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Kohus leiab, et hageja sissetulek on piisav, et maksta kostjale elatist 103,32 eurot kuus ja alates 01.01.2023 99,99 eurot kuus.
8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus muudab Harju Maakohtu 18.09.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas xxx kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendades seda järgnevalt: alates hagi esitamisest 26.01.2022 kuni 31.12.2022.a. 103,32 euroni kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 99,99 eurot kuus. Varasema kohtulahendiga tuli elatis tasuda iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu
9. kuupäeval C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX või muule C poolt teatatud kontole. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus rahuldab hageja nõude ka osas, milles hageja on soovinud täitmise korra muutmist selliselt, et igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu

1. kuupäevaks.
2. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7