4-22-1052/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Kohtuistungil osalenud isikud Tallinna Ringkonnakohus

1. mai 2022, Tallinn 4-22-1052 eesistuja Sten Lind, liikmed Janika Kallin ja Julia Katškovskaja Elina Huobolainen N.D väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. aprilli 2022 otsus menetlusalune isik N.D (ik XXX) Politsei- ja Piirivalveamet – RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. aprilli 2022 otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. N.D-le koostati
5. aprillil 2022 väärteoprotokoll selle kohta, et ta pani kolmel korral toime KarS § 262 lg-le 1 vastava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus N.D avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides xxx tänaval asuva hotelli X restoranis olnud Ukraina põgenikke ja hotelli töötajat. Nimelt joonistas ta 25.,
6. ja
7. märtsil 2022 Ukraina põgenike söögiajal restorani akna taga õhku „Z“ tähte ja näitas nimetissõrmedega põgenike suunas.
8. märtsil 2022 näitas ta veel lõunatavatele lastele keskmist sõrme. PPA hinnangul ei vasta N.D käitumine headele tavadele ning on solvav ja häiriv, sest Ztäht tähendab praegu Venemaa Ukraina-vastase argessiooni sümbolit. N.D peeti
9. märtsil 2022 kinni ning kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti.
10. Harju Maakohus tegi
11. aprillil 2022 otsuse, millega tunnistas N.D KarS § 262 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 10 päeva aresti. Aresti alguseks luges kohus N.D kinnipidamise aja
12. märtsi
13. Kohus vormistas ja kuulutas otsuse n-ö resolutiivotsusena, st ilma põhiosata.
14. N.D esitas
15. aprillil 2022 apellatsiooni, milles taotles tema karistamist mitte aresti, vaid rahatrahviga. N.D põhjendas taotlust sellega, et käib tööl ja ei saa pikalt töölt eemal olla.
16. Maakohus tegi põhistatud kohtuotsuse teatavaks
17. aprillil
18. Kohus leidis, et N.D-le ette heidetud teod on tõendatud ja vastavad KarS § 262 lg 1 tunnustele. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et N.D süü on keskmisest suurem, sest N.D pani väärteo toime korduvalt. Veel arvestas kohus, et N.D pani avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise toime kavatsetult. Maakohus märkis, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Maakohus leidis, et N.D tuleb karistada arestiga, tulenevalt süüteo iseloomust, eesmärgist ja süsteemsusest. N.D pani väärtegusid toime mitme päeva jooksul. Ta soovis oma käitumisega näidata oma negatiivset meelestatust Ukraina sõjapõgenike suhtes, eesmärgiga neid häirida ja solvata. Kohus arvestas ka N.D tahtmatust tunnistajatena kohtus käinud hotelli külaliste ees vabandada.
19. Pärast põhistatud kohtuotsust N.D oma apellatsiooni ei muutnud ega täiendanud. Ka kohtuväline menetleja ei esitanud kaebetähtaja jooksul apellatsiooni.
20. Ringkonnakohus tegi
21. mail 2022 määruse, millega võttis N.D apellatsiooni menetlusse. Kuna N.D ei olnud märkinud, et on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses, määras ringkonnakohus väärteoasja arutamisele kohtuistungil, kuid ei teinud apellatsioonimenetluse pooltele istungist osavõttu kohustuslikuks. Apellatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud ning ringkonnakohus arutas väärteoasja ilma apellatsioonimenetluse poolte osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. N.D on taotlenud apellatsioonis, et teda karistataks aresti asemel rahatrahviga. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) regulatsioonist tulenevalt on aga tekkinud olukord, kus N.D sai maakohtu otsusega mõistetud arest enne kantud, kui ringkonnakohus sai üldse hakata väärteoasja arutama. N.D peeti väärteomenetluse raames kinni. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui isik oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohus ei lükka kohtuotsuse täitmist seaduses toodud alusel edasi, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Samas annab väärteomenetluse seadustik maakohtule õiguse teha esialgu n-ö resolutiivotsus ja lisada selle põhjendused alles siis, kui mõni kohtumenetluse pooltest on teatanud soovist otsus vaidlustada. Maakohus tegigi nii. Selle tulemusel oli väärteoasi sel ajal, kui N.D karistust kandis, alles maakohtu menetluses. Kuna N.D on arest kantud, ei saa ringkonnakohus enam lahendada küsimust, kas N.D tuleks aresti asemel karistada rahalise karistusega. Samas ei näe menetlusseadustik ette ka võimalust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus apellatsiooni alusel väärteoasja arutades seisukoha, kas maakohtu mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud.
23. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid, et maakohus oleks mõne neist asjaoludest jätnud arvestamata või võtnud valesti arvesse. Apellandi soov oli üksnes see, et kohus kohaldaks karistust, mis ei sunniks teda töölt puuduma. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et kohus on võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mille arvestamist KarS § 56 lg 1 nõuab. Kohtukolleegium ei tuvastanud ka seda, et maakohus oleks karistanud N.D arestiga mingitest asjaoludest tehtud valede järelduste tõttu.
24. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.